2-09-63661/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-09-63661

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida

Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2011, Tallinn

Tsiviilasi

AS Sanoma Baltics hagi AS Eesti Ajalehed ja AS

Delfi vastu internetilehel www.auto24.ee avaldatud

teoste reprodutseerimise, kopeerimise, töötlemise ja

avaldamise keelamiseks; internetilehel

www.auto24.ee avaldatud andmebaasist väljavõtete

taaskasutamise

keelamiseks

läbi

internetilehe

www.ekspressauto.ee või läbi mõne teise internetilehe;

õigustrikkuvast tegevusest hoidumise kohustamiseks,

mis seisneb teoste ja andmebaaside ebaseaduslikus

(hageja eelneva kirjaliku loata) kasutamises; saamata

jäänud litsentsitasu 9 600 000 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Eesti Ajalehed ja AS Delfi apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

64 785 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

24.10.2011

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Sanoma Baltics (registrikood 10416931, Pärnu

mnt 102c, 11312 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Marko

Tiiman

Kostja I AS Eesti Ajalehed (registrikood 10004521, Narva

mnt 11E, 10151 Tallinn)

Kostja II AS Delfi (registrikood 10586863, Rävala 6,

10143 Tallinn)

Kostjate esindajad vandeadvokaat Marge Männiko ja

vandeadvokaadiabi Tiina Pukk

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 07.06.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostjate AS Eesti Ajalehed ja AS Delfi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada

menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hagiavalduse

kohaselt

on

hageja

loonud

märkimisväärsete

investeeringute

abil

intemetilehekülje www.auto24.ee. Nimetatud internetilehel avaldatud andmed kujutavad endast

andmebaasi, mis sisaldab suurel hulgal erinevaid sõidukite müügikuulutusi. Andmebaas põhineb

hageja poolt loodud tarkvaral, mille abil saab tavakasutaja teostada sõidukite ostmiseks

otsinguid.

Internetilehekülg www.auto24.ee on ühtlasi kujundatud graafiliselt hageja töötajate poolt,

samuti on www.auto24.ee veebilehel üleval tuhanded fotod, mille osas on autoriõiguste omajaks

hageja. Andmed on kasutajatele kättesaadavad mitmetes keeltes.

Hageja andmebaasi andmetes erinevate parameetrite järgi otsingute tegemiseks, andmete

kogumiseks ja salvestamiseks, andmebaasi sisu kasutajale kättesaadavaks tegemiseks ning

paljudeks teisteks andmetöötlusoperatsioonideks kasutatav tarkvara on loodud hageja töötajate ja

juhatuse liikme poolt. Autoriõigused tarkvarale kuuluvad üksnes hagejale. Kõik tarkvara loonud

töötajad on ametikohalt programmeerijad. Tarkvara praegust versiooni hakkas hageja juhatuse

liige looma 2001. Lisaks eeltoodule on internetilehe www.auto24.ee kujundus loodud hageja

teise juhatuse liikme ning hageja töötajate poolt aastatel 2001 - 2006. Nimetatud isikud on

kujundanud internetilehe www.auto24.ee logo, linkide paigutuse, värvide, kirjastiilide ning

tähtede suuruse, kujunduses kasutatavad pildid ja andmete kujutamise kujundusliku viisi.

Hageja haldab järgmisi andmebaase: kasutatud sõidukite andmebaas; Eestis autoalal

tegutsevate ettevõtjate andmebaas; Eestis müüdavate uute autode hinnakirjad; autovaruosade

andmebaas; autouudiste andmebaas; arutelu foorumis kõigest sõidukitega seonduvast.

Ülaltoodud andmebaasid moodustavad www.auto24.ee sisu, mida töödeldes, graafiliselt

kujundades ja omavahel kombineerides ning avalikkusele edastades, teenib hageja tulu.

Portaali www.auto24.ee sisu määrab eelkõige klientide valmisolek selle edastamise eest maksta.

Näiteks võib ainult sõidukeid müüv äriühing portaalis www.auto24.ee ennast tasu eest

reklaamida sõidukite kuulutuste avaldamise teel, avaldades PR uudiseid, vastates foorumis

kasutajate küsimustele, avaldades oma andmed ettevõtjate andmebaasis või avaldades

reklaambännereid või reklaamlinke.

Hagejale kuuluvad autoriõigused tema poolt ja tema investeeringute alusel loodud objektidele:

andmebaasile, tarkvarale ja internetilehe graafilisele kujundusele ning fotodele, mille osas on

talle autoriõigused loovutatud.

Internetilehel www.ekspressauto.ee toodud teabe järgi kujutab samal internetilehel

kättesaadav andmebaas kostjatele kuuluvat kuulutuste, tekstide, andmete ning kuulutuste juurde

kuuluvate fotode andmebaasi, mis sisaldab autokuulutusi. Internetilehel avaldatud teabe kohaselt

on ekspressauto puhul tegemist kostja projektiga ning kuulutuste andmebaasi tegija ja

internetilehe haldajad on kostjad.

Kostja on alates 2007 märtsist korduvalt ja järjekindlalt reprodutseerinud hagejale kuuluvalt ja

tema poolt hallatavalt internetilehelt www.auto24.ee autokuulutusi koos nende graafilise

kujunduse ja fotodega ning autoriõiguse seaduse alusel kaitstavat andmebaasi enda andmebaasi

ning avaldanud need oma internetilehel www.ekspressauto.ee olulises mahus ilma hageja kui

autoriõiguste omaja ja andmebaasi tegija loata ning hagejale autoritasu (litsentsitasu) maksmata.

Kostja ei saa tugineda väitele, et ta ei teadnud autoriõiguste kuulumisest hagejale, kuna

internetilehed, mis kasutavad www.auto24.ee andmebaasi, on tähistatud © märgiga, viidates

hagejale kui autoriõiguste omajale.

Internetilehe www.auto24.ee veebiserveri logifailide põhjal on tuvastatud suures mahus

andmete ja kuulutuste kopeerimine kostja poolt juba pikemat aega. Seda tõendab Riigi

Infosüsteemide

Arenduskeskuse

infoturbeeksperdi

T

Lu

koostatud

eksperthinnang,

millega tuvastati, et fiktiivse kuulutuse eksperiment näitas selgelt, et www.ekspressauto.ee lehele

kopeeritakse kuulutusi www.auto24.ee lehelt automatiseeritud kujul, kuna isegi fiktiivsed

kuulutused, mida keegi teine kuhugi mujale andmebaasi sisestada ei saanud, on www.auto24.ee

veebilehelt kopeeritud automaatselt ja andmeid kontrollimata www.ekspressauto.ee kodulehele.

Kostja on kopeerimisel jätnud osaliselt isegi kõrvaldamata graafilisest kujundusest andmebaasi

tegija kauba- ja autorimärkidena tuntud logod. Kostja poolt kopeeriti ja oma internetilehel

www.ekspressauto.ee reprodutseeriti oluline osa internetilehel www.auto24.ee avaldatud

automüügikuulutustest koos nende graafilise kujundusega. Kostjad on tähistanud internetilehel

www.ekspressauto.ee oleva sisu kostjate autoriks olemise tähisega „© Eesti Ajalehed AS" ja „©

Delfi AS".

Kostja poolset automüügikuulutuste kopeerimist tõendavad DVD-plaadid, millel on erinevatel

kuupäevadel salvestatud videoklipid, mis näitavad www.auto24.ee vesimärgiga „a" ja auto24.ee

autorimärgiga fotode olemasolu www.ekspressauto.ee internetilehel, mis aga illustreerib

ilmselgelt kuulutuste kopeerimist www.auto24.ee internetilehelt, sest mujalt, kaasaarvatud

automüüja enda käest, ei ole võimalik saada fotosid, mis oleksid tähistatud www.auto24.ee

vesimärgiga „a" või autorimärgiga auto24.ee.

Andmete suuremahulise reprodutseerimisega häiris kostja ühtlasi ka internetilehe

www.auto24.ee kasutatavust, sest koormas oma õigusvastase tegevusega oluliselt hageja serverit.

Internetilehe www.ekspressauto.ee eelkäijaks oli www.ac24.ee, mis siiamaani töötab ning

suunab samale avalehele kui www.ekspressauto.ee.

11.02.2008 www.ac24.ee lehelt avanenud pakutavate teenuste kirjelduse all oli selgesõnaliselt

kajastatud, et kui firmal on oma koduleht olemas, siis ac24.ee on valmis looma kopeerimise

süsteemi, tänu millele kliendi kuulutused automaatselt kuvatakse ka ac24.ee lehel. Siinkohal on

tegemist kostja selgesõnalise ülestunnistamisega, et vajadusel kopeeritakse kuulutused ringi

teistelt internetilehtedelt, sealhulgas ka www.auto24.ee internetilehelt, mis aga oli ja on

õigusvastane.

18.02.2008 hageja pöördumisele teatas kostja 28.02.2008, et on sõlminud lepingud

automüüjatega, kelle müügikuulutusi kostja avaldab, ning et eelnimetatud lepingute kohaselt on

automüüjad andnud kostjale õiguse avaldada kõiki automüüja automüügikuulutusi automüüja

poolt viidatud veebilehtedelt, millele automüüja oma kuulutusi sisestab ja avaldab, ning lisaks on

automüüjad andnud kostja õiguse ka nende poolt viidatud veebilehtedelt andmete importimiseks.

Hageja on seisukohal, et automüüjate antud luba auto24 andmebaasi kasutamiseks ja hageja

teoste kasutamiseks on tühine, sest automüüja ei ole vastavate õiguste omanik ning automüüjal ei

ole õigust anda kellelegi õigust auto24 andmebaasi ja internetilehtede kasutamiseks.

Isegi juhul, kui automüüjal oleks autoriõigus enda tehtud piltidele, ei ole tal õigust anda

kolmandatele isikutele luba kopeerida neid pilte hagejale kuuluvast ja hageja poolt hallatavast

auto24 andmebaasist. Kostja ei käitu hageja internetilehtede ja andmebaasi suhtes kui

tavakasutaja. Seega on kostjal igal juhul kohustus kontrollida, kellele kuuluvad vastavate

internetilehtede autoriõigused ja andmebaasi autoriõigus ja sui generis õigus.

Kostja on õigustanud oma tegevust väitega, et hageja kasutustingimused ei ole seaduslikud

osas, kus autor annab hagejale üle varalised õigused andmetele või teostele, mida internetilehe

www.auto24.ee kasutaja internetilehele www.auto24.ee lisab. Hageja ei ole kostja väitega nõus,

kuna kasutaja ei ole kohustatud hageja internetilehte kasutama ja seal oma autokuulutusi

avaldama. Kuna kasutaja on sellele vaatamata soovinud kasutada portaali www.auto24.ee

kuulutuse avaldamisel, siis on ta ka vabatahtlikult kasutajatingimustega nõustunud. Internetilehel

www.auto24.ee avaldatud ja portaali kasutajatele kehtestatud kasutustingimuste punkt 2.2

tugineb asjaolule, et internetilehel www.auto24.ee avaldatud andmebaas ja graafilised

kujundused ning selleks kasutatud tarkvara kui autoriõigusega kaitstavate teoste osas autori

varalised õigused kuuluvad hagejale. Nimetatud punkti kohaselt annab kasutaja, lisades

veebisaidile andmeid või teoseid (sh autokuulutusi, fotosid, foorumi sõnumeid), haldajale, st

hagejale üle autori varalised õigused tasuta. Haldajale ehk hagejale kuulub ainuõigus kasutaja

poolt edastatud andmeid või teoseid igal viisil kasutada, lubada ja keelata nende kasutamist,

reprodutseerida, levitada, tõlkida, kohandada, lisada neid kogumikesse või andmebaasidesse,

edastada üldsusele. Hageja kasutustingimuste, mis kehtisid kuni 31.12.2009, punktiga 2.2 on

reguleeritud see, et portaali andmete või teoste lisamisel annab kasutaja hagejale kõik varalised

õigused

internetiportaali

piires

andmete

ja

teoste

kasutamiseks,

sh

töötlemiseks,

reprodutseerimiseks, tõlkimiseks, kohandamiseks.

Alates 01.01.2010 kehtivad hageja veebilehel www.auto24.ee uued kasutustingimused, mille

kostjapoolset rikkumist on hageja analüüsinud ja tõendanud.

Kostja väide, mis puudutab hagejal autoriõiguste puudumist, on hämmastav, kuna kostja enda

kasutustingimuste (ekspressauto.ee kasutustingimused on käesoleva hagiavalduse esitamise ajal

Delfi.ee kasutustingimused) kohaselt kuuluvad autoriõigused kostja internetilehel avaldatud

materjalidele (artiklid, pildid, videod, kujundus) kostjale ja kostja ise on sätestanud, et kostja

internetilehel avaldatud materjali ei või kopeerida, reprodutseerida, avaldada, ega muul viisil

kasutada ilma kostja eelneval kirjalikul nõusolekul.

Kasutajad ei edasta ise oma kuulutusi autootsijatele, vaid kasutajad edastavad oma andmed

arvutiprogrammile, mis töötleb ja salvestab vastavad andmed ning töötleb ja saadab andmed läbi

interneti otsingute tegijale. Tegelikult sisestab andmebaasi kuulutusi ka hageja ise. Hageja

töötleb ja süstematiseerib andmeid, kuna veebilehel on sõidukid esitatud teatud tunnuste (nt

mark, ehitusaasta) järgi grupeerituna ja sorteerituna. Hageja kontrollib sisestatud kuulutusi, et

need vastaksid etteantud formaadile, ning vigadest kuulutustes teatatakse kõigepealt kuulutajale

või parandatakse vead hageja enda poolt.

Vastavalt AutÕS § 4 lg 3 p-le 17 ja §-le 32 on autoriõigused fotodele üle läinud hagejale.

Alates 01.01.2010 kehtivate hageja kasutustingimuste p-dele 8.1, 8.2, 8.3, 8.4, 8.5, 8.6, 8.7

kuuluvad hagejale kõik autoriõigused ja autoriõigusega kaasnevad õigused.

Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas on tegemist andmebaasile kohalduva kumulatiivse

kaitsega ehk tegemist on nii teosena kvalifitseeritava ja kaitstava andmebaasiga kui ka laieneb

antud andmebaasile investeeringu kaitse (AutÕS § 4 lg 3 p 22 ja ptk VIII-1). Kostja tegevusega

luuakse hageja klientide ja reklaamitellijate seas ebaõige kujutelm, et kostja näol on tegemist

samaväärse teenusepakkujaga, kuid tegelikult tegeleb kostja oma äris põhitegevusena hageja

andmebaasi kopeerimisega.

Hageja on seisukohal, et hageja ja www.auto24.ee veebilehelt (eespool nimetatud ka

veebisait, kuna www.auto24.ee kasutustingimustes kasutatakse mõistet veebisait veebilehe

tähenduses) ligipääsetav andmebaas on käsitletav ka kollektiivse teosena AutÕS § 31 mõttes.

Käesoleval juhul on autoriõiguste omajaks hageja. Kollektiivsesse teosesse võetud teoste

(kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada

iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti (AutÕS § 31 lg 3). Käesoleval juhul on

aga vastavaltwww.auto24.ee kasutustingimustele autorite varalised õigused hagejale tasuta üle

antud. Seega kuulub hagejale õigus otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta nimetatud

andmebaasi kasutamise õigust jagab. Andmebaas peab olema iseseisva tegevuse tulemus ja seda

ta ka on.

Hageja andmebaasi loomiseks on kulutatud piisavalt nii inim-, tehnilisi kui raharessursse, et

olla kvalifitseeritav olulise investeeringuna. Hageja sai kõnealuse andmebaasi esimese versiooni

valmis 1998 ja on seda täiendanud ja kättesaadavaks teinud pidevalt kuni tänase päevani. Selle

ajavahemiku jooksul on täiendatud tehnilisi vahendeid ja oskusi andmebaasi tegemiseks. Hageja

andmebaasi tegemise ja kättesaadavaks tegemisega on seotud pidevalt esinduslik hulk töötajaid.

Tegemist on Eesti suurima andmebaasiga selles valdkonnas. Hageja on loonud nö klientide

võrgu, kes edastavad andmebaasiks vajalikke andmeid; vastav tegevus kvalifitseerub andmete

kogumise ja omandamisega. Hageja jälgib, missugused andmed on andmebaasis, lisab neid ja

kustutab vastavalt autode müügiandmetele. Andmebaas on kõigile soovijatele kättesaadavaks

tehtud arvutivõrgus veebilehel www.auto24.ee, lisaks osade kaupade kindlate autokaupluste

arvutivõrguühenduse kaudu.

Seega kõik eeltoodud ja iga isiku poolt objektiivselt kontrollitavad faktid on aluseks asjaolule,

et hageja vastab andmebaasi tegija definitsioonile AutÕS § 753' lg 1 mõttes.

Õigused fotodele, on hagejale üle antud (AutÕS § 4 lg 3 p 17); hageja töötajate poolt tehtud

fotode töötluse tulemusel on tekkinud tuletatud teosed (AutÕS § 4 lg 3 p 21); hageja on välja

töötanud andmebaasi (AutÕS § 4 lg 3 p 22); hageja on teinud olulised investeeringud

andmebaasi (AutÕS ptk VIII-1) ja hageja on andmebaasi tegija (AutÕS § 753 lg 1) ning talle

kuulub andmebaasi tegijana ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ja sellest

väljavõtete tegemist kas terves ulatuses või olulises osas, ning andmebaasi või selle olulise osa

taaskasutamist ning tal on õigus saada sellise kasutamise lubamisel selle eest tasu; tegemist on

kostja poolse ebaseadusliku reprodutseerimise ja levitamisega, spetsiifiliselt aga teose üldsusele

kättesaadavaks tegemisega (AutÕS § 13 lg 1 p 91) ilma hageja vastava loata; asjaolu, et

internetilehel www.auto24.ee avaldatud andmebaasi puhul on tegemist autoriõiguse seaduse

kaitse alla kuuluva andmebaasiga, on sedastanud ka Harju Maakohus 25.03.2008 kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-05-17128.

Puudub vaidlus, et teoste ja andmebaasi kasutamiseks viisil, nagu teeb seda kostja, puudub

kostjal luba ning poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet autoritasu (litsentsitasu) osas.

Seega on teoste kasutamine kostja poolt seadusega sõnaselgelt keelatud.

Kostja on teinud hagejale kuuluva andmebaasi avalikult kättesaadavaks talle kuuluval

internetilehel www.ekspressauto.ee ning seda ärilisel eesmärgil. Suurel hulgal müügikuulutusi

koondavad internetis avaldatud andmebaasid teenivad tulu muuhulgas läbi tasulise reklaami

avaldamise. Mida rohkem andmeid andmebaas sisaldab, seda suurem on kasutajate arv ning seda

paremad on võimalused tasulise reklaami avaldamiseks. Samas tuleb laiale tarbijaskonnale

huvipakkuva internetilehe loomiseks teha märkimisväärselt suuri investeeringuid alates

arvutiprogrammi ja kujunduse loomisest lõpetades töötajate palkamisega kuulutuste

sisestamiseks. Kostja loodab oma ebaseadusliku tegevuse läbi vältida uue analoogilise

andmebaasi loomiseks vajalike kulutuste tegemist: ebaseadusliku reprodutseerimise tagajärjel on

koheselt võimalik luua internetilehekülg, milles saab avaldada tasulist reklaami. Teoste vaba

kasutamise juhtumid on AutÕS-s reguleeritud äärmiselt piiratult. Vastavad juhud on

ammendavalt loetletud AutÕS §-s 19. Ühelgi juhul ei saa teoste vaba kasutamine toimuda mõne

äriühingu ärilistes huvides. Antud juhul on kostja kasutanud teoseid ebaseaduslikult ja suures

mahus nimelt ärilisel eesmärgil, kuna oma internetilehe abil osutab kostja reklaamiteenust.

Riigikohus on analoogilises vaidluses teoste vaba kasutamise küsimuses leidnud, et kui teost

kasutab äriühing oma põhitegevuses, ongi juba tegemist ärilise eesmärgiga, kuivõrd äriühingu

äriliseks eesmärgiks on põhitegevusega kasumit teenida. Isegi teisele teosele viitamine peab

toimuma motiveeritud mahus ega tohi mingil juhul taotleda ärilist eesmärki, nagu on sätestatud

AutÕS §-s 19.

Oma ebaseadusliku tegevusega on kostja tekitanud hagejale kui autoriõiguste omajale

märkimisväärset kahju. Lisaks autoriõiguste rikkumisele on kostja alusetult rikastunud hageja

arvelt. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ilma nõusolekuta tema andmebaaside kasutamise

tulemusena saadud tulu väljaandmist. Samuti koormab kostja poolt andmete kopeerimine

internetilehe www.auto24.ee kasutatavust ning muudab hageja andmebaasi seaduslikule

www.auto24.ee veebilehe kasutajale aeglasemaks ja ebamugavamaks. See tähendab, et kostja

ebaseaduslik tegevus seab ohtu hageja teenuse osutamise ja selle kvaliteedi tagamise hageja

klientide jaoks.

Hageja õigusi on kostja rikkunud alates märtsist 2007 kuni käesoleva hagiavalduse esitamise

hetkeni.

Kostjaga

lepingu

sõlmimisel

oleks

tasumisele

kuuluva

litsentsitasu

suurus

olnud vähemalt võrdne hageja igakuise veebilehe haldamise kuludega. Samas ei ole seesuguse

arvestuse puhul hõlmatud kogu hagejale tekkiv kahju, kuna saamata jäänud litsentsitasu ei pruugi

katta kõike hageja poolt saamata jäävat tulu ehk kogu saamata jäävat reklaamimüügitulu.

Hageja haldamiskulud internetilehe www.auto24.ee ülapidamiseks olid näiteks 2009. oktoobris

467 483 krooni, 2008. oktoobris 828 521 krooni, 2007. oktoobris 377 771 krooni, jne. 2007.

majandusaastal moodustasid hageja kõik tegevuskulud alates märtsist, kui kostja õigusrikkumine

algas, kuni detsembrini 2007 kokku 4 378 065 krooni, kus ühe kuu keskmiseks tegevuskuluks

perioodist märts kuni detsember oli 437 806 krooni. 2008 majandusaastal moodustasid hageja

kõik tegevuskulud kokku 9 841 366 krooni, kus ühe kuu keskmiseks tegevuskuluks on 820 114

krooni. 2009 majandusaastal moodustasid hageja kõik tegevuskulud kokku 5 824 650 krooni, kus

ühe kuu keskmiseks tegevuskuluks perioodist jaanuar kuni oktoober (ka) on 582 465 krooni.

Eeltoodust tuleneb, et selle perioodi jooksul, kui kostja on tegelenud hageja õiguste

rikkumisega, on hageja tehtud kulutused andmebaasi loomiseks ja haldamiseks, sh

tööjõukuludeks, ning www.auto24.ee internetilehte üleval pidamiseks (ühiselt nimetatud

tegevuskulud) kokku 20 044 081 krooni, millest sõidukitega (sh autodega) seotud kategooria

moodustab stabiilselt enamiku. Kirjeldatud arvestuse järgi teeniks kostja ehk kostja veebilehe

www.ekspressauto.ee vahendusel tulu kulude kokkuhoiu arvelt 20 044 081 krooni antud 32 kuu

eest (märts 2007-oktoober 2009). Arvestades, et hageja andmebaasi ja teoseid veebilehelt

www.auto24.ee on kasutatud ajavahemikul märts 2007-31 .oktoober 2009 ehk kokku 32 kuud,

siis on hagejale tekitatud kahju suuruseks on 20 044 081 krooni.

Lepingu sõlmimisel oleks hageja kostjalt litsentsitasuna nõudnud igakuiselt vähemalt kahju

katva summa tasumist. Arvestades, et hageja 2007 kuu keskmiseks tegevuskuluks perioodist

märts kuni detsember oli 437 806 krooni, et 2008 ühe kuu keskmiseks tegevuskuluks on 820 114

krooni, ja et 2009 ühe kuu keskmiseks tegevuskuluks perioodist jaanuar kuni oktoober (ka) on

582 465 krooni, nõudis hageja saamata jäänud tuluna ehk saamata jäänud litsentsitasuna 32 kuu

eest 300 000 krooni tasumist iga kuu eest ehk kokku perioodi eest märts 2007-oktoober 2009

9 600 000 krooni.

Kostja õigusvastane tegevus tekitab hagejale olulist rahalist kahju igakuiselt minimaalselt 300

000 krooni, ning kostja käitumine, mis tekitab hagejale kahju, kestab käesoleva ajani.

Hageja taotles kohtult keelata kostjatel või kostja vahendusel läbi mõne kolmanda isiku,

kellele annab kostja üle internetilehe www.ekspressauto.ee haldamise õigused, reprodutseerida,

kopeerida töödelda ja üldsusele kättesaadavaks teha AS Sanoma Baltics teoseid, millised on

avaldatud internetilehel www.auto24.ee; keelata kostjatel teha AS Sanoma Baltics andmebaasist,

milline on avaldatud internetilehel www.auto24.ee, väljavõtteid ning taaskasutada AS Sanoma

Baltics andmebaasi või selle olulisi osi läbi internetilehe www.ekspressauto.ee või läbi mõne

teise internetilehe; kohustada kostjaid edaspidi hoiduma õigustrikkuvast tegevusest, mis seisneb

AS Sanoma Baltics teoste ja AS Sanoma Baltics andmebaaside ebaseaduslikus kasutamises ilma

AS Sanoma Baltics eelneva kirjaliku loata; välja mõista kostjatelt hageja kasuks saamata jäänud

32 kuu litsentsitasu summas 9 600 000 krooni ehk 613 551 eurot ning mõista kõik menetluskulud

välja kostjatelt.

Kostjate vastuväited

Kostjad hagi ei tunnistnud. Kostja saab andmed müügiks olevate sõidukite kohta

automüüjatelt, kellega sõlmitud lepingute alusel võtab kostja iga automüüja kodulehelt vastavate

sõidukite müügikuulutuste andmed ja võrdleb neid enda andmebaasis olevate andmetega, tehes

vajalikud muudatused ja täiendused. Osad automüüjad on oma müügis olevate sõidukite andmed

ja fotod sisestanud hageja serverisse, kust need kuvatakse hageja enda portaali ning ka vastavate

automüüjate kodulehtedele, kust omakorda kokkuleppel automüüjatega võtab need kostja.

Asjaolu, et nimetatud kuulutuste andmed on automüüjate kodulehtedele kuvatud hageja serverist,

ei muuda andmeid autoriõigusega kaitstavaks.

Hageja avaldab kuulutusi oma majandustegevuse käigus, saades selle eest tulu. Hageja

võimalikud investeeringud ei ole seotud andmebaasi loomisega ega vääri kaitset sui generis

alusel. Portaal ei ole autoriõigusega kaitstav tulenevalt AutÕS § 4 lg 3 p-st 22. Seega on vale

hageja väide, et loomingu kriteeriumi või originaalsuse puudumine andmebaasi sisu valikus ja

korrastuse viisis ei ole andmebaasi kui teose autoriõigusega kaitstavuse eelduseks. Kohut eksitav

on samas punktis toodud viide AutÕS §-le 7 selliselt, nagu see sätestaks autorõigusega

kaitstavuse kriteeriumid. AutÕS § 7, nagu selle pealkiri viitab, käsitleb autoriõiguse

tekkemomenti, mitte teose kaitstavuse kriteeriume.

Andmebaaside Direktiiviga ühtlustati nõudeid andmebaaside autoriõiguse kaitse saamiseks -

autori enda intellektuaalse loomingu taseme nõue tõsteti kõrgemale kui see oli varasemalt osades

Euroopa riikides olnud ning selle tasakaalustamiseks loodi andmebaasidele uut liiki kaitse sui

generis alusel.

Andmebaasi Direktiivi preambula punkt 15 ütleb selgelt, et andmebaasi autoriõigusega

kaitsmise vajaduse kindlakstegemiseks kasutatavad kriteeriumid tuleb määratleda lähtuvalt

sellest, kas andmebaasi sisu valik või korraldus on autori intellektuaalne looming, niisugune

kaitse peab hõlmama andmebaasi struktuuri.

Antud juhul hageja automüügikuulutuste andmebaasi sisu valiku osas originaalseid lahendusi

ei tee. Andmebaasi sisuks on müügikuulutustes sisalduvad tehnilised andmed, mis ei ole seotud

loomingulise tegevusega ning fotod, mille autoriõigused kuuluvad automüüjatele. Kogu

andmebaasi sisu sisestavad automüüjad teenuse saamiseks ning see ei ole seotud hageja

tegevusega ja panus saab olla seega sisu korralduse loomisesse ehk portaali üldisesse struktuuri

ja kujundusse, st portaali tehniline ja graafiline lahendus tervikuna. Veebilehtede puhul iga

funktsioon iseenesest ei oma originaalsuse kriteeriumit (enamik veebilehti koosneb

alamlehtedest, sarnasest viisist, kuidas erinevate lehtede vahel liikuda jne, st põhimõtted on

samad ja mitteoriginaalsed). Loominguline väärtus avaldub alles tervikus, kuidas on kõik muidu

tavapärased funktsioonid konkreetsel juhul lahendatud - nagu hageja hagis korduvalt rõhutab

loeb objektiivne vorm, kuidas funktsioonid on esitatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet,

põhistust ega tõendit selle kohta, et kostja on rikkunud hageja võimalikku autoriõigust portaalile

selle ülesehitusest, lahendusest või vormist väljavõtete tegemisega. Kostja ei ole andmebaasist

kui struktureeritud tervikust väljavõtteid teinud. Hageja ei ole sellele tuginenud ja kostja ei ole

kopeerinud portaali opereerimiseks kasutatavaid ja autoriõigusega kaitstavaid arvutiprogramme,

mis AutÕS § 4 lg 3 p 22 kohaselt ei ole andmebaasi mõistega hõlmatud.

Põhimõtteliselt võib nõustuda, et kaitstavaks väljavõtteks andmebaasist on terviklik kuulutus,

mis koosneb tekstist, piltidest ja graafilisest lahendusest, sest see omab teatud originaalsust ja

loomingulist panust, kuidas andmed on esitatud.

Kostja ei ole kunagi reprodutseerinud või edastanud üldsusele portaalis sisalduvaid

väljavõttena kaitstavaid kuulutusi. Erinevalt hageja poolt väidetust ei ole hageja esitanud ühtegi

tõendit või põhjendanud, miks ta väidab vastupidist. Seega on hageja väited, et kostja on

rikkunud hageja võimalikke autoriõigusi portaalile, valed ja põhjendamata.

Kostja ei ole rikkunud hageja autoriõigusi portaalile kui andmebaasile. Hageja väide, et ta on

kõigi portaalis üleval olevate andmete ja fotode autoriõiguste omaja, on vale ja tõendamata.

Hageja on väitnud, et autoriõigused on hagejale loovutatud. Samas ei ole loovutamise alusena

esitatud muud tõendit kui hageja kasutustingimused.

Hagiavalduses on vastuoluliselt esitatud, kuidas tuleb tõlgendada hageja kasutustingimusi (p

2.2) autoriõiguste osas. Viidatud kasutustingimuste punktid ei piira aga kuidagi hageja „varalisi

ainuõigusi" kõigile teostele ja andmetele portaali piires ja sellist võimalust ei näe autoriõiguse

seadus ka ette - varalised õigused kas loovutatakse täielikult või antakse neile kokkulepitud

ulatuses piiratud kasutusõigus ehk lihtlitsents.

Hageja kasutustingimuste punktis 2.1 väidab hageja, et kõik autoriõigused veebisaidil esitatud

kasutatud autode andmete, kasutatud autode fotode, uudiste ja foorumi sõnumite osas kuuluvad

talle. Punktis 2.2 on sätestatud, et lisades veebisaidile andmeid või teoseid (sealhulgas:

autokuulutusi, fotosid, foorumi sõnumeid) annab kasutaja haldajale üle tasuta autori varalised

õigused. Haldajale kuulub ainuõigus kasutaja poolt edastatud andmeid või teoseid igal viisil

kasutada, lubada ja keelata nende kasutamist, reprodutseerida, levitada, tõlkida, kohandada,

lisada neid kogumikesse või andmebaasidesse, edastada üldsusele. Mõistete nagu üle andma ja

ainuõigus kasutamine viitab selgelt hageja soovile omandada kõik auto müügiks vajalikud

õigused (isegi autoriõigusega mittekaitstavatele esemetele nagu andmed). Samuti ei ole viimases

lauses piiratud hageja „ainuõiguste" teostamist portaaliga. Kui lugeda see säte kehtivaks, siis

tuleb välja, et automüüja (kasutajad) saab pärast hageja portaali andmete sisestamist kasutada

auto müümiseks autot puudutavaid tehnilisi andmeid üksnes hageja loal ja hageja poolt märgitud

tingimustel.

Andmete osas ei saa olla vaidlust nende kuuluvuse üle. Tegu on tehniliste andmetega, millel

iseseisvalt puudub igasugune loominguline väärtus ja millele vastavalt AutÕS § 5 p-le 7

autoriõiguse seadusest tulenev kaitse ei kohaldu. Seega ei saa andmed kellelegi

kuuluda, nendega seotud õigusi ei saa loovutada või litsentseerida ning kellelgi ei saa olla

autoriõigusest tulenevat nõudeõigust kolmanda isiku vastu seoses andmete kasutamisega.

Andmebaasi Direktiivi preambula punktidega 45 (õigus keelata loata väljavõtte tegemist ja/või

taaskasutamist ei kujuta endast mingil juhul autoriõiguse kaitse laiendust puhastele faktidele või

andmetele) ja 46 (õigus keelata kõigist või olulisest osast andmebaasi kuuluvatest teostest,

andmetest või materjalist loata väljavõtte tegemist ja/või nimetatu loata kaaskasutamist ei tohiks

põhjustada uue õiguse teket teostele, andmetele või materjalidele endile) on selgelt välistatud, et

andmete hõlmamine andmebaasi tekitab andmetele autoriõigusi.

Erinevalt andmetest on fotod autoriõigusega kaitstavad (AutÕS § 4 lg 3 p 17). Autode

müügiks teevad kõik fotod ja laevad need üles kasutajad (automüüjad). Seega fotode autoriks on

kasutajad ja kõik autoriõigused kuuluvad algselt neile.

Vale on hageja seisukoht, et ei ole oluline, kes koostab või loob konkreetse infoühiku, mis

saab andmebaasi osaks. Sui generis alusel kaitstakse investeeringuid just andmebaasi sisusse.

Otsustamaks, kas hageja õigusi on kostja poolt rikutud või mitte tuleb vaadata, kas hageja on

teinud olulise investeeringu, mida kostja tegevusega ohustatakse või mitte. Arvutiprogrammid,

mille vahendusel hageja oma majandustegevuse raames kuulutuste ja reklaami müügi teenust

osutab, ei ole vastavalt AutÕS § 752 andmebaasi osad ning investeeringut neisse ei saa käsitleda

investeeringuna andmebaasi. Samuti ei tee hageja investeeringut andmete kontrollimiseks:

portaali kasutustingimuste punkt 5.5 kohaselt ei vastuta haldaja kasutajate poolt sisestatud

andmete õigsuse eest ning müüdavate toodete kvaliteedi eest (ta ei saagi seda teha, sest ta ei

tegele automüügiga).

Euroopa Esimese Astme Kohus on öelnud, et andmebaas ei saa kaitset sui generis alusel kui

andmete kättesaadavaks tegemine toimub andmete loomisega (kaitse eelduseks on eksisteerivate

materjalide kogumine ja neile nende korrastamise teel teatud lisaväärtuse andmine). Antud juhul

tekib müügikuulutus andmete automüüjate poolt serverisse lisamisega -enne andmete lisamist

kuulutust kui sellist ei ole. Kuivõrd hageja ei tegele automüügiga, siis ei saa hageja ka iseseisvalt

müügikuulutusi lisada. Seega erinevalt Andmebaasi Direktiiviga loodud kaitse eesmärgist ei ole

antud juhul tegu andmete kogumisega, vaid kuulutuste moodustamisega. Andmebaasi kaitse

objektiks on investeering, mitte selle sisuks olevad andmed. Andmebaaside kaitsmise eesmärk ei

ole luua monopole ja konkurentsi moonutusi (Andmebaasi Direktiivi preambula punkt 47).

Andmebaaside puhul on tõdetud, et kaitset väärivad andmebaasid, aga selle sisuks olevate

andmete põhjal on igaühel õigus luua uusi (samalaadseid) andmebaase. Andmebaasi tegija

õiguste rikkumiseks on see, kui võetakse oluline osa, millesse andmebaasi looja on teinud olulise

investeeringu. Võetavate andmete (mahu) olulisust hinnatakse võrreldes kogu andmebaasi mahtu.

Rikkumine toimub üksnes juhul, kui tegu riivab andmebaasi tegija olulist investeeringut.

Kostja ei ole teinud väljavõtteid hageja andmebaasis sisalduvatest kuulutustest. Seda tõendab

ühe ja sama auto müügikuulutuse kohta väljavõtte tegemine portaalist ja kostja andmebaasist -

väljavõtete võrdlemisel nähtub, et need on loominguliselt täiesti erinevad, sh on erinevad logo,

linkide paigutus, värvid, kirjastiil, tähtede suurus ja andmete kujutamise kujunduslik viis - kõik

mida hageja on oma panuse ja investeeringu osas oluliseks pidanud. Kostja on kasutanud

automüüjate veebilehti sealt andmete kopeerimiseks vastavalt kokkulepetele automüüjatega.

Automüüjatele on antud juhul võimalik sisestada andmed hageja serverisse ning siis otsustada,

kas avaldada need kuulutusena portaalis ja/või oma veebilehel, avaldatud kuulutus maha võtta

portaalis ja/või oma veebilehel jne.

On ebamõistlik hageja seisukoht, et hagejal on õigus piirata automüüjatel serverist saadavate

andmete kasutamist, mh lubada nende kasutamist teistel turule tekkinud kuulutuste väljaannetel

nagu on toimunud antud juhul ja võttes arvesse, et serveri teenuse osutamise eest on hageja juba

automüüjatelt mõistliku tasu saanud.

Ülalkirjeldatud lahendusest lähtuvalt viib automüüjate veebilehtedelt kuulutuse vaatamine iga

kasutaja hageja serverisse ning sellest tulenevalt salvestab hageja iga automüüja kodulehelt

portaalist sõltumata kuulutuse vaatamise kui enda andmebaasi (portaali) vaatamise ning sealt

andmete kopeerimise kui andmete kopeerimise enda andmebaasist (portaalist). Kui kostja võtab

autode müügiandmed ja fotod automüüjate kaupa ning ülalkirjeldatud juhtudel lõppastmes hageja

serverist, siis ei saa seda samastada olukorraga, et kostja võtab kõik andmed ühe automatiseeritud

tehinguga ühest kohast ehk hageja andmebaasist.

Eksperthinnangus ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et samal ajal ei olnud Carman

Autokeskuse veebilehelt juurdepääsu nö fiktiivsele kuulutusele, kust kostja need andmed sai.

Eksperthinnangus on tõendamata, et nö fiktiivne kuulutus oli kättesaadav üksnes portaali

vahendusel. Kostja on veendunud, et nö fiktiivne kuuluts sai ilmuda kostja andmebaasi üksnes

seeläbi, et see oli avaldatud ka Carman Autokeskuse veebilehel.

Kui kostja kopeeriks hageja portaalist olulises ulatuses müügikuulutusi, siis peaks tema

kuulutuste arv olema ligilähedane hageja omadega, mitte ca 10 000 kuulutuse võrra väiksem.

Kokkuvõttes tegutseb kostja hagejast sõltumatult, kandes oma andmebaasi mahule vastavas

suuruses kõiki samu kulutusi, mis hageja. Hagejaga on kostja tegevus seotud üksnes niivõrd,

kuivõrd osade automüüjate müügikuulutuste andmed on salvestatud hageja serverisse, kusjuures

andmete sisestamisega ei kanna kulusid ei kostja ega hageja ning serveri teenuse eest on hageja

kasutajatelt tasu saanud.

Juhul, kui peaks leidma tõendamist hageja õiguste rikkumine kostja poolt, ei ole hagis

esitatud kahjunõue saamata jäänud tulu osas vastavuses kahju hüvitamise põhimõtetega, see on

tõendamata ja ebamõistlikult suur.

Hageja haldab andmebaasi, mis moodustub kuuest erinevast andmebaasist. Käesoleva hagi

esemeks on üksnes üks neist - kasutatud sõidukite andmebaas. Kahju arvestamisel ei ole seda

arvesse võetud (kahjuhüvitise suuruse juures arvestatakse kogu portaali haldamise kulusid jne).

Potentsiaalsete litsentside andmine ei võta hagejalt ära tema peamisi sissetulekuallikaid, milleks

on kuulutuste ja reklaami müük ning mille pinnalt hageja hetkel kannab kõik kulud ja teenib ka

tulu. Kulude kostja kanda jätmine tähendab hagejale lihtsalt suuremat tulu, mis ei saa olla kahju

hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks VÕS § 127 lg 2 mõistes.

Hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt kahju, mis kataks vähemalt andmebaasi ja internetilehe

igapäevase haldamise kulud. On täiesti selge, et kõigi oma kulude hüvitamise nõudmine ühelt

konkureerivalt ettevõttelt on turgu valitseva seisundi rikkumine konkurentsiseaduse § 16 p 1

tähenduses.

Arvestades hageja portaali ja kostja andmebaasi mahtude erinevust (portaalis oli märtsis 2008

üleval ca 24 000 Eestis müüdava sõiduki kuulutust, kostja andmebaasis ca 11 000 kuulutust), siis

ei ole need võrreldavad ja on ebamõistlik, et kostja peab kandma palju suurema andmebaasi kõik

kulud, kui on tema enda andmebaas (kostja tulud on vastavalt väiksemad, aga lisaks kõigile enda

andmebaasi kuludele peab kandma ka kõik portaali kulud).

Hageja väide, et konkurentsiga väheneb tema müügimaht, ei lähe samuti kokku hageja poolt

mujal tehtud avaldustega, mille kohaselt on ta Eesti suurim sellise teenuse pakkuja ning

konkureerivad ettevõtted ei pääse ligilähedalegi. Kui hageja portaalis viibib külastaja keskmiselt

13,3 minutit ja teeb selle ajajooksul 20 lehelaadimist, siis kostja andmebaasi puhul on samad

näitajad vastavalt 2,6 minutit ja 2,3 lehelaadimist.

Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

Maakohus rahuldas hagi. Maakohus:

1. keelas AS-l Eesti Ajalehed ja AS-l Delfi või nende vahendusel läbi mõne kolmanda isiku,

kellele annavad AS Eesti Ajalehed ja AS Delfi üle internetilehe www.ekspressauto.ee haldamise

õigused, reprodutseerida, kopeerida, töödelda ja üldsusele kättesaadavaks teha AS Sanoma

Baltics teoseid, millised on avaldatud internetilehel www.auto24.ee;

2. keelas AS-l Eesti Ajalehed ja AS-l Delfi teha AS Sanoma Baltics andmebaasist, milline on

avaldatud internetilehel www.auto24.ee, väljavõtteid ning taaskasutada AS Sanoma Baltics

andmebaasi või selle olulisi osi läbi internetilehe www, ekspressauto. ee või läbi mõne teise

internetilehe;

3. kohustas AS Eesti Ajalehed ja AS Delfi edaspidi hoiduma õigustrikkuvast tegevusest, mis

seisneb AS Sanoma Baltics teoste ja andmebaaside ebaseaduslikus kasutamises ilma AS Sanoma

Baltics eelneva kirjaliku loata;

4. mõistis välja AS-lt Eesti Ajalehed ja AS-lt Delfi solidaarselt saamata jäänud 32 kuu

litsentsitasuna kahjuhüvitise 60 000 eurot AS Sanoma Baltics kasuks.

5. jättis menetluskulud poolte endi kanda.

AutÕS § 4 lg 2 kohaselt loetakse teoseks selle seaduse tähenduses isiku mis tahes originaalset

loomingulise tegevuse tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud

objektiivses vormis, mille kaudu teos on tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi

tehnilise vahendi kaudu. Autoriõiguse objektiks on ainult sellised teosed, mis omavad

autoriõiguse seaduses ettenähtud tunnuseid. Nendeks tunnusteks on teose loominguline iseloom,

väljenduse objektiivne vorm ja selle objektiivse vormi kaudu peab ta olema tajutav ja

reprodutseeritav. AutÕS § 4 lg 6 alusel eeldatakse teose autoriõigusega kaitstust. See tähendab,

et teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustaja peab tõendama, et autoriõigus ei kuulu isikule, kes

väidab end olevat teose autori. AutÕS § 4 lg 3 p 17 kohaselt on teoseks fotograafiateosed ja

fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; p 21 kohaselt tuletatud

teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu

töötlus ning p 22 kohaselt teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas

andmebaasid). Andmebaas AutÕS tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud

iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav

elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega

käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. AutÕS alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi,

mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei

kohaldata mingit muud kriteeriumi.

AutÕS VIII-1 peatükk sätestab andmebaasi tegija õigused. Viidatud peatükis kehtestati

iseseisev kaitse andmebaasile, mis tähendab andmebaasi tegijale eriõiguse kehtestamist tema

poolt tehtud investeeringu kaitseks. AutÕS § 75 kohaselt on andmebaas AutÕS VIII peatüki

tähenduses teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud

kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi

mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. AutÕS § 75 lg

1 järgi on andmebaasi tegija isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise

investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks,

kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. Andmebaasi tegija õigused

sätestab AutÕS § 754, mille lg 1 kohaselt kuulub andmebaasi tegijale ainuõigus lubada ja keelata

andmebaasi kasutamist § 754 2. lõikes ettenähtud viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte

vahel kokkulepitud tasu, välja arvatud VIII-1 peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud juhud;

ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud: 1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle

olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis

tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi; 2)

andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu

sisu või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini

kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel (p 2).

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.03.1996 direktiiv 96/9/EÜ (andmebaaside õigusliku

kaitse kohta) preambulas kinnitatakse, et autoriõigus on endiselt sobiv ainuõige vorm autoritele,

kes on loonud andmebaasi (p 5). Direktiiv on selle preambulas märgitu kohaselt vastu võetud

seoses sellega, et liikmesriikide õigusaktidest tulenevad erinevused andmebaaside õiguslikus

kaitses avaldavad otsest ebasoodast mõju siseturu toimimisele, eriti isikute vabadusele pakkuda

arvutivõrgu kaudu kaupu ja teenuseid. Direktiivi üheks eesmärgiks on andmebaaside kaitse

tingimuste ühtlustamine ja teiseks andmebaasi tegija, kes on teinud olulise investeeringu kas

andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või kättesaadavaks tegemiseks, sui generis õiguse

kaitse 15 aastaks (art 10). Nimetatu peab garanteerima andmebaasi tegija huvi investeeringute

tegemiseks. Arvestades direktiivi eesmärki on andmebaasi mõiste laialdane (art 1 lg 2). Sui

generis õigus peab olema tagatud juhul, kui andmebaasi tegija näitab, et on tehtud oluline

investeering. Käesoleval juhul on hageja tõendanud 2007 – 2009 tegevuskulu.

Asjaolu, et kostjad on kasutanud hageja andmebaasi on tõendatud järgmiste hageja poolt

esitatud tõenditega: 1) kostjate ja www.ekspressauto.ee seost tõendavad väljatrükid; 2) T Lu

(Riigi Infosüsteemide arenduskeskuse CERT Eesti Infoturbe ekspert) eksperthinnang, mille

koostamiseks võrreldi hageja andmebaasi www.auto24.ee ja www.ekspressauto.ee kuulutusi.

www.auto24.ee keskkonda paigutati fiktiivne kuulutus, mis vähem kui 24 tunni pärast oli

www.ekspressauto.ee lehel. Tõendi koostaja on märkinud, et kuulutuse otsesisestamise

automüüja poolt välistab see, et tegemist oli fiktiivse kuulutusega. Pildid autost on

äravahetamiseni sarnased ja mõlemal on all paremas nurgas täht „a". Selliseid äravahetamiseni

sarnaseid pilte autodest on tõendis teisigi nii www.auto24.ee lehel kui www.ekspressauto.ee lehel

(tõendi lk 8 ja 9, lk 10 ja 11). Tõendi koostaja leidis 22.05.2009 seisuga www.ekspressauto.ee

lehelt 3422 „a" vesimärgiga www.auto24.ee keskkonnast pärinevat kuulutust ning 1720 autopoe

sümboolikaga kuulutust, kokku 5142 kuulutust. Kostja poolt hageja andmebaasi kasutamist

tõendab ka see, et www.auto24.ee serverites asuvatele kuulutuselehekülgedele on päringuid

tehtud vaid www.ekspressauto.ee internetiaadresside poolt 01.11.2008-10.02.2009 68577 korral.

Tõendi koostaja on väljatoonud vahe tavakasutaja päringute ja kostjapoolsete automatiseeritud

päringute vahel; 3) www.auto24.ee ja www.ekspressauto.ee liisinguautode piltide võrdlused,

millelt on näha, et www.ekspressauto.ee lehel on pildilt kõrvaldatud www.auto24.ee lehel oleval

pildil (alumises vasakus servas) tekst Copyright: „auto24.ee, 2009". Eriteadmistega isik T L

tunnistajana kinnitas, et andmete kopeerimist ühest serverist teise on võimalik tõendada.

Kuulutuste ülekandmine oli nähtav mitte ainult visuaalselt vaid ka infotehnoloogiliselt -

kasutusmustrite alusel esitatud logis. Tunnistaja ütluste kohaselt on infotehnoloogiliste

teadmistega isik võimeline aru saama, et ta autopoe kodulehelt läheb üle teise isiku kodulehele.

Automaatsed päringud olid viiteta, mis tähendab, et tegemist oli otsepäringutega, mitte

päringutega automüüja kodulehe kaudu; 4) DVD-plaatidel olevate kuulutuste võrdlus; 5)

www.ekspressauto.ee lehel olevad fotod, millel on näha, et vesimärgid on kõrvaldatud (alumises

servas), täht „a" (alumises paremas servas), tõendavad, et need pärinemist hageja andmebaasist.

Hageja õiguste rikkumise jätkamist tõendab 06.01.2011 www.ekspressauto.ee lehel olev foto,

mille vasakus alumises servas on tekst „Copyright: auto24.ee, 2010", mis tähendab, et see

pärineb hageja andmebaasist.

Õige on hageja väide, et AS Delfi kasutustingimused näevad ette, et autor annab oma varalised

õigused AS-le Delfi üle (p 5.1 jt). Selle väitega soovis hageja tõendada, et ka kostja nõuab enda

portaalide kasutajatelt autoriõiguste litsentseerimist või loovutamist. 01.12.2009 ärikliendileping

tõendab hageja väidet, et teoste autor loovutas varalised õigused hagejale. Esitatud fotodega on

tõendatud ka hageja väide, et kostja on kasutanud www.ekspressauto.ee lehel autopoodide

fotosid, mille kasutamise õigused olid vastavalt lepingutele (29.12.2009, 31.12.2009, 07.01.2010,

19.01.2010, 12.01.2010) loovutatud hagejale.

Direktiivi art 7 kohaselt on kaitstud andmebaasi sisust kui tervikust või selle olulistest

osadest väljavõtete tegemine ja/või taaskasutamine. Euroopa Kohtu otsuse C-203/02 p 31 järgi

andis ühenduse seadusandja väljendile „mis tahes viisil või mis tahes vormis" kasutamisele laia

tähenduse ning sui generis õigusega antud kaitse puudutab üksnes väljavõtte tegemist ja/või

taaskasutamist (p 51), mitte andmebaasiga tutvumist. Kostjad ongi teinud hageja andmebaasist

väljavõtteid, mida on kandnud enda andmebaasi. Direktiivi preambula p 38 järgi mahub

andmebaasi sisu elektrooniline kopeerimine ja ümber korraldamine väljavõtte tegemise

mõistesse (viidatud otsuse p 48).

Kuna hageja ei ole kostjatele nõusolekut oma andmebaasi ja selles sisalduvate teoste

kasutamiseks andnud, on kostjad rikkunud hageja autoriõigusi tulenevalt ülalmärgitud sätetest.

Isegi kui automüüjal oleks õigus enda tehtud piltidele, puudub tal õigus lubada neid kasutada

hageja andmebaasist.

Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja poolt arvutiprogrammi tehtud investeeringud ei ole

vaadeldavad investeeringutena andmebaasi. Selline seisukoht ei tulene seadusest ega ole

kooskõlas asjakohaste Euroopa Kohtu otsustega (C-203/02, C-46/02, C-444/02, C-338/02).

Seadus ega viidatud kohtuotsused ei sea kostjate poolt nimetatud piirangut. Ülalmärgitud

direktiivi art 1 näeb ette kohustuse tagada andmebaaside õiguskaitse igasuguses vormis.

Direktiivi art 1 lg 2 kohaselt on andmebaas süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud teoste,

andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliselt või muude

vahendite abil. Hageja andmebaas vastab direktiivis märgitud määratlusele. Direktiivi preambula

p-d

ja

sätestavad

direktiivi

peamise

eesmärgina

kaitsta

investeeringuid

infotöötlussüsteemidesse. Infotöötlussüsteemi osaks on ka tarkvara (arvutiprogrammid). Seega

tagavad andmebaasi loomisse läbi arvutiprogrammide tehtud investeeringud andmebaaside

kaitse. Ülalviidatud Euroopa Kohtu otsused kinnitavad hageja seisukohta tema andmebaasile

õiguskaitse tagamise kohta. Otsustest tuleneb, et hageja poolt tehtud investeeringud tuleb lugeda

investeeringuteks andmebaasi loomiseks, sest investeeringute kaudu on saavutatud andmebaasi

süstematiseerimine, metoodiline ülesehitamine, andmete koondamine ning andmebaasi

käigushoidmine (Direktiivi preambula p 17, AutÕS § 752). Kooskõlas AutÕS § 817, mis sätestab

autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõigusliku kaitse, lõike 1 võib autor või

autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti

õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste

objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt

VÕS §-le 1043 (p 1); teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase

kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055 (p

2); teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu

väljaandmist vastavalt VÕS §-dele 1037 ja 1039 (p 3).

Kuna ei ole võimalik kahju täpset suurust esitatud asjaoludel kindlaks teha, siis VÕS § 127 lg

6 alusel on kohtul õigus otsustada hüvitise suuruse üle. VÕS § 127 lg 6 2. lause võimaldab

kohtul autoriõiguse rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõude puhul määrata kahjuhüvitise kindla

summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks

hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Käesoleval juhul puuduvad litsentsilepingud, mille

alusel oleks võimalik hüvitise suuruse üle otsustada lähtudes loa alusel kasutajate poolt

makstavast tasust. Samas on aga hageja poolt nõutud hüvitise suurus ülemäärane. Arvestades

tasu suuruse määramisel analoogses vaidluses väljamõistetut (140 000 ja 150 000 krooni) ning

rikkumise kestvust, poolte andmebaaside mahu erinevust, kostjate poolt väidetud külastajate

andmebaaside kasutamise kestvuse ja lehelaadimiste arvu erinevust on põhjendatud välja mõista

hüvitis kostjatelt solidaarselt 60 000 euro (938 796 krooni) suuruses summas.

Apellatsioonkaebus

Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Kui ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamata jätmine ei ole võimalik, saata asi

tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et fotod on autoriõigusega kaitstavad teosed. Samuti ei

olnud vaidlust selle üle, et hageja veebilehel www.auto24.ee avaldatud fotod ei olnud hageja või

hageja esindaja poolt tehtud ehk autoriõigused nimetatud fotodele ei saa kuuluda hagejale

seaduse alusel. Hageja esitas fotode autoriõiguste valdamise kohta kaks tõendit: hageja veebilehe

www.auto24.ee kasutustingimused ja ärikliendilepingud, mis on sõlmitud kohtumenetluse kestel

peale hagiavalduse esitamist, 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses ega puuduta hagi esemeks

olevat perioodi märts 2007 - oktoober 2009. Kostjad esitasid vastuväite ja leidsid, et fotode

varaliste õiguste loovutamine hagejale veebilehe kasutustingimustega nõustumise teel on

vastuolus AutÕS §-dest 48¹ ja 49 tulenevate nõuetega ning lähtuvalt VÕS § 11 lg-st 2 tühine.

Maakohus ei ole oma otsuses hageja veebilehe kasutustingimusi kui olulist tõendit, millest

sõltub, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte, hinnanud. Maakohtu otsuse resolutsioonist

võib järeldada, et kohus on nõustunud hageja seisukohaga, et autoriõiguste loovutamine

arvutivõrgu abil sõlmitud lepingu tüüptingimustega on võimalik. Samas ei ole maakohus

analüüsinud kostja esitatud vastuväiteid, et selline käsitlus on vastuolus autoriõiguse seadusega.

Samuti on maakohtu otsus põhjendamata osas, mida käesolevas asjas tõendab asjaaolu, et kostja

nõuab enda portaalide kasutajatelt autoriõiguste litsentseerimist või loovutamist.

Hageja tugines hagis asjaolule, et oma vesimärkide lisamisega automüüjate fotodele ja/või

fotode tehniliste parameetrite muutumisega on hageja loonud fotodest tuletatud teosed, mille

autoriõigused kuuluvad hagejale. Maakohus, lähtudes AutÕS § 4 lg 3 p-st 21, sellega ei

nõustunud. Kostjad on nõus, et hagejale ei kuulu autoriõigused töödeldud fotodele kui tuletatud

teostele, kuid seda ka põhjusel, et hagejal ei olnud fotode autoriõiguste valdajate luba fotodest

tuletatud teoste loomiseks.

Hageja nõuded lähtuvad eeldusest, et hagejale kuuluv andmebaas on kaitstav nii autoriõiguse

kui ka sui generis alusel. Kostjad põhistasid maakohtule oma seisukohta, et hageja ei ole teinud

oma andmebaasi sisu valiku osas originaalseid lahendusi ja seega ei ole kohaldatav ka AutÕS § 4

lg 3 p-st 22 tulenev kaitse. Maakohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta, kas autoriõiguse

seaduse kohaselt loomingu kriteerium ja originaalsus andmebaasi sisu valikus ja korralduses on

andmebaasi autoriõigusega kaitstuse eelduseks ning kui on, siis kas hageja on teinud oma

veebilehe www.auto24.ee sisu valiku ja korralduse juures loomingulisi valikuid.

T uginedes õigusteooria ja Euroopa Kohtu praktikale vaidlesid kostjad vastu sellele, et hagejal

on sui generis andmebaasi tegija õigused veebilehele www.auto24.ee. Sui generis alusel

kaitstakse investeeringuid just andmebaasi sisusse. Kulutused andmebaasi vormi, tarkvarasse jm

ei oma tähtsust. Maakohus oleks pidanud kontrollima, kas hageja väärib sui generis andmebaasi

tegija kaitset ehk kas hageja on teinud olulisi investeeringuid just veebilehe www.auto24.ee sisu

ehk

andmete

kogumiseks,

omandamiseks,

kontrollimiseks,

süstematiseerimiseks

või

kättesaadavaks tegemiseks. Kostjad vaidlesid vastu sellele, et hageja teeb investeeringuid

andmete kontrollimiseks. Veebilehe www.auto24.ee kasutustingimuste punkti 5.5 kohaselt ei

vastuta hageja kasutajate poolt sisestatud andmete õigsuse eest ning müüdavate toodete

kvaliteedi eest. Hageja ei saagi autode tehnilisi andmeid kuidagi kontrollida, sest et hageja ei

tegele autode müügiga ning tal ei ole mingit ligipääsu autodele, mille andmeid automüüjad

hageja veebilehele sisestavad. Veebilehel www.auto24.ee kuulutuste moodustamine ja avalikult

kättesaadavaks tegemine toimub kindlal eesmärgil - hageja osutab nende avaldamisega

automüüjatele tasulist teenust, seega andmete kättesaadavaks tegemine on tema ettevõtluse eraldi

tasustatud osa ega ole iseenesest suunatud andmebaasi kättesaadavaks tegemisele. Seega puudub

hagejapoolne oluline investeering andmebaasi, mis annaks talle sui generis alusel kaitse ning

vastavalt pole võimalik tema õiguste rikkumine. Maakohus ei analüüsinud ülaltoodud kostjate

vastuväiteid hageja veebilehe sui generis alusel kaitstavusele.

Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja on rikkunud hageja andmebaasi tegija õigusi ja teinud

andmebaasist ebaseaduslikke väljavõtteid.

Hageja nõuded, sh rahaline nõue, põhineb väitel, et kostjad on teinud hageja andmebaasist

ebaseaduslikke väljavõtteid. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõenditega on tõendatud kostjate

poolt hageja andmebaasi kasutamine. Samas ei ole kohtu poolt aluseks võetud tõendite hulgas

ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad on rikkunud hageja võimalikku autoriõigust www.auto24.ee

veebilehele selle autoriõigusega kaitstavast ülesehitusest, lahendusest või vormist väljavõtete

tegemisega ega selle kohta, et kostjad on reprodutseerinud või edastanud üldsusele

www.auto24.ee

sisalduvaid

väljavõttena

kaitstavaid

kuulutusi.

Toomas

Lepiku

eksperthinnangule on kostjad esitanud vastuväite, et nimetatud tõendiga ei ole tõendatud seda, et

nö fiktiivset kuulutust ei olnud automüüja, kelle nimel kuulutus avaldati, enda kodulehel samal

ajal, kui see ilmus kostjate veebilehele. Seetõttu ei ole nimetatud tõendi põhjal kohtul võimalik

üheselt järeldada, et kostjad kopeerisid nö fiktiivse kuulutuse hageja veebilehelt. Kohus on

esitatud tõendit valesti hinnanud. Sama tõendi pinnalt arutati ka hageja serverisse

automatiseeritud päringute tegemist ja nende mahtu. Kostjad on esitanud päringute tegemise

kohta oma tõendid. Maakohus ei ole ühtegi kostjate seisukohta ega tõendit analüüsinud.

Kostjad ei ole kopeerinud veebilehe www.auto24.ee opereerimiseks kasutatavaid ja

autoriõigusega kaitstavaid arvutiprogramme, mis AutÕS § 4 lg 3 p 22 kohaselt ei ole andmebaasi

mõistega hõlmatud.

Maakohus leidis, et hageja on tõendanud olulisi investeeringuid oma tegevuskulude suuruse

kohta aastatel 2007 - 2009. Sealjuures on maakohus jätnud tuvastamata, kas ja millises ulatuses

on nimetatud kulutused tehtud veebilehe www.auto24.ee andmete kogumiseks, omandamiseks,

kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks ning ei ole samal ajal

seotud hageja põhitegevusega. Sellega jättis maakohus kontrollimata sui generis andmebaasi

tegija õiguskaitse kohaldamise eeldused ning pole tuvastatud kas õiguskaitse kohaldub või mitte.

Ilma hageja väidetavate investeeringute sidumiseta veebilehe sisuks olevate andmete kogumise,

omandamise, kontrollimise, süstematiseerimise või kättesaadavaks tegemisega ei ole kohtul

võimalik otsustada, kas andmebaasi tegija õigusi on rikutud või mitte.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostjad kopeerivad andmeid hageja serverist ka pärast

2010

aastat.

AS

Eesti

Ajalehed

võõrandas

maakohtu

menetluse

kestel

veebilehe

www.ekspressauto.ee AS-le Delfi. Alates 2010 aastast haldab www.ekspressauto.ee veebilehte

AS Delfi, kes muutis veebilehe tegevuspõhimõtteid selliselt, et kuulutusi sisestavad üksnes

kasutajad. Seega alates 2010 aastast ei ole esinenud ühtegi juhtu, kus kostja võtab autode

andmeid ja fotosid automüüjate kodulehtedelt, mis suunavad kõik kasutajad edasi hageja

serverisse. Hageja esitatud väljavõtted www.ekspressauto.ee veebilehelt, kus kuulutuste juures

olid hageja vesimärkidega fotod, olid www.ekspressauto.ee veebilehel üleval juba varasemast

ajast, kui 2010 aastast. Seega ei saa nende põhjal teha järeldust, et AS Delfi kopeerib hageja

serverist pärinevaid andmeid ja teoseid jätkuvalt ka 2010 aastal.

Maakohus ei ole käsitlenud, millise õigustrikkuva tegevuse on ta selle tõendi põhjal

tõendatuks lugenud. Kostjad on viidanud, et fotode reprodutseerimine ja avalikult kättesaadavaks

tegemine on erinevad õigused ja tuleb eristada, kumma õiguse rikkumist kostjale ette heidetakse.

Maakohus on jätnud selles osas faktilised ja õiguslikud asjaolud tuvastamata.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et arvutiprogramm on andmebaasi osa ning investeering

arvutiprogrammi on käsitletav investeeringuna sui generis alusel kaitstavasse andmebaasi.

Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et hageja poolt arvutiprogrammi tehtud

investeeringud ei ole vaadeldavad investeeringutena andmebaasi ja kostja seisukoht ei ole

kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega C-203/02, C-46/02, C-444/02, C-338/02. Kostja hinnangul

on maakohus Euroopa Kohtu seisukohti nimetatud otsustes ebaõigesti tõlgendanud ja/või jätnud

kohaldamata. Kui maakohus väidab, et arvutiprogrammi tehtud investeeringud väärivad sui

generis andmebaasi kaitset, siis oleks ta pidanud selgitama AutÕS § 4 lg 3 p 22 ja § 75² sisu ja

tähendust ning miks need ei kuulu antud juhul kohaldamisele. Viidatud kohtulahendites on

Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et sui generis kaitset väärivad andmebaasid, mille puhul

investeering on tehtud sisu loomisesse (arvutiprogramm ei ole andmebaasi sisu, vaid käivitaja)

ning kaitset ei vääri andmebaasid, mis tekivad muu majandustegevuse (põhitegevuse)

kõrvalproduktina. Kostja on eespool selgitanud, et hageja majandustegevuseks on kuulutuste ja

reklaami müük. Selle kõrvalproduktina võib tal olla tekkinud kuulutuste andmebaas, aga kuna

ükski hageja investeering ei ole suunatud otseselt autode andmete ja fotode kogumisele ja

süstematiseerimisele, siis ei saa see investeering sui generis andmebaasi tegija kaitset. Võib

eeldada, et kui hageja kuulutuste avaldamise eest raha ei saaks, siis ta kasutatud autode andmeid

ja fotosid ei koguks.

Maakohus ei ole otsuses käsitlenud kostja poolt esitatud vastuväiteid hageja saamata jäänud

tulu nõudele ning selle suurusele.

Hageja nõudis kostjatelt saamata jäänud tulu summas 613 551 eurot. Kostjate hinnangul

hagejal puudub saamata jäänud tulu nõue. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine

(deliktiõiguse alusel) on lubatud otsese varalise kahju ja mittevaralise kahju osas, mitte aga

saamata jäänud tulu osas. Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu

60 000 euro ulatuses, tuginedes VÕS §-le 1043 ja §-le 127. Maakohus ei ole oma otsuses kostjate

vastuväiteid saamata jäänud tulu nõudele käsitlenud.

Lisaks ei olnud hageja tõendanud kahju tekkimist või seost väidetava kahju ja kostja tegevuse

vahel. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt esitatud kulud veebilehe www.auto24.ee

ülalpidamiseks ei ole võrdsustatavad kostjate poolt hagejale tekitatud kahjuga. Esiteks ei ole

majandustegevuse kulud kahju (näiteks puudub õigusvastasus), ja teiseks, lihtne põhjusliku seose

test näitab, et www.auto24.ee haldamis- ja tegevuskulud ei ole kostjate poolt tekitatud -isegi kui

igasugune kostjate tegevus ära jätta, pidi hageja ikkagi kandma samu kulutusi veebilehe

www.auto24.ee töös hoidmiseks. Kohus ei ole kostjate seisukohti analüüsinud ega näidanud ära

põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Ilma selleta ei ole

võimalik saamata jäänud tulu nõuet rahuldada, ka osaliselt mitte.

Kohus ei ole analüüsinud kostja vastuväiteid selles osas, et saamata jäänud litsentsitasu ei ole

hageja kahju hüvitamise nõude tekkimise aluseks. Litsentsitasu saamist ei saa käsitleda saamata

jäänud tuluna, sest litsentsi andmine ja litsentsitasu suurus on kahepoolse kokkuleppe objektiks

ning kohus ei saa määrata, missugustele tingimustele vastavat lepingut pidanuks hageja ja kostja

omavahel sõlmima.

Vastustaja seisukoht

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

meneltuskulud jätta kostjate kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 07.06.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses

toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea

vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Kostjad kordavad apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud vastuväiteid

hagile ja maakohus on neile hinnangu andnud, millega kolleegium täiesti nõustub.

Kostjad leiavad apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta, kas

autoriõiguse seaduse kohaselt loomingu kriteerium ja originaalsus andmebaasi sisu valikus ja

korralduses on andmebaasi autoriõigusega kaitstuse eelduseks ning kui on, siis kas hageja on

teinud oma veebilehe www.auto24.ee sisu valiku ja korralduse juures loomingulisi valikuid.

Selline seisukoht ei ole õige. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja andmebaas sisaldab

selliseid loomingulisi valikuid.

Maakohus on leidnud otsuses, et andmebaasi tegija õigused sätestab AutÕS § 75-4, mille lg 1

kohaselt kuulub andmebaasi tegijale ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist § 75-4

lg-s 2 ettenähtud viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu, välja

arvatud VIII-1 peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud juhud; ainult andmebaasi tegija

nõusolekul on lubatud: 1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte

tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes

vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi; 2) andmebaasi või selle olulise osa

taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa

avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või

muul viisil ülekandmise teel (p 2).

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole õige kostja seisukoht, et

hageja poolt arvutiprogrammi tehtud investeeringud ei ole vaadeldavad investeeringutena

andmebaasi ja maakohus on seda ka otsuses piisavalt põhjendanud. Kostjate vastupidine

seisukoht ei tulene seadusest ega ole kooskõlas asjakohaste Euroopa Kohtu otsustega (C-203/02,

C-46/02, C-444/02, C-338/02). Seadus ega viidatud kohtuotsused ei sea kostjate poolt nimetatud

piirangut. Ülalmärgitud direktiivi art 1 näeb ette kohustuse tagada andmebaaside õiguskaitse

igasuguses vormis. Direktiivi art 1 lg 2 kohaselt on andmebaas süstemaatiliselt või metoodiliselt

korrastatud teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav

elektrooniliselt või muude vahendite abil. Hageja andmebaas vastab direktiivis märgitud

määratlusele, nagu maakohus põhjendatult tuvastas.

Kuna Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06 tehtud kohtuotsuse p-s 16 tunnustanud

autorilepingu sõlmimist vormivabalt, siis on maakohus kohtuotsuse p-s 46 õigesti leidnud, et

autoriõigused on üleantavad ja litsentseeritavad tüüptingimuste alusel ning vastustaja on oma

kasutajatelt ja automüüjatelt vastavad õigused omandanud või litsentsinud. Apellatsioonkaebuses

toodud väited ei lükka umber maakohtu põhjendusi.

Kostjad on esitanud vastuväited ka selles osas, et hageja ei tee investeeringuid andmete

kontrollimiseks (vt apellatsioonkaebuse p 2.36). Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille

kohaselt investeeringute olemasolu internetiportaali www.auto24.ee andmebaasi andmete

kontrollimiseks ei ole vältimatu eeltingimus selle andmebaasi sui generis kaitse tekkimiseks.

Direktiivi art 7 lg-s 1 sätestatud andmebaasi kaitseõiguse objektiks on investeering andmebaasi

sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks. Kuna käesoleval juhul on vastustaja tõendanud

olulise investeeringu tegemist andmebaasi sisu kogumiseks ja esitamiseks, siis ei oma sisu

kontrollimiseks tehtud investeeringud määravat tähtsust.

Maakohus leidis kohtuotsuse p-s 47 õigesti, et apellandid on teinud hageja andmebaasist

väljavõtteid direktiivi art 7 tähenduses ning kuna hageja ei ole kostjatele nõusolekut oma

andmebaasi ja selles sisalduvate teoste kasutamiseks andnud, on kostjad rikkunud hageja

autoriõigusi. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt, isegi kui automüüjal oleks

õigus enda tehtud piltidele, puudub tal õigus lubada neid kasutada vastustaja andmebaasist. Kõik

sõidukite kuulutused, mida vastustaja internetiportaalis www.auto24.ee avaldab, asuvad

vastustaja serveris ja peegeldatakse sealt vajadusel automüüjate kodulehtedele, nii et automüüjate

enda kodulehe serveris vastavat kuulutust ei ole. Seega sõltumata sellest, kas sõiduki

müügikuulutus oli ka automüüja kodulehel või mitte, on kostjad n.ö fiktiivse kuulutuse

kopeerimisega www.auto24.ee andmebaasist www.ekspressauto.ee andmebaasi rikkunud

vastustaja andmebaasi tegija õigusi.

Kostjad väidavad apellatsioonkaebuses, et kohtuotsus oli põhjendamata osas, milles kohus

leidis, et andmebaasi sisu elektrooniline kopeerimine ja ümber korraldamine mahuvad väljavõtte

tegemise mõistesse. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus viitas kohtuotsuses Euroopa Kohtu

kohtuasjas nr C-203/02 BHB vs William Hill tehtud otsusele, mille p-2 Euroopa Kohus leidis, et

väljavõtte tegemise mõistet tuleb määratleda laialt ja see hõlmab igasuguseid tegusid, millega

vastavalt kas omastatakse ilma andmebaasi tegija nõusolekuta tema poolt tehtud investeeringu

tulemused või tehakse need üldsusele kättesaadavaks. Käesoleva vaidluse asjaolude kohaselt

kopeerisid apellandid elektrooniliselt vastustaja andmebaasist kuulutusi ning tegid need

üldsusele kättesaadavaks oma kodulehel www.ekspressauto.ee ilma vastustaja nõusolekuta. Ka

on maakohus asjakohaselt viidanud direktiivi preambula p-le 38, mis sedastab, et „üha kasvav

digitaalse salvestustehnoloogia kasutamine seab andmebaasi tegija ohtu, et tema andmebaasi sisu

võidakse ilma tema loata elektrooniliselt kopeerida ja ümber korraldada, et luua identse sisuga

andmebaas, millega ometi ei rikuta tema andmebaasi korraldusest tulenevat autoriõigust“.

Maakohus tuletas sellest õigesti, et andmebaasi sisu elektrooniline kopeerimine ja ümber

korraldamine mahuvad samuti andmebaasist väljavõtte tegemise mõistesse. Järelikult leidis

maakohus õigesti, et kostjate tegevus kvalifitseerub väljavõtte tegemisega direktiivi art 7

tähenduses ning kostjad on sellega rikkunud vastustaja kui andmebaasi tegija õigusi.

Harju Maakohus leidis kohtuotsuses õigesti, et vastustaja õiguste rikkumise jätkamist tõendab

6. jaanuari 2011. a foto www.ekspressauto.ee veebilehel, mille alumises servas on tekst

„Copyright: auto24.ee, 2010“. Kostjate väitel pärineb see ja muud 2010. a www.ekspressauto.ee

veebilehel ilmunud hageja vesimärkidega tähistatud fotod varasemast perioodist, kuid see ei

muuda asjaolu, et fotode ilmumisega kostjate veebilehel on rikutud hageja autoriõigusi.

Siinjuures ei ole oluline, millise konkreetse õiguse rikkumisega on tegu – tuvastatud on nii teose

reprodutseerimise õiguse (AutÕS § 13 lg 1 p 1) kui avalikult kättesaadavaks tegemise (AutÕS §

13 lg 1 p 91) õiguse rikkumised, mille tagajärjed on rikkuja suhtes samad. Seega pole

põhjendatud kaebuses toodud väited, mille kohaselt pole tõendatud, et kostjad kopeerisid

andmeid hageja serverist ka 2010.a.

Kostjate poolt kaebuses esitatud väited selle kohta, et vastustajal puudub nõue saamata

jäänud tulu osas, ei ole põhjendatud. Nii VÕS § 128 lg 1 kui ka AutÕS § 817 lg 1 p 1 kohaselt

võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline ning VÕS §128 lg 2

kohaselt on saamata jäänud tulu üks varalise kahju liike. Maakohus on saamata jäänud tulu

hüvitamise nõuet piisavalt analüüsitud, viidates muuhulgas varasemale maakohtu praktikale

sarnases küsimuses.

Hageja tegevus ei ole vastuolus konkurentsiseadusega. Pooled on selles küsimuses saanud

Konkurentsiametilt vastuse, et hageja ei ole turgu valitsevas seisundis ja seega on kostjate see

väide alusetu. Konkurentsiamet on sõnaselgelt tuvastanud, et vastustaja tegevuses ei ole

mingisugust rikkumist ning vastustaja käitumine on seadusega kooskõlas. Hageja on nimetatud

seisukoha avaldanud juba hagiavalduses (t.l.26, III kd). Kostjad ei ole nimetatut umber lükanud.

Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses väide alust kaevatava otsuse

tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

Apellatsiooniastme menetluskuludest tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate

koanda.

TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm