2-11-39824/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-39824

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. november 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-39824

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi Siiri Selli vastu 1612,51 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1223,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Swedbank AS (endine ärinimi kuni 17.03.2009

AS Hansapank) (RK 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040

Tallinn; e-post kohtumenetlus@swedbank.ee);

kostja Siiri Sell

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Siiri Selli vastu osaliselt.

2. Välja mõista Siiri Sellilt Swedbank AS-i kasuks 1483 (üks tuhat nelisada

kaheksakümmend kolm) eurot ja 33 senti, millest 1223,47 eurot on põhinõue, 150,75 eurot

intress ja 109,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 24.08.2011 seisuga.

3. Välja mõista Siiri Sellilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt

1223,47 eurolt alates 25.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 1114,36 eurot.

4. Jätta menetluskulud 92% ulatuses Siiri Selli kanda ja 8% ulatuses Swedbank AS-i

kanda.

5. Välja mõista Siiri Sellilt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud 279 (kakssada

seitsekümmend üheksa) eurot ja 28 senti.

6. Välja mõista Siiri Sellilt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskulult 279,28 eurolt

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg-

s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2(6)

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5)

Pooled sõlmisid 18.07.2007 laenulepingu nr 07-131369-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale

laenu 40 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa alates

12.09.2007 kuni 12.08.2011 iga kuu 12. kuupäeval. Lepingujärgne intressimäär oli 18% aastas.

13.05.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 07-131369-VL lisa, mille kohaselt muudeti

laenusumma tagasimaksete ja intressi tasumise tähtpäeva, mistõttu kohustus kostja tegema

makse iga kuu 16. kuupäeval. Kostja jäi maksete tasumisega võlgnevusse alates 16.02.2010.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, siis edastas hageja 31.05.2010 ja 23.07.2010

kostjale lepingu ülesütlemise kirjad, nõudes jooksva võlgnevuse tasumist vastavalt 15.06.2010 ja

07.08.2010. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud hageja meeldetuletustele

vaatamata, siis ütles hageja 13.08.2010 lepingu ennetähtaegselt üles.

24.08.2011 seisuga võlgneb kostja hagejale 1612,51 eurot, millest 1223,47 eurot on tagastamata

laenusumma (põhinõue), 150,75 eurot intress ja 238,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Hageja on arvestanud intressi ajavahemiku 16.01.2010 kuni 13.08.2010 eest ja viivist

ajavahemiku 16.01.2010 kuni 24.08.2011 eest, kusjuures lepingu kehtivuse ajal oli viivise

määraks seadusjärgne määr ning pärast lepingu ülesütlemist, so alates 14.08.2010, lepingujärgne

intressimäär, so 0,05% päevas (18% aastas : 360 päeva aastas = 0,05% päevas).

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1612,51 eurot ja lisanduva

viivise 0,05% päevas (18% aastas) põhinõudelt 1223,47 eurolt alates 25.08.2011 kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele koopia 18.07.2007 käenduseta väikelaenulepingust nr 07-131369-VL

koos üldtingimuste ja laenu tagastamise graafikuga, 13.05.2008 väikelaenulepingu nr 07-

131369-VL lisast koos laenu tagastamise graafikuga, 31.05.2010 ja 23.07.2010 lepingu

ülesütlemise kirjadest, laenu andmetest, lepingul sooritatud operatsioonidest ja hageja

hinnakirjast (tl 11-16, 19-30, 35-36).

Kostja vastus hagile (tl 42-43)

15.09.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja märgib, et

maksed pangale katkesid 16.02.2010, kuna kostja sattus raskesse majanduslikku olukorda.

Kostja võlgneb hagejale põhinõudena 1223,47 eurot. Kuna leping öeldi üles 31.05.2010, siis on

kostja nõus maksma hagejale intressi kuni lepingu ülesütlemiseni kokku 73,40 eurot. Kostja

arvates on viivis 18% aastas ülemäära suur, mistõttu soovib kostja viivise vähendamist, olles

nõus maksma hagejale viivist seadusjärgses määras alates 01.06.2010 457 päeva eest kokku

105,11 eurot. Koguvõlg oleks seega 1401,98 eurot. Kostja märgib, et tema majanduslik olukord

on käesoleval ajal halb – töötasu suurus on 139 eurot. Kostjal ei ole mingit eriala, et suuremat

palka teenida. Kostja elab üüritoas ja on sunnitud raha juurde laenama, et maksta eluaseme eest

ja osta süüa. Pangakonto on võlgade tõttu arestitud. Kostja palub arvestada, et maksis

laenumakseid korralikult kuni kodust lahkumiseni ja maksta jäi ainult poolteist aastat.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 44-45).

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Swedbank AS ja Siiri Sell sõlmisid 18.07.2007

käenduseta väikelaenulepingu nr 07-131369-VL (tl 11-12) ning 13.05.2008 väikelaenulepingu

3(6)

nr 07-131369-VL lisa (tl 21-22), millega muudeti lepingu põhitingimustes fikseeritud

laenusumma tagasimaksete ja intressi tasumise tähtpäeva ning laenusumma tagastamise

lõpptähtpäeva.

Nimetatud

käenduseta

väikelaenulepingu

näol

on

tegemist

tarbijakrediidilepinguga

võlaõigusseaduse

(VÕS)

§ 402

tähenduses,

mille

kohaselt

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Lepingu tingimustest nähtuvalt andis pank kostjale laenu 40 000 krooni (p 2.1) intressimääraga

18% aastas (p 2.5). Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa

maksegraafiku (tl 13-15) alusel alates 12.09.2007 kuni 12.08.2011 iga kuu 12. kuupäeval (p-

d 2.3 ja 2.4). 13.05.2008 sõlmitud lepingu lisa (tl 21-22) ja maksegraafiku (tl 23-24) kohaselt

kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa alates 16.05.2008 kuni

16.08.2011 iga kuu 16. kuupäeval.

3. Hageja on esitanud kohtule 18.07.2007 sõlmitud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

taganeda lepingust või öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida

saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

4. VÕS § 416 näeb ette krediidilepingu ülesütlemise piirangud. Nimetatud sätte esimese lõike

kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS

§ 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks.

Vaidlust ei ole selles, et kostja jäi lepingujärgsete tagasimaksete (laenusumma ja intressi)

tasumisega võlgnevusse alates 16.02.2010. Hageja on saatnud kostjale võlgnevuse teatisi ja

lepingu ülesütlemise kirju kahel korral – 31.05.2010 ja 23.07.2010 (tl 19-20). Hageja poolt

kohtule esitatud 23.07.2010 lepingu ülesütlemise teate kohaselt oli kostja 23.07.2010 seisuga

pangale võlgu laenu summas 5611,60 krooni, intresse 2074,27 krooni ja viiviseid 100,74 krooni,

kokku võlgnevus 7786,61 krooni. Teates on hageja andnud kostjale kahenädalase täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 07.08.2010 koos avaldusega, et ta ütleb nimetatud

tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenusumma

ennetähtaegset tagastamist. Samuti on hageja pakkunud ülesütlemisteates võimalust

läbirääkimisteks (võimalike kokkulepete saavutamiseks). Kuivõrd kostja oli osamaksete

tagastamisega viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, siis oli hagejal

seadusest ja lepingu üldtingimuste p-st 13.1.2 tulenevalt õigus poolte vaheline leping hageja

makseviivituse

tõttu

üles

öelda.

Kohus

on

tuvastanud,

et

hageja

on

järginud

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tingimusi. Laenu andmetest (tl 25) ja lepingul sooritatud

operatsioonidest (tl 26-30) nähtuvalt on hageja kasutanud oma õigust leping üles öelda ja

lugenud lepingu lõppenuks 13.08.2010.

5. Hagiavalduse, laenu andmete ja lepingul sooritatud operatsioonide kohaselt võlgneb kostja

hagejale tagastamata laenusummana 1223,47 eurot (põhinõue). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1

4(6)

näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Kohtule esitatud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on

rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on vastuses hagile (tl 42)

tunnistanud, et on hagejale võlgu laenusumma tasumata osa 1223,47 eurot. TsMS § 440 lg 1

sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi. Kostja on võtnud hagi õigeks ja tunnistanud hageja nõuet põhinõude osas,

mistõttu tuleb hageja nõue selles osas rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista

1223,47 eurot tagastamata laenusumma (põhinõude) katteks.

6. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hageja nõuab kostjalt intressi 150,75 euro väljamõistmist lepingu tingimuste p 2.5 ning

üldtingimuste p 7 alusel.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames.

Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu p. 2.5 kohaselt on

pooled fikseerinud intressimääraks 18% aastas. Kostja on lepingut sõlmides sellise määraga

nõustunud. Laenu andmetest ja lepingul sooritatud operatsioonidest nähtuvalt on kostja

intressivõlgnevus 150,75 eurot. Hageja on arvestanud intressi alates 16.01.2010 kuni 13.08.2010,

so lepingu ülesütlemise päevani.

Kostja on hagi vastuses leidnud, et leping öeldi üles 31.05.2010, mistõttu on kostja nõus tasuma

intressi kuni 31.05.2010 summas 73,40 eurot. Kohus märgib, et 31.05.2010 on lepingu

ülesütlemise teate (tl 20) koostamise kuupäev. Teatest nähtub, et hageja on andnud kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.06.2010 ja teavitanud kostjat, et kohustuse

täitmata jätmisel on hageja sunnitud lugema lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Samas on hageja

andnud kostjale 23.07.2010 lepingu ülesütlemise teatega (tl 19) uue tähtaja kohustuse täitmiseks

hiljemalt 07.08.2010 ja alles 13.08.2010 lugenud lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Seega on

hageja arvestanud intressi ainult lepingu kehtivuse ajal. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi

kohustusi korrektselt, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 150,75 eurot intressi katteks.

7. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise tõttu kostjalt 24.08.2011 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 238,29 euro ja alates 25.08.2011 lisanduva viivise

väljamõistmist kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist lepingu kehtivuse ajal

(periood 16.01.2010 kuni 13.08.2010) seadusjärgses määras ning pärast lepingu ülesütlemist

(periood 14.08.2010 kuni 24.08.2011) lepingujärgses intressimääras, so 0,05% päevas

(18% aastas : 360 päeva aastas = 0,05% päevas). Lisanduva viivise palub hageja välja mõista

samuti lepingujärgses intressimääras.

VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna 18.07.2007 sõlmitud lepinguga oli ette

nähtud kõrgem intressimäär (18% aastas) kui seadusjärgne viivisemäär, siis on hageja õigustatud

nõudma viivist intressimääras 18% aastas.

Kostja on leidnud, et viivisenõue on põhjendamatult suur, mistõttu soovib kostja viivise

vähendamist, olles nõus maksma hagejale viivist seadusjärgses määras alates 01.06.2010

457 päeva eest kokku 105,11 eurot.

VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

5(6)

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema

poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kostja on märkinud vastuses hagile, et tema majanduslik olukord on käesoleval ajal halb. Kostja

töötasu suurus on 139 eurot. Tal ei ole mingit eriala, et suuremat palka teenida. Kostja elab

üüritoas ja on sunnitud raha juurde laenama, et maksta eluaseme eest ja osta süüa. Kostja

pangakonto on võlgade tõttu arestitud. Kostja palub arvestada ka asjaoluga, et ta maksis

laenumakseid korrektselt kuni kodust lahkumiseni ja maksta jäi ainult poolteist aastat.

TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras koguda tõendeid

omal algatusel. Kohus kontrollis kostja majanduslikku seisundit avalikest registritest

(kinnistusregister, äriregister, liiklusregister). Kostjal ei ole kinnisvara ega mootorsõidukeid.

Tema kohta puuduvad andmed äriregistris. 11.07.2011 on kostja suhtes algatatud täitemenetlus

(täiteasi nr 084/2011/2254), mille raames on koostatud nii vara (pangaarve) arestimise kui

rahalise nõude (töötasu) arestimise akt.

Ehkki hageja poolt viivise arvestamisel aluseks võetud intressimäär ei ole iseenesest

ebamõistlikult suur ja sissenõutavaks muutunud viivis ei ületa põhinõuet, leiab kohus, et antud

juhul esineb alus viivise määra vähendamiseks arvestades kostja majanduslikku seisundit

käesoleval ajal ja kostja poolt oma lepingulise kohustuse täitmise ulatust. Kohus vähendab

kostjalt välja mõistetava viivise määra seaduses sätestatud määrani. Kuivõrd hageja on alates

16.01.2010 kuni 13.08.2010 arvestanud viivist seadusjärgses määras (13.08.2010 seisuga on

võlgnetav viivis 126,57 krooni, so 8,09 eurot), siis esitab kohus omapoolse viivisearvestuse

alates 14.08.2010 kuni 24.08.2011. Perioodil 14.08.2010 kuni 30.06.2011 oli VÕS § 94 lg-s 1

nimetatud

Euroopa

Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

intressimäär 1% ja alates 01.07.2011 kuni käesoleva ajani 1,25%. Seega oli VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivise määr kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 8,25%

aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodil 14.08.2010 kuni 30.06.2011 summas 85,81 eurot

(1223,47 eurot × 8 % × 320 päeva / 365 päeva) ja perioodil 01.07.2011 kuni 24.08.2011 summas

15,21 eurot (1223,47 eurot × 8,25 % × 55 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista

viivis perioodil 16.01.2010 kuni 24.08.2011 summas 109,11 eurot (8,09 + 85,81 + 15,21).

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu

mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka

lisanduv viivis, kuid seda seadusjärgses määras põhinõudelt 1223,47 eurolt alates 25.08.2011

kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku

põhinõude suurusega.

8. Kokkuvõttes loeb kohus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks

1483,33 eurot (1223,47 eurot põhinõude, 150,75 eurot intressinõude ja 109,11 eurot 24.08.2011

seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 1223,47 eurolt alates

25.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1114,36 eurot.

9. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6(6)

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb hageja

menetluskulud jätta 92% ulatuses kostja ning 8% ulatuses hageja enda kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja märgib, et tema menetluskuluks on riigilõiv 303,57 eurot (maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 255,64 eurot).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna 279,28 eurot (92% 303,57 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 279,28 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Kohtunik