3-11-1548/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1548

Haldusasi

Pärnu Linnavalitsuse kaebus Kehtna Vallavalitsuse

toimingu

õigusvastasuse

tuvastamise

ning

munitsipaallasteaia

tegevuskulude

tasumiseks

kohustamise nõuetes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 04. novembril 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Pärnu Linnavalitsus;

Esindaja: Evelin Talviste

Vastustaja: Kehtna Vallavalitsus,

Esindajad: vallavanem Kalle Toomet ja vallasekretär Veljo Väärsi.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus:

- tuvastada Kehtna Vallavalitsuse toimingute, millega keelduti tasumast Pärnu

Linnavalitsuse poolt esitatud arveid (25.11.2010 kiri nr 6.36/1251-10. 15.02.2011 kiri nr

16-27/243-11, 07.03.2011 kiri nr 6-27/243-11-1, 05.04.2011 kiri nr 6-27-243-11-3)

õigusvastasus;

- kohustada Kehtna Vallavalitsust tasuma Pärnu Linnavalitsuse poolt esitatud

20.04.2011 arve nr 36100909 ja 23.05.2011 arve nr 36100964.

2. Mõista Kehtna Vallavalitsuselt Pärnu Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulu

15,97 eurot.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

1. Pärnu Linnavalitsus palub tunnistada õigusvastaseks Kehtna Vallavalitsuse toiming Pärnu

linna munitsipaallasteaias (Pärnu Tammsaare Lasteaed) käinud ning rahvastikuregistri andmete

alusel Kehtna valla haldusterritooriumil elanud R. P. munitsipaallasteaia tegevuskulude

maksmata jätmine 2010/2011 õppeaasta eest.

2. Kehtna Vallavalitsuse tegevusetus on õigusvastane, kuna kulude katmise kohustus on

sätestatud koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 27 lõikes 6. KELS § 27 lõike 6

kohaselt osalevad lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali

töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises täies ulatuses teised vallad või

linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate

laste arvuga. KELS § 27 lõike 7 alusel kinnitab valla- või linnavalitsus igaks eelarveaastaks

lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu

arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. 2010 aastal oli Pärnu Tammsaare Lasteaia tegevuskulu

maksumus 2628 krooni kuus ja 2011 aastal 170 eurot kuus (Pärnu Linnavalitsuse 08.03 2010

korraldus nr 139 p 1.1 ja 05.01.2011 korraldus nr 20 p 1.6).

3. KELS § 10 lg 2 sätestab, et KELS-s ja selle alusel antud määrustes käsitletakse isiku elukohana

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Pärnu Linnavalitsus on esitanud eelpool nimetatud

arved võttes aluseks R. P. elukoha rahvastikuregistrist. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 48

sätestab muuhulgas elukoha aadressandmete õigusliku tähenduse. Nimetatud sätte lg 1 ja lg 2 p 3

kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetel õiguslik tähendus avaliku

ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. KELS § 27 lõikest 6

tulenev kohustus on kahtlemata kohalikule omavalitsusüksusele pandud avalik ülesanne.

Analoogne põhimõte tegevuskulude katmisel on sätestatud ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§-s 8 mis sätestab, et isiku elukohana käsitatakse tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha

aadressi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja koolieelse

lasteasutuse kulude (edaspidi tekstis kulud) katmises osalemisel saab vastustaja veendumuse

kohaselt juhinduda ainult KELS § 27 lg 6 reeglitest. Seaduse sätete tõlgendamisel tuleb

juhinduda esimeses järjekorras sõnastusest (TsÜS § 3). Kaebusest saab järeldada viidatud sätte

reguleeriva tähenduse piiratust. KELS § 27 lg 6 on lasteasutuse tegevust reguleeriva eriseaduse

erisäte, mis on spetsiaalselt ette nähtud käesoleva olukorra reguleerimiseks ning kuulub

kasutamisele täies ulatuses. Kasutades analoogiat väidab vastustaja, et ka KLS on eriseadus RRS

suhtes ning rakendamisele kuulub ainuüksi § 27 lg 6 delegatsiooninormi puudumise tõttu.

Eelnevat seisukohta kinnitab ka Riigikogu õiguskomisjoni 07.10.2004 kiri nr 2-8/1689-v, kus

nenditakse KLS § 27 lg 6 erinevaid tõlgendusi sätte sõnastusest, samas arvatakse selle

kohaldamisel lähtumist haldusterritooriumil tegelikult elavate laste arvust. KLS ei viita RRS

sätetele, ehk siis ei seo laste arvu määratlemist rahvastikuregistri andmetega.

5. KLS § 10 lg 2 mõiste „elukoht“ ei kuulu kohaldamisele. KELS § 10 lg 2 on üldsätteks

seaduses elukoha mõiste avamisel, mida leidub veel ainult KLS §-s 14, seega ei ole sättel

puutumust KLS § 27 lõikega 6. KLS § 27 lg-s 6 ei ole antud elukoha mõistet, seal sätestati

liittingimusena “alaliselt elamine” või tingimusena „elamine“. Seaduseandja poolt eelnevalt

märgitud mõistel ja tingimusel vahe tegemist näitab ilmekalt § 10 sõnastuse areng. Sätte algtekstis

anti tingimuseks „elamine“, perioodil 16.07.2000 – 03.11.2006 oli liittingimuseks „alaline

elamine“ ning peale seda sätestati elukoha mõiste.

6. KLS §-s 10 sätestatud kohustus lasteaia koha kindlustamiseks lapsele ainult Kehtna vallal,

kahjuks ei soovinud lapsevanem avalikku teenust vastustajalt saada. Kaebajal puudub kohustus

Kehtna valda registreeritud lapse suhtes ning lastaiakoha andmine ei ole seetõttu avaliku

ülesande täitmiseks. Registrijärgselt Kehtna valla lapse lasteaeda võtmisega sidus kaebaja end

sellest tuleneva riisikoga. Vastavalt kaebaja õigusaktile võetakse Pärnu linna lasteaedadesse

reeglina lapsi, kellel on registrijärgne elukoht Pärnus.

7. Puudub võimalus KLS § 27 lg 6 tõlgendamisel arvestada RRS sätteid. RRS § 48 lg 2 p 3 järgi

lähtutakse avaliku ülesande täitmisel elukoha registriandmetest (edaspidi tekstis registrikanne) kui

see on seotud elukohajärgsusega. Järelduvalt lähtutakse ka viidatud sättes elukoha mõistest, mitte

aga KLS § 27 lg-s 6 antud „elamise“ tingimusest. Kaebusest järelduvalt toimub eriseaduse

sõnaselge erisätte (KLS § 27 lg 6) asendamine teise seaduse sättega (RRS § 48 lg 2 p 3). Püsiva

elamise tingimust märgib RRS § 43 lg 1 registrikande tegemisel. Järelduvalt registrikanne ei

määra ära elamise kohta, vaid püsiva elamise koht määrab ära vastava registrikande tegemise.

Põhjendamatult loeti kaebuses oluliseks formaalne ja ebaõige registrikanne jättes tähelepanuta

tegeliku olukorra.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi tekstis TsÜS) § 14 lg 1 määratleb isiku elukohaks

alalise või peamise elamise kohta. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik

asus mujale elama. Eelnevalt osundatud sätted ei seo vähemalgi määral elukohta

rahvastikuregistri andmetega ning nende koosmõjus saab kindlalt väita, et lapse elukohaks on

Pärnu linn ning registrikanne oli vale. Peab ka toonitama, et samaselt TsÜS §-ga 14 märgib

püsiva elamise tingimust juba viidatud RRS § 43 lg 1 ning ka § 39¹ lg 2 registrikande tegemisel.

Vastustaja veendumusel pole Eesti siiski riik, mis põhineks formalismile ja tegelikkuse

ignoreerimisele.

9. RRS § 39¹ sätestab isiku kohustuse hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest. RRS § 2 ei anna

võimalust, et kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmisel peab juhinduma

ka valedest registrikannetest. Järelduvalt valedest registrikannetest juhindumisel ei täidaks

vastustaja RRS § 2 sätestatud eesmärki ning rikuks seadust. Kaebajale teatati korduvalt lapse

elukohta aadressina XXXX Pärnu. Kaebaja ei võtnud midagi ette vastustaja informatsioonile

seadusjärgselt (RRS § 43 lg 2) reageerimiseks ja RRS § 43 lg-tes 1 ja 3 ettenähtud kohustuste

täitmiseks. Kaebuse esitamisega tekitati täiesti ebamõistlik olukord, kus ei täideta seadust

(kaebaja RRS § 43 ja lapsevanem RRS § 39¹ järgi) ning rahaliselt peab selle kinni maksma asjasse

mittepuutuv vastustaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu

põhjendused on järgmised.

11. Vaidlusalusel perioodil oli rahvastikuregistris märgitud nii R. P. kui mõlema tema vanema

elukohaks Kehtna vald. Vaidlust ei ole ka selles, et Kehtna vald sai vaidlusalusel perioodil

Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 määruse nr 33 „2011. aasta riigieelarve seaduses" kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud tasandusfondi toetuse, muude toetuste ja hüvitiste jaotus ning

jaotamise ulatus, tingimused ja kord“ alusel eraldatud riigi toetusfondi eraldisi ja R. P. vanemate

tulumaksu osa. Ka nimetatud toetuste eraldamise aluseks samuti rahvastikuregistri andmed (2011

riigieelarve seadus § 3, RRS § 48 lg 2 p 2).

12. Kehtna valla vastuväide lasteaia kulude arvete maksmata jätmisel on, et R. P. elab faktiliselt

Pärnu linnas, mistõttu puudub neil KELS § 27 lõike 6 alusel kohustus tema lasteaiakulude

katmiseks. Arvete suurusele vastu vaieldud ei ole.

13. KELS § 10 lg 2 kohaselt mõistetakse KELS-s ja selle alusel antud määrustes isiku elukohana

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui isikul ei ole registrijärgset elukohta, määratleb

isik oma elukoha ise. Käesolevas asjas oli lapse ja tema vanemate elukohaks määratud Kehtna

vald. KELS § 10 lg 2 määratleb elukoha mõiste üheselt mõistetavalt nende õigussuhete jaoks,

mis tekivad lapse minekust või soovist minna koolieelsesse lasteasutusse. Kaebaja väide, et

KELS § 10 lg 2 sätestatud elukoha määratlus ei laiene KELS § 27 lg 6 sätestatud lasteasutuse

koolitus- ja majanduskulude hüvitamise kohustusele on kohtu hinnangul otsitud ja vastuolus

KELS loogilise ja süstemaatilise tõlgendamisega. KELS § 27 lõikes 6 sätestatud määratlust valla

või linna haldusterritooriumil elavad lapsed ei ole võimalik mõista teisiti kui koostoimes KELS §

10 lg 2 antud määratlusega, mille kohaselt määrab elukoha arvestuse rahvastikuregistri kanne.

KELS § 27 lõige 6 lähtub lapse elukoha määratlusest samadel alustel kui ülejäänud KELS sätted

ning KELS alusel vastu võetud rakendusaktid. Kaebaja viited sõna „elama“ tavatähendusele ning

Riigikohtu lahenditele, kus käsitletud lähtuda terminite tavatähendusest, ei ole käesoleva vaidluse

lahendamisel asjakohased, kuna kui õigusnorm määratleb mõiste sisu selle tavakasutusest

erinevalt (KELS § 10 lg 2: elukoht on rahvastikuregistrijärgne elukoht), tuleb määratletud

õigusnormide raames lähtuda mõistele antud eritähendusest. Vähetähtis ei ole siin ka asjaolu, et

kuivõrd lapsevanemate tulumaksust osa kantakse kohaliku omavalitsuse eelarvesse (vt p 11), on

ka loogiline, et nimetatud lapsevanema lastega seotud kulud kantakse sama omavalitsuse

eelarvest.

14. Ükski õigusakt ei keela hetkel lapsevanemal taotleda lapsele lasteaiakohta teisest kohalikust

omavalitsusest kui nende rahvastikuregistrijärgne elukoht. Vabade kohtade olemasolul üldjuhul

võtavadki teised omavalitsused lasteaedadesse (ja ka koolidesse) ka teistesse omavalitsustesse

registreeritud lapsi.

15. Asjaolu, et R. P. elukoha kanne rahvastikuregistris 2010/2011 oli õppeaastal faktilisest

elukohast erinev, ei vabasta Kehtna valda tema lasteaiakohaga seotud kuluda hüvitamisest, kuna

KELS ei seo nimetatud kohustuse täitmist sõltuvusse isiku faktilise elukoha ühinemisest

rahvastikuregistrijärgse elukohaga.

16. Seega tuleb Kehtna Vallavalitsusel hüvitada R. P. lasteaiakoha koolitus- ja majandamiskulud

2010/2011 õppeaasta eest vastavalt Pärnu Vallavalitsuse esitatud arvetele.

17. Seega tuleb vastavalt kaebuse formuleeringule tuvastada Kehtna Vallavalitsuse toimingu,

millega keelduti tasumast Pärnu linna poolt esitatud arved (25.11.2010 kiri nr 6.36/1251-10.

15.02.2011 kiri nr 16-27/243-11, 07.03.2011 kiri nr 6-27/243-11-1, 05.04.2011 kiri nr 6-27-243-

11-3) õigusvastasus ning kohustada Kehtna Vallavalitsust Pärnu Linnavalitsuse poolt esitatud

arvete (20.04.2011 arve nr 36100909 ja 23.05.2011 arve nr 36100964) tasumiseks.

18. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja on taotlenud enda kasuks

menetluskulude väljamõistmist. Tõendatud menetluskuluks on riigilõiv summas 15.97 eurot.

Nimetatud summa tuleb vastustajalt välja mõista.

Kadriann Ikkonen

kohtunik