2-11-16840/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.november 2011.a. kell 9.00 xxxxx kohtumaja, Võru tn.12, xxxxx Tsiviilasja number 2-11-16840 Tsiviilasi

K. K. P. S. L. elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. K. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx esindaja: K. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx : S. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx maakond xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista S. L. alates 13.aprillist 2011.a. elatis alaealisele lapsele K. K. P. (xxxxxxxx xx.xx.xxxx.x.) 100 (ükssada) eurot kuus kuni K. K. P. saamiseni x.xxxxxxxxx xxxx.x.. Igakuine elatis 100 eurot tuleb kanda lapse seadusliku esindaja K. P. arveldusarvele nr 221032918347 AS-s Swedbank.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 14.novembril 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja nende põhjendused

2 (3) Hagiavalduse kohaselt sündis K. P. ja S. L. , mis kestis ajavahemikul mai xxxx – xxxxxxxx xx.xx.xxxx K. K. P. . Kohtule esitatud hagiavalduses taotles K. P. ka lapse põlvnemise tuvastamist S. L. , kuid kuna pärast hagi kohtusse esitamist oli kostja nõus end vabatahtlikult lapse isana sünniakti kandma, on nimetatud nõudes menetlus lõpetatud nõudest loobumise tõttu.

Hageja seaduslik esindaja on lapse isaga rääkinud elatise maksmisest lapsele, kuid kokkulepet pole saavutatud ja kostja pole lapse ülalpidamisest osa võtnud. Seetõttu taotleb hageja esindaja elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Lapse vajaduste katmiseks vajamineva summa suuruseks hindab hageja seaduslik esindaja 290 eurot kuus, elatise väljamõistmist taotleb 100 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on vanemahüvitis ja peretoetus (lasteraha) 288 eurot.

Kostja vastuväited

Kohtu eelistungil 14.07.2011 on kostja tunnistanud, et ta on lapse isa ja nõustunud maksma elatist, kuid peab 100 euro suurust elatist endale mitte jõukohaseks. Vastuväidetena nõude suurusele on kostja on esitanud tõendid selle kohta, et tal on ka teine laps ning tema sissetulekud ja muud kohustused ei võimalda hageja poolt taotletud ulatuses elatist maksta.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on hagiavalduse lisas (tl.7) ja kostja eelistungil (tl.25) nõustunud kirjaliku menetlusega.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr.90 (muudetud 23.08.2011.a. määrusega nr.118 seoses euro kasutusevõtmisega) on töötasu alammäär 2011.a. 278,02 eurot. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt peab vanem olukorras, kus ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

Lapse sünni tõendi 20.07.2011 väljavõttega (tl.27) on tõendatud, et K. K. P. xxxxxxxx 07.10.2010 ning tema vanemad on S. L. ja K. P. .

3 (3) xxxxx Vallavalitsuse tõendi kohaselt (tl.12) elab S. L. xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx temaga samal aadressil elavad elukaaslane A. P. poeg K. L. .

Vastavalt S. L. (tl.16) on tema 6 kuu töötasu 2011.a. jaanuarist juunini olnud kokku 2861,81 eurot (brutotöötasu), seega keskmiselt 476,97 eurot kuus, mis netopalgana on 392,73 eurot. Hageja on soovinud elatist 100 eurot kuus, lapse K. K. P. kuus nimetatud 290 eurot (tl.7). Vastavalt sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti tõendile (tl.22) makstakse K. P. seoses lapse K. K. P. peretoetust 38,36 eurot kuus ja vanemahüvitist 278,02 eurot kuus. Vanemahüvitis on määratud kuni 06.04.2012.

S. L. on ka 23.05.2011.a. xxxxxxxx K. L. (tl.21). Nimetatud lapse vajadusteks kuus on arvestatud 203 eurot (tl.15). Arvestades, et lapse mõlemad vanemad peavad lapse ülapidamisest osa võtma võrdsel määral, tuleks lapse K. L. kostjal anda 101,50 eurot ja lapse K. K. P. hageja nõutud 100 eurot. Arvates nimetatud elatise summad maha kostja netosissetulekust, jääb kostjale tema enda vajaduste rahuldamiseks veel ca 190 eurot, seega ei kahjusta hageja poolt taotletud elatise väljamõistmine ei kostja ega tema teise lapse ülalpidamist. Elatise maksmist ei takista edaspidi ka kostja muude kohustuste täitmine (tl.17-18, 19)), kuna nimetatud kohustused on esitatud tõenditest nähtuvalt käesolevaks ajaks täidetud. Swedbank AS laenu tagastamise tähtaeg oli vastavalt laenulepingu maksegraafikule 08.07.2011 ja võlgnevuse tasumise tähtaeg Lindorff Eesti AS-le 12.10.2011.

Tulenevalt PKS § 108 bvõib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuini ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o. 13.aprillist 2011. Kohus leiab, et see on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on pärast hagi esitamist asunud ülalpidamiskohustust täitma.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Hagejale on antud Tartu Maakohtu 10.05.2011 määrusega riigi menetlusabi põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu summas 319,55 eurot tasumisest vabastamise näol. Kuna Tartu Maakohtu 07.10.2011 määrusega on tsiviilasja nr 2-11-16840 menetlus põlvnemise tuvastamise nõude osas lõpetatud, ei pea kohus ka nimetatud riigilõivu kostjalt sisse nõudma.

Epp Tombak

Kohtunik