3-10-647/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-647 Haldusasi

M. E. kaebus Tallinna Vangla toimingute (vaidele vastamisega viivitamine ja maksikirjast ajalehtede äravõtmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: M. E. Vastustaja: Tallinna Vangla Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Tagastada Margus Eelmaa kaebus läbivaatamatult.

2. Sekretäril edastada käesolev määrus kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.03.2010 M. E. kaebus Tallinna Vangla tegevusele. Kaebus koosnes mitmest erinevast kaebusest, muuhulgas taotlusest tuvastada Tallinna Vangla õigusvastane tegevus kaebaja vaidele vastamisega viivitamisel ning kaebajale saadetud maksikirjast ajalehtede ära võtmisel. Kaebaja tunnistas, et kuigi on olemas Tallinna Vangla Direktori 24.08.2009 käskkiri nr 82, mis sätestab, et Tallinna Vangla kinnipeetavatele on keelatud ajalehed ja ajakirjad, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel, ei olnud talle seda käskkirja tutvustatud ning seetõttu ei olnud ta sel ajal teadlik keelust.

2. 14.04.2010 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ning kaebajale anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 03.05.2010 esitas kaebaja kaebuse täienduse, kuid ei kõrvaldanud sellega kõiki kaebuses esinenud puudusi selliselt, et kaebuse saaks menetlusse võtta. Kohus jättis kaebuse teistkordselt käiguta.

3. 30.06.2010 kohtumäärusega eraldas kohus kaebaja kaebused eraldi haldusasjadeks ning alustas käesolevas haldusasjas menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja vabastati riigilõivu maksmisest, vastustajaks tunnistati Tallinna Vangla ning vastustajale anti aega seisukoha esitamiseks kohtule kuni hiljemalt 21.09.2010.

4. Vastustaja esitas Tallinna Halduskohtule 21.09.2010 oma seisukoha. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning esitas omapoolsed vastuväited kaebaja väidetele. Vastustaja on nõus asja kirjaliku lahendamisega. Tallinna Halduskohus tegi kaebajale 14.10.2010 kohtunõude ning korduva kohtunõude 03.11.2010 milles nõudis kaebaja seisukohta vastustaja vastusele ning palus ära märkida, kas kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 23.11.2010 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja vastus kohtunõudele milles kaebaja kordas, et temale ei oldud ajalehtede äravõtmise ajal Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 82 tutvustatud. Samuti kordas kaebaja, et tegu on põhjustanud nii materiaalset kahju kui ka moraalseid läbielamisi. Kaebaja jättis vastamata kohtu nõudele menetlusviisi osas. 12.01.2011 tegi kohus kaebajale uue kohtunõude, milles märkis, et kaebajal tuleb kohtule selgitada, milles seisneb materiaalne kahju tema suhtes. Kuna kaebusest selgub, et maksikirja ajalehtedega oli kaebajale saatnud tema ema, S.E., jääb kohtule ebaselgeks, kuidas on kaebaja M. E. kandnud materiaalset kahju. Kohus soovis kaebajalt ka teada, konkreetselt milliste ajalehtede, ajakirjadega tegemist oli. Samamoodi tuli kaebajal kohtule põhjendada, milles seisnevad tema moraalsed läbielamised. Lisaks selgitas kohus kaebajale, et ta peab selgesõnaliselt kohtule vastama, kas soovib asja arutamist kirjalikus menetluses või suulises menetluses. Kaebajal tuli seisukoht esitada hiljemalt 1.02.2011.

5. 30.05.2011 kaebaja kohtunõudele ei vastanud. Sellest tulenevalt esitas kohus kaebajale korduva kohtunõude, milles nõudis vastust samadele küsimustele, mis olid 12.01.2011 kohtunõudes, hiljemalt 13.06.2011 ja hoiatas kaebajat, et kohtunõude tähtajaks täitmata jätmise korral on kohtul õigus teda trahvida. Kaebaja sai kohtunõude kätte 02.06 2011 (tl 65 ja 66).

6. Tallinna Halduskohtu 01.09.2011 määrusega trahvis kohus M. E. korduva kohtunõude täitmata jätmise eest 69 euro ja 50 sendi suuruse rahatrahviga ning andis kaebuse esitajale trahvimääruse täitmiseks 15-päevase tähtaja. Kaebuse esitaja sai määruse kätte 03.10.2011 (tl 78).

7. Käesolevaks ajaks ei ole kaebuse esitaja kohtu nõudmisi täitnud ega esitanud tõendeid nende täitmise võimatusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel võib halduskohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.

9. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla toimingute (vaidele vastamisega viivitamine ja maksikirjast ajalehtede äravõtmine) õigusvastasuse tuvastamist. HKMS § 7 lg 1 teise lause alusel on tuvastamisekaebuse esitamise õigus isikul, kellel on haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. M. E. ei ole 15.03.2010 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses põhjendatud huvi välja toonud. Tallinna Halduskohtu 14.04.2010 ja 24.05.2010 käiguta jätmise määrustes selgitas kohus, et kaebuse esitajal tuleb põhjendatud huvi väljatoomisel märkida, millist liiki (mittevaraline, varaline) kahju on kaebuse esitajale seoses vaidele vastamise ning maksikirjaga saadetud ajalehtede äravõtmisega tekitatud ning milles see konkreetselt väljendub (tellitud ajalehtede maksumus). 03.06.2010 esitas M. E. kaebuse täiendused, milles märkis, et vaidele vastamise viivitamise õigusvastasuse tuvastamise huvi seisneb selles, et edaspidi vangla vastamisega enam põhjendamatult ei viivitaks ning maksikirjaga saadetud ajalehtede äravõtmisega seoses märkis kaebuse esitaja, et põhjendatud huviks on tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamine. Tallinna Vangla märgib oma 21.09.2010 esitatud seisukohas, et kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses toonud välja enda ega üldisi huve ning sellest tulenevalt puudub tal kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi.

10. Tallinna Halduskohtu 12.01.2011 ja 30.05.2011 kohtunõuetega palus kohus kaebuse esitajal selgitada, milles seisneb materiaalne kahju kaebuse esitaja osas, kuivõrd kaebusest selgub, et maksukirja ajalehtedega oli kaebajale saatnud tema ema. Samuti tuli kaebuse esitajal kohtule põhjendada, milles seisnevad tema moraalsed läbielamised. Käesolevaks ajaks ei ole M. E. kohtu korduvaid nõudeid täitnud.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel kaebuse esitajale läbivaatamatult tagastada. HKMS § 23 lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud HKMS § 7 lg 1 teise lause kohast põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel. Samuti ei ole kaebuse esitaja vastanud korduvatele kohtu täpsustavatele nõuetele. Lisaks märgib kohus, et kaebuse esitaja selline käitumine, mis põhjustas kaebuse esitajale Tallinna Halduskohtu 01.09.2011 määrusega rahatrahvi määramise, viitab ilmselgelt kaebuse esitaja passiivsusele ning huvipuudusele käesoleva vaidluse menetlemisel.

12. HKMS § 23 lg 5 loetakse kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda.

Daimar Liiv Kohtunik