3-11-385/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedteatavaks tegemisest 11.11.2011. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit kirjaliku teabe andmiseks hiljemalt 29.12.2010. Korralduses märgiti, et maksuhaldur kontrollib X
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg-s; 3-11-385/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit kirjaliku teabe andmiseks hiljemalt 29.12.2010. Korralduses märgiti, et maksuhaldur kontrollib X
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2011, Tallinn
Haldusasja number
3-11-385
Haldusasi
PHD Tööjõud OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja
tollikeskuse
16.12.2010
korralduse
nr
12.2-3/8015-3
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – PHD Tööjõud OÜ
Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.05.2011 otsus
Menetluse alus
ringkonnakohtus
PHD Tööjõud OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
8. november 2011
Jätta PHD Tööjõud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
20.05.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-385 muutmata.
Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult
teatavaks tegemisest 11.11.2011. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit
korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54
lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) andis 16.12.2010
maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 46 ja 61 lg-te 1 ja 3 alusel PHD Tööjõud OÜ-le korralduse
nr 12.2-3/8015-3 oktoobris 2010 pesuteenuse osutamisega seotud kuludokumentide esitamiseks ja
kirjaliku teabe andmiseks hiljemalt 29.12.2010. Korralduses märgiti, et maksuhaldur kontrollib X
OÜ maksude arvestuse ja maksuhaldurile deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodil
oktoober 2010. Kontrollitava äriühingu väitel müüs PHD Tööjõud OÜ talle oktoobris 2010
3-11-385
2(5)
pesuteenust. X OÜ teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude
kindlakstegemiseks on vajalik saada täiendavat teavet PHD Tööjõud OÜ-lt kui kolmandalt isikult.
PHD Tööjõud OÜ esitas MTA-le vaide PMTK 16.12.2010 korralduse kehtetuks tunnistamiseks
ning teatise MKS § 64 lg 1 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise kohta.
MTA jättis 03.01.2011 vaideotsusega vaide rahuldamata, leides, et korraldus on põhjendatud ja
õiguspärane.
PHD Tööjõud OÜ kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti PMTK 16.12.2010 korraldus nr
12.2-3/8015-3 tühistada. Vaide lahendaja pole võtnud seisukohta kaebaja põhiväite osas, et MKS
§ 64 lg 1 p 5 laieneb osaühingu juhatuse liikmele/ainuosanikule osaühingut käsitava informatsiooni
osas. Kaebaja juhatuse liige on Y, kes on ka PHD Tööjõud OÜ ja Puhdas Investeeringute OÜ
juhatuse liige. Kaebaja ei pea MKS § 64 lg 1 alusel võimalikuks vaidlusalust korraldust täita, sest
Y ja/või Puhdas Investeeringute OÜ suhtes toimub väärteomenetlus. Kuigi käesolevas maksuasjas
väärteomenetlust ei toimu, on selle algatamise oht lähedane ja reaalne. Euroopa Inimõiguste Kohtu
(EIK) praktikast järeldub, et kui äriühingul on ainuosanik või üks juhatuse liige, siis on füüsilise
isiku õigused ja kohustused tihedalt seotud äriühingu õiguste ja kohustustega (EIK 15.07.1982
otsus Eckle vs Saksamaa; 25.11.2010 otsus Faber Firm ja
Jafarov vs Azerbaidžaan; 30.11.2010 otsus Okleśen ja Pokopaliśko Pogrebne Storitve Leopold
Okleśen S.P. vs Sloveenia). Ka käesoleval juhul on kaebaja ja tema juhatuse liikme Y õigused ja
kohustused lahutamatult seotud, sh teabe/informatsiooni andmisega seonduvalt. Kuivõrd
maksuhaldur ei kinnita, et maksumenetluses esitatud tõendeid ei kasutata hiljem isiku vastu
väärteo- või kriminaalmenetluses, peavad teabe valdaja suhtes kehtima analoogilised garantiid
nimetatud menetlustes kehtivate garantiidega. Väärteo- või kriminaalmenetluses ei pea isik
põhjendama vaikimisõigust ning see ei pea olema põhimõtteliselt uurimisasutuse poolt
kontrollitav. EIK praktika kohaselt ei ole kaebaja põhiõiguste rikkumise tuvastamiseks oluline see,
kas sunniviisiliselt saadud informatsiooni hilisemalt isiku vastu kriminaal- või väärteomenetluses
kasutati (EIK kohtuasi nr 34620/97 Heaney ja McGuinness vs Iirimaa). EIK on leidnud, et ainuüksi
finantsinspektorilt küsimuste saamine ja nendele vastamine olukorras, kus isik ei saa välistada enda
suhtes kriminaalmenetluse algatamist, toob kaasa põhiõiguste riive (EIK 17.12.1996 otsus
Saunders vs Ühendkuningriik). Riigikohus on 10.06.2010 määruses nr 3-4-1-3-10 muutnud
otsustes nr 3-1-1-25-02 ja 3-3-1-47-07 toodud seisukohta, et isiku keeldumine vastamast
küsimustele ja esitamast teavet peaks olema põhimõtteliselt kontrollitav ning seda tuleb teostada
iga konkreetse küsimuse ja teabeelemendi osas, ning loobunud nõudest, et teabe edastamisest
keeldumine eeldab objektiivset põhjendamist. Viidetega MKS § 64 lg 1 p-dele 5 ja 6 leiab kaebaja,
et maksuhalduril ei ole pädevust otsustada maksukohustuslase süü küsimust õigusrikkumises.
Enne vaidlusaluse korralduse andmist oleks pidanud maksuhaldur HMS § 56 alusel kaebaja ära
kuulama ja välja selgitama, kas kaebaja soovib MKS § 64 lg-s 1 sätestatud tagatist kasutada.
PMTK leidis, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane, ja palus jätta kaebuse rahuldamata. MKS
§ 61 lg 1 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil
on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sellised alused sätestab MKS §
64 lg 1. Kaebuse põhjendamine MKS § 64 lg 1 p-ga 5 on asjakohatu. See norm on kohaldatav
omavahel seotud füüsiliste isikute (abikaasa, otsejoones sugulane, õde, vend jne) suhtes, kellest
üks peab olema konkreetses maksumenetluses maksukohustuslase staatuses. Isik, kes on seotud
mitme äriühinguga läbi juhatuse liikme kohustuste,
osaleb maksumenetluses kahe
erineva/eraldiseisva äriühingu esindajana. Maksukontrolli ei viida läbi Y suhtes ja teavet ei küsita
füüsilise isiku Y maksustamise küsimuses. Asjaolu, et Y on X OÜ juhatuse liige, ei tähenda, et
tema ise füüsilise isikuna on maksukohustuslane MKS § 64 lg 1 p 5 tähenduses. MKS § 64 lg 1 p-
3-11-385
3(5)
le 6 saab aga tugineda eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, nt tehtud on esimene uurimis-
või menetlustoiming (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 määrust nr 3-06-2016).
Vaikimisõiguse
eesmärk
on
eelkõige
reguleerida
tõendamiskoormist
kriminaal-
ja
väärteomenetluses ja võtta isikult kohustuse tõendada süüteomenetluses oma süütust. Kaebaja
suhtes ei ole väärteomenetlust alustatud. Enese mittesüüdistamise privileegi kaitseala ei laiene
maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele. Riigikohus ei muutnud
10.06.2010 määruses nr 3-4-1-3-10 oma senist praktikat enese mittesüüdistamise küsimuses, vaid
jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata ega hinnanud tema esitatud väiteid sisuliselt. Kaebaja õigust
ärakuulamisele pole rikutud. Vaidlusaluses korralduses sisaldus viide MKS § 64 lg-le 1.
Tallinna Halduskohus jättis 20.05.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud
tema enda kanda. Vaidlusaluse korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas või mil määral käsitleti
kaebaja väiteid vaideotsuses. Vaideotsust pole vaidlustatud; ka ei nähtu kaebusest, et vaideotsus
kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult kuidagi rikkuda saaks. MKS §-st 61 nähtub, et
maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet maksumenetluses tähendust omavate
asjaolude kindlakstegemiseks, ning normist ei tulene, et maksuhaldur peaks enne korraldusega
kolmanda isiku poole pöördumist välja selgitama, kas viimane ei soovi MKS § 64 lõike 1 mõnele
punktile tuginedes teabe andmisest keelduda. Viidatud normist järeldub, et esmalt nõuab
maksuhaldur teavet, ning alles seejärel saab korralduse adressaadiks olev kolmas isik otsustada,
kas ta nõutud teavet annab või keeldub sellest mõnel MKS §-s 64 nimetatud alusel. Vaikimisõiguse
realiseerimiseks peab isikul olema teada, millist informatsiooni temalt soovitakse, ning MKS §-st
64 ei tulene, et isik, kellel on seadusest tulenev õigus teabe andmisest keeldumiseks, ei võiks
näiteks valikuliselt mõnele küsimusele vastata ja dokumente esitada.
Teabe andmiseks antud korraldus ei ole õigusvastane ka siis, kui korralduse adressaadil esineb
MKS §-s 64 sätestatud teabe andmiseks keeldumise alus, ning vaikimisõiguse teostamiseks ei pea
sellist korraldust vaidlustama. Kui isik leiab pärast korralduse saamist, et esineb mõni MKS §-s 64
sätestatud teabe andmisest keeldumise alus, siis täidabki ta korraldust selliselt, et teavitab
korralduses märgitud tähtpäevaks maksuhaldurit teabe andmisest keeldumisest ja toob välja
keeldumise aluse. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaikimisõigusele tugineda sooviv isik võib talle
adresseeritud haldusakti eirata ja maksuhalduriga suhtlemisest keelduda. Sellist privileegi MKS §
64 ei anna. Vaidlusalune korraldus ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi ning tühistamisnõue
tuleb juba seetõttu rahuldamata jätta. Isegi kui kaebajal oleks MKS §-st 64 tulenev alus teabe
andmisest keeldumiseks, saaks tema õigusi rikkuda mitte vaidlusalune korraldus, vaid
maksuhalduri poolt teabe saamiseks sunnivahendi kasutamine. Vaidlusaluse korraldusega on
tehtud küll sunnirahahoiatus, kuid sunniraha määratud pole.
Sunniraha ei saa määrata siis, kui isikul on seadusest tulenev õigus teabe andmisest keelduda ning
ta on avaldanud soovi seda õigust kasutada. Käesoleval juhul ei saa kaebaja vaikimisõigus tuleneda
MKS § 64 lg 1 p-st 5, mis käsitleb füüsilisi isikuid ja nende lähedasi. Vaidlusaluse korralduse
adressaat on juriidiline isik, millel ei saa olla lähedasi põhiseaduse § 22 tähenduses. Väär on
kaebaja arusaam, et juriidilise isiku ning tema ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oleva
füüsilise isiku õigused kattuvad, ning kaebaja seisukohta ei toeta ka kaebuses viidatud EIK
lahendid. Füüsilise ja juriidilise isikute puhul on tegemist kahe erineva subjektiga erinevate õiguste
ja kohustustega. Vaidlusaluse korraldusega on nõutud teavet äriühingult. Kui Y oleks isiklikult
maksuhalduri juurde selgituste andmiseks kutsutud või temalt kirjaliku seletuse andmist nõutud,
siis ei oleks olnud ilmselt võimalik eristada Y kui PHD Tööjõud OÜ juhatuse liiget ja teda kui
füüsilist isikut, ja ilmselt oleks võinud Y keelduda maksuhaldurile teabe andmisest põhjusel, et
tema antud teave võib teda süüdistada mõnes karistatavas teos. Asjaolu, et Y on PHD Tööjõud OÜ
3-11-385
4(5)
ainuke juhatuse liige, ei anna aga sama ulatuslikku vaikimisõigust äriühingule. Korraldusega
nõutud teavet/dokumente ei pea esitama Y isiklikult, vaid äriühing võib seda teha oma töötajate
või lepingulise esindaja kaudu.
Kaebuses toodud asjaolude korral ei saa PHD Tööjõud OÜ-l olla õigust keelduda teabe andmisest
ka MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Kuna juriidilisel isikul ei saa olla lähedasi, siis viidatud alusel saaks
juriidiline isik keelduda teabe andmisest vaid siis, kui teabe andmine tähendaks selle juriidilise
isiku süüdistamist. Kuid ka see ei tähenda, et isik saab oma vaikimisõigust kasutada
põhjendamatult ja suvaliselt ega pea teabe andmisest keeldumist põhjendama. Kaebuses viidatud
kohtuasjas Shannon vs Ühendkuningriik tuvastas EIK, et selles asjas esines mitte lihtsalt oht, et
teavet võidakse kasutada isiku vastu kriminaalmenetluses, vaid et see oli reaalne ja isegi eeldatav,
sest isiku suhtes oli samade asjaolude pinnalt juba alustatud kriminaalmenetlust. Käesoleval juhul
sellise olukorraga tegemist pole. Ei ole teada ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et PHD Tööjõud
OÜ suhtes on käimas või kavatsetakse alustada kriminaalmenetlust, mille ese seonduks teabega,
mida kaebajalt vaidlustatud korraldusega nõutakse.
Vastuseks kohtuistungil kaebaja tõstatud küsimusele vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustuse
vahelistest suhetest selgitab kohus, et MKS § 64 eesmärk on anda isikule õigus mitte anda teavet,
mis võib kaasa tuua tema või tema lähedase karistusõigusliku vastutuse, norm ei kaitse isikut
muude negatiivsete tagajärgede eest ning sellele normile ei saa isik tugineda selleks, et takistada
enda või mõne teise isiku maksude tasumise õigsuse kontrollimist. Isikul ei ole enda ega lähedaste
huvides õigust keelduda teabe andmisest selleks, et maksuhaldur ei saaks tuvastada maksustamise
seisukohast
olulisi
asjaolusid.
Erinevalt
karistusõigusest
kehtivast
üldisest
süütuse
presumptsioonist,
on
maksuõiguses
isiku
tõendamiskoormus
otseses
seoses
tema
kaasaaitamiskohustuse täitmisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
PHD Tööjõud OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese
astme kohtule uueks lahendamiseks.
Halduskohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Maksuhalduri arvates
osales Puhdas Investeeringute OÜ maksupettuses ning käibemaksu tagastusnõude täitmine peatati
kuni Puhdas Investeeringute OÜ või Y suhtes toimetatavas väärteoasjas tehtava otsuse
jõustumiseni. Kuna Y suhtes on algatatud väärteomenetlus, on kaebajal õigus keelduda
vaidlusaluse korraldusega nõutud teabe andmisest. Kaebaja selgitas, miks MKS § 64 lg 1 p 5
laieneb osaühingu liikmele/ainuosanikule osaühingult küsitava informatsiooni osas, ning
põhjendas oma seisukohta viidetega EIK lahenditele. Halduskohus pole kaebuses viidatud
lahendeid kohaldanud ega kaebaja argumentidele vastanud. Ka maksuhaldur pole neid väiteid
ühegi sõnaga kommenteerinud. Kaebaja selgitas vaides ja kaebuses ka seda, miks Yl on kahtlus,
et taotletud informatsiooni võidakse kasutada tema vastu, ning sidus selle samuti EIK lahenditega.
Ka selles osas pole kaebaja viidatud EIK lahendeid arvestatud. Maksuhaldur pole vastanud ka
küsimusele, miks on ta enda arvates pädev otsustama, kas mingi informatsioon võib viia isiku
süüditunnistamiseni. Maksuhaldurile ja kohtule esitatud EIK kohtupraktika kohaselt olukorras, kus
isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus või selle algatamise tõenäosus on arvestatav, laieneb isikule
konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud vaikimisõigus absoluutselt ning isikul ei ole isegi kohustust
suhelda maksuhalduriga. Kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus kontrollida vaikimisõiguse
kaitseala, siis tulnuks ärakuulamisõiguse kaudu selgitada kaebajale selle kontrolliõiguse
teostamise viisi ja ulatust.
3-11-385
5(5)
PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Halduskohus on lõppjäreldustes õigesti jätnud PHD Tööjõud OÜ rahuldamata ning
apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kaebaja taotleb PMTK
16.12.2010 korralduse nr 12.2-3/1805-3 tühistamist põhjusel, et see rikub äriühingu ja tema
juhatuse liikme MKS § 64 lg 1 p-dest 5 ja 6 ning PS §-st 22 tulenevat õigust mitte anda ütlusi enda
ja enda lähedaste vastu. Vaidlusalune korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 alusel, mis
sätestavad
maksuhalduri
õiguse
nõuda
kolmandatelt
isikutelt
teavet
ja
dokumente
maksukohustuslase maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebaja
on kaebuses põhjendanud üksnes seda, miks tal on õigus vaidlustatud korralduse täitmisest
keelduda, ega ole väitnud, et korralduse andmisel on rikutud MKS §-s 61 sätestatud nõudeid, ega
esitanud ühtegi väidet ja põhjendust selle kohta, miks korraldus, mille tühistamist ta taotleb, rikub
tema õigusi ja on tema arvates õigusvastane. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasus on aga
tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks ja halduskohus ei saa õiguspärast haldusakti tühistada.
Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ja halduskohtuga, et kaebajal või tema juhatuse liikmel
MKS § 64 lg 1 p 5 või p 6 või PS § 22 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise
õiguse olemasolu ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Vaikimisõiguse põhjendatud
kasutamine kujutab endast õiguspärast haldusakti täitmata jätmist, mille korral ei ole maksuhalduril
õigust korralduses märgitud sunnivahendit kasutada. Maksuhaldur ei pea aga teabe ja dokumentide
esitamiseks korralduse andmisel MKS § 64 lg 1 sätestatud aluste puudumist ennetavalt kontrollima.
Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga ning korraldus ei saa olla
õigusvastane üksnes seetõttu, et hiljem selgub haldusakti adressaadi tahe või õigus tugineda enese
mittesüüdistamise privileegile või dokumentide ja teabe esitamise võimatus mõnel muul alusel.
Pärast korralduse andmist esitatud teave ei saa tagantjärele mõjutada korralduse seaduspärasust.
Käesoleva vaidluse esemeks on PMTK 30.11.2010 korralduse nr 12.2-3/8141-1 tühistamise nõue,
mille lahendamiseks pidi halduskohus kontrollima korralduse õiguspärasust, ja nagu eespool
märgitud, korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu korralduse õiguspärasust ei mõjuta.
Seetõttu kaebaja väited korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu kohta ning
vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustuse vahelisest suhtest väljuvad käesoleva vaidluse piiridest
ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja
menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis
jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
Silvia Truman
Lauri Madise
Viive Ligi