3-11-385/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-385

Haldusasi

PHD Tööjõud OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

16.12.2010

korralduse

nr

12.2-3/8015-3

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – PHD Tööjõud OÜ

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.05.2011 otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

PHD Tööjõud OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

8. november 2011

Jätta PHD Tööjõud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.05.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-385 muutmata.

Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest 11.11.2011. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit

korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54

lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) andis 16.12.2010

maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 46 ja 61 lg-te 1 ja 3 alusel PHD Tööjõud OÜ-le korralduse

nr 12.2-3/8015-3 oktoobris 2010 pesuteenuse osutamisega seotud kuludokumentide esitamiseks ja

kirjaliku teabe andmiseks hiljemalt 29.12.2010. Korralduses märgiti, et maksuhaldur kontrollib X

OÜ maksude arvestuse ja maksuhaldurile deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodil

oktoober 2010. Kontrollitava äriühingu väitel müüs PHD Tööjõud OÜ talle oktoobris 2010

3-11-385

2(5)

pesuteenust. X OÜ teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks on vajalik saada täiendavat teavet PHD Tööjõud OÜ-lt kui kolmandalt isikult.

PHD Tööjõud OÜ esitas MTA-le vaide PMTK 16.12.2010 korralduse kehtetuks tunnistamiseks

ning teatise MKS § 64 lg 1 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise kohta.

MTA jättis 03.01.2011 vaideotsusega vaide rahuldamata, leides, et korraldus on põhjendatud ja

õiguspärane.

PHD Tööjõud OÜ kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti PMTK 16.12.2010 korraldus nr

12.2-3/8015-3 tühistada. Vaide lahendaja pole võtnud seisukohta kaebaja põhiväite osas, et MKS

§ 64 lg 1 p 5 laieneb osaühingu juhatuse liikmele/ainuosanikule osaühingut käsitava informatsiooni

osas. Kaebaja juhatuse liige on Y, kes on ka PHD Tööjõud OÜ ja Puhdas Investeeringute OÜ

juhatuse liige. Kaebaja ei pea MKS § 64 lg 1 alusel võimalikuks vaidlusalust korraldust täita, sest

Y ja/või Puhdas Investeeringute OÜ suhtes toimub väärteomenetlus. Kuigi käesolevas maksuasjas

väärteomenetlust ei toimu, on selle algatamise oht lähedane ja reaalne. Euroopa Inimõiguste Kohtu

(EIK) praktikast järeldub, et kui äriühingul on ainuosanik või üks juhatuse liige, siis on füüsilise

isiku õigused ja kohustused tihedalt seotud äriühingu õiguste ja kohustustega (EIK 15.07.1982

otsus Eckle vs Saksamaa; 25.11.2010 otsus Faber Firm ja

Jafarov vs Azerbaidžaan; 30.11.2010 otsus Okleśen ja Pokopaliśko Pogrebne Storitve Leopold

Okleśen S.P. vs Sloveenia). Ka käesoleval juhul on kaebaja ja tema juhatuse liikme Y õigused ja

kohustused lahutamatult seotud, sh teabe/informatsiooni andmisega seonduvalt. Kuivõrd

maksuhaldur ei kinnita, et maksumenetluses esitatud tõendeid ei kasutata hiljem isiku vastu

väärteo- või kriminaalmenetluses, peavad teabe valdaja suhtes kehtima analoogilised garantiid

nimetatud menetlustes kehtivate garantiidega. Väärteo- või kriminaalmenetluses ei pea isik

põhjendama vaikimisõigust ning see ei pea olema põhimõtteliselt uurimisasutuse poolt

kontrollitav. EIK praktika kohaselt ei ole kaebaja põhiõiguste rikkumise tuvastamiseks oluline see,

kas sunniviisiliselt saadud informatsiooni hilisemalt isiku vastu kriminaal- või väärteomenetluses

kasutati (EIK kohtuasi nr 34620/97 Heaney ja McGuinness vs Iirimaa). EIK on leidnud, et ainuüksi

finantsinspektorilt küsimuste saamine ja nendele vastamine olukorras, kus isik ei saa välistada enda

suhtes kriminaalmenetluse algatamist, toob kaasa põhiõiguste riive (EIK 17.12.1996 otsus

Saunders vs Ühendkuningriik). Riigikohus on 10.06.2010 määruses nr 3-4-1-3-10 muutnud

otsustes nr 3-1-1-25-02 ja 3-3-1-47-07 toodud seisukohta, et isiku keeldumine vastamast

küsimustele ja esitamast teavet peaks olema põhimõtteliselt kontrollitav ning seda tuleb teostada

iga konkreetse küsimuse ja teabeelemendi osas, ning loobunud nõudest, et teabe edastamisest

keeldumine eeldab objektiivset põhjendamist. Viidetega MKS § 64 lg 1 p-dele 5 ja 6 leiab kaebaja,

et maksuhalduril ei ole pädevust otsustada maksukohustuslase süü küsimust õigusrikkumises.

Enne vaidlusaluse korralduse andmist oleks pidanud maksuhaldur HMS § 56 alusel kaebaja ära

kuulama ja välja selgitama, kas kaebaja soovib MKS § 64 lg-s 1 sätestatud tagatist kasutada.

PMTK leidis, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane, ja palus jätta kaebuse rahuldamata. MKS

§ 61 lg 1 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil

on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sellised alused sätestab MKS §

64 lg 1. Kaebuse põhjendamine MKS § 64 lg 1 p-ga 5 on asjakohatu. See norm on kohaldatav

omavahel seotud füüsiliste isikute (abikaasa, otsejoones sugulane, õde, vend jne) suhtes, kellest

üks peab olema konkreetses maksumenetluses maksukohustuslase staatuses. Isik, kes on seotud

mitme äriühinguga läbi juhatuse liikme kohustuste,

osaleb maksumenetluses kahe

erineva/eraldiseisva äriühingu esindajana. Maksukontrolli ei viida läbi Y suhtes ja teavet ei küsita

füüsilise isiku Y maksustamise küsimuses. Asjaolu, et Y on X OÜ juhatuse liige, ei tähenda, et

tema ise füüsilise isikuna on maksukohustuslane MKS § 64 lg 1 p 5 tähenduses. MKS § 64 lg 1 p-

3-11-385

3(5)

le 6 saab aga tugineda eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, nt tehtud on esimene uurimis-

või menetlustoiming (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 määrust nr 3-06-2016).

Vaikimisõiguse

eesmärk

on

eelkõige

reguleerida

tõendamiskoormist

kriminaal-

ja

väärteomenetluses ja võtta isikult kohustuse tõendada süüteomenetluses oma süütust. Kaebaja

suhtes ei ole väärteomenetlust alustatud. Enese mittesüüdistamise privileegi kaitseala ei laiene

maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele. Riigikohus ei muutnud

10.06.2010 määruses nr 3-4-1-3-10 oma senist praktikat enese mittesüüdistamise küsimuses, vaid

jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata ega hinnanud tema esitatud väiteid sisuliselt. Kaebaja õigust

ärakuulamisele pole rikutud. Vaidlusaluses korralduses sisaldus viide MKS § 64 lg-le 1.

Tallinna Halduskohus jättis 20.05.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud

tema enda kanda. Vaidlusaluse korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas või mil määral käsitleti

kaebaja väiteid vaideotsuses. Vaideotsust pole vaidlustatud; ka ei nähtu kaebusest, et vaideotsus

kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult kuidagi rikkuda saaks. MKS §-st 61 nähtub, et

maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks, ning normist ei tulene, et maksuhaldur peaks enne korraldusega

kolmanda isiku poole pöördumist välja selgitama, kas viimane ei soovi MKS § 64 lõike 1 mõnele

punktile tuginedes teabe andmisest keelduda. Viidatud normist järeldub, et esmalt nõuab

maksuhaldur teavet, ning alles seejärel saab korralduse adressaadiks olev kolmas isik otsustada,

kas ta nõutud teavet annab või keeldub sellest mõnel MKS §-s 64 nimetatud alusel. Vaikimisõiguse

realiseerimiseks peab isikul olema teada, millist informatsiooni temalt soovitakse, ning MKS §-st

64 ei tulene, et isik, kellel on seadusest tulenev õigus teabe andmisest keeldumiseks, ei võiks

näiteks valikuliselt mõnele küsimusele vastata ja dokumente esitada.

Teabe andmiseks antud korraldus ei ole õigusvastane ka siis, kui korralduse adressaadil esineb

MKS §-s 64 sätestatud teabe andmiseks keeldumise alus, ning vaikimisõiguse teostamiseks ei pea

sellist korraldust vaidlustama. Kui isik leiab pärast korralduse saamist, et esineb mõni MKS §-s 64

sätestatud teabe andmisest keeldumise alus, siis täidabki ta korraldust selliselt, et teavitab

korralduses märgitud tähtpäevaks maksuhaldurit teabe andmisest keeldumisest ja toob välja

keeldumise aluse. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaikimisõigusele tugineda sooviv isik võib talle

adresseeritud haldusakti eirata ja maksuhalduriga suhtlemisest keelduda. Sellist privileegi MKS §

64 ei anna. Vaidlusalune korraldus ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi ning tühistamisnõue

tuleb juba seetõttu rahuldamata jätta. Isegi kui kaebajal oleks MKS §-st 64 tulenev alus teabe

andmisest keeldumiseks, saaks tema õigusi rikkuda mitte vaidlusalune korraldus, vaid

maksuhalduri poolt teabe saamiseks sunnivahendi kasutamine. Vaidlusaluse korraldusega on

tehtud küll sunnirahahoiatus, kuid sunniraha määratud pole.

Sunniraha ei saa määrata siis, kui isikul on seadusest tulenev õigus teabe andmisest keelduda ning

ta on avaldanud soovi seda õigust kasutada. Käesoleval juhul ei saa kaebaja vaikimisõigus tuleneda

MKS § 64 lg 1 p-st 5, mis käsitleb füüsilisi isikuid ja nende lähedasi. Vaidlusaluse korralduse

adressaat on juriidiline isik, millel ei saa olla lähedasi põhiseaduse § 22 tähenduses. Väär on

kaebaja arusaam, et juriidilise isiku ning tema ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oleva

füüsilise isiku õigused kattuvad, ning kaebaja seisukohta ei toeta ka kaebuses viidatud EIK

lahendid. Füüsilise ja juriidilise isikute puhul on tegemist kahe erineva subjektiga erinevate õiguste

ja kohustustega. Vaidlusaluse korraldusega on nõutud teavet äriühingult. Kui Y oleks isiklikult

maksuhalduri juurde selgituste andmiseks kutsutud või temalt kirjaliku seletuse andmist nõutud,

siis ei oleks olnud ilmselt võimalik eristada Y kui PHD Tööjõud OÜ juhatuse liiget ja teda kui

füüsilist isikut, ja ilmselt oleks võinud Y keelduda maksuhaldurile teabe andmisest põhjusel, et

tema antud teave võib teda süüdistada mõnes karistatavas teos. Asjaolu, et Y on PHD Tööjõud OÜ

3-11-385

4(5)

ainuke juhatuse liige, ei anna aga sama ulatuslikku vaikimisõigust äriühingule. Korraldusega

nõutud teavet/dokumente ei pea esitama Y isiklikult, vaid äriühing võib seda teha oma töötajate

või lepingulise esindaja kaudu.

Kaebuses toodud asjaolude korral ei saa PHD Tööjõud OÜ-l olla õigust keelduda teabe andmisest

ka MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Kuna juriidilisel isikul ei saa olla lähedasi, siis viidatud alusel saaks

juriidiline isik keelduda teabe andmisest vaid siis, kui teabe andmine tähendaks selle juriidilise

isiku süüdistamist. Kuid ka see ei tähenda, et isik saab oma vaikimisõigust kasutada

põhjendamatult ja suvaliselt ega pea teabe andmisest keeldumist põhjendama. Kaebuses viidatud

kohtuasjas Shannon vs Ühendkuningriik tuvastas EIK, et selles asjas esines mitte lihtsalt oht, et

teavet võidakse kasutada isiku vastu kriminaalmenetluses, vaid et see oli reaalne ja isegi eeldatav,

sest isiku suhtes oli samade asjaolude pinnalt juba alustatud kriminaalmenetlust. Käesoleval juhul

sellise olukorraga tegemist pole. Ei ole teada ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et PHD Tööjõud

OÜ suhtes on käimas või kavatsetakse alustada kriminaalmenetlust, mille ese seonduks teabega,

mida kaebajalt vaidlustatud korraldusega nõutakse.

Vastuseks kohtuistungil kaebaja tõstatud küsimusele vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustuse

vahelistest suhetest selgitab kohus, et MKS § 64 eesmärk on anda isikule õigus mitte anda teavet,

mis võib kaasa tuua tema või tema lähedase karistusõigusliku vastutuse, norm ei kaitse isikut

muude negatiivsete tagajärgede eest ning sellele normile ei saa isik tugineda selleks, et takistada

enda või mõne teise isiku maksude tasumise õigsuse kontrollimist. Isikul ei ole enda ega lähedaste

huvides õigust keelduda teabe andmisest selleks, et maksuhaldur ei saaks tuvastada maksustamise

seisukohast

olulisi

asjaolusid.

Erinevalt

karistusõigusest

kehtivast

üldisest

süütuse

presumptsioonist,

on

maksuõiguses

isiku

tõendamiskoormus

otseses

seoses

tema

kaasaaitamiskohustuse täitmisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

PHD Tööjõud OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese

astme kohtule uueks lahendamiseks.

Halduskohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Maksuhalduri arvates

osales Puhdas Investeeringute OÜ maksupettuses ning käibemaksu tagastusnõude täitmine peatati

kuni Puhdas Investeeringute OÜ või Y suhtes toimetatavas väärteoasjas tehtava otsuse

jõustumiseni. Kuna Y suhtes on algatatud väärteomenetlus, on kaebajal õigus keelduda

vaidlusaluse korraldusega nõutud teabe andmisest. Kaebaja selgitas, miks MKS § 64 lg 1 p 5

laieneb osaühingu liikmele/ainuosanikule osaühingult küsitava informatsiooni osas, ning

põhjendas oma seisukohta viidetega EIK lahenditele. Halduskohus pole kaebuses viidatud

lahendeid kohaldanud ega kaebaja argumentidele vastanud. Ka maksuhaldur pole neid väiteid

ühegi sõnaga kommenteerinud. Kaebaja selgitas vaides ja kaebuses ka seda, miks Yl on kahtlus,

et taotletud informatsiooni võidakse kasutada tema vastu, ning sidus selle samuti EIK lahenditega.

Ka selles osas pole kaebaja viidatud EIK lahendeid arvestatud. Maksuhaldur pole vastanud ka

küsimusele, miks on ta enda arvates pädev otsustama, kas mingi informatsioon võib viia isiku

süüditunnistamiseni. Maksuhaldurile ja kohtule esitatud EIK kohtupraktika kohaselt olukorras, kus

isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus või selle algatamise tõenäosus on arvestatav, laieneb isikule

konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud vaikimisõigus absoluutselt ning isikul ei ole isegi kohustust

suhelda maksuhalduriga. Kui maksuhaldur leiab, et tal on õigus kontrollida vaikimisõiguse

kaitseala, siis tulnuks ärakuulamisõiguse kaudu selgitada kaebajale selle kontrolliõiguse

teostamise viisi ja ulatust.

3-11-385

5(5)

PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohus on lõppjäreldustes õigesti jätnud PHD Tööjõud OÜ rahuldamata ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kaebaja taotleb PMTK

16.12.2010 korralduse nr 12.2-3/1805-3 tühistamist põhjusel, et see rikub äriühingu ja tema

juhatuse liikme MKS § 64 lg 1 p-dest 5 ja 6 ning PS §-st 22 tulenevat õigust mitte anda ütlusi enda

ja enda lähedaste vastu. Vaidlusalune korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 alusel, mis

sätestavad

maksuhalduri

õiguse

nõuda

kolmandatelt

isikutelt

teavet

ja

dokumente

maksukohustuslase maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebaja

on kaebuses põhjendanud üksnes seda, miks tal on õigus vaidlustatud korralduse täitmisest

keelduda, ega ole väitnud, et korralduse andmisel on rikutud MKS §-s 61 sätestatud nõudeid, ega

esitanud ühtegi väidet ja põhjendust selle kohta, miks korraldus, mille tühistamist ta taotleb, rikub

tema õigusi ja on tema arvates õigusvastane. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasus on aga

tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks ja halduskohus ei saa õiguspärast haldusakti tühistada.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ja halduskohtuga, et kaebajal või tema juhatuse liikmel

MKS § 64 lg 1 p 5 või p 6 või PS § 22 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise

õiguse olemasolu ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Vaikimisõiguse põhjendatud

kasutamine kujutab endast õiguspärast haldusakti täitmata jätmist, mille korral ei ole maksuhalduril

õigust korralduses märgitud sunnivahendit kasutada. Maksuhaldur ei pea aga teabe ja dokumentide

esitamiseks korralduse andmisel MKS § 64 lg 1 sätestatud aluste puudumist ennetavalt kontrollima.

Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga ning korraldus ei saa olla

õigusvastane üksnes seetõttu, et hiljem selgub haldusakti adressaadi tahe või õigus tugineda enese

mittesüüdistamise privileegile või dokumentide ja teabe esitamise võimatus mõnel muul alusel.

Pärast korralduse andmist esitatud teave ei saa tagantjärele mõjutada korralduse seaduspärasust.

Käesoleva vaidluse esemeks on PMTK 30.11.2010 korralduse nr 12.2-3/8141-1 tühistamise nõue,

mille lahendamiseks pidi halduskohus kontrollima korralduse õiguspärasust, ja nagu eespool

märgitud, korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu korralduse õiguspärasust ei mõjuta.

Seetõttu kaebaja väited korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu kohta ning

vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustuse vahelisest suhtest väljuvad käesoleva vaidluse piiridest

ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja

menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis

jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Silvia Truman

Lauri Madise

Viive Ligi