2-11-53640/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-11-53640/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Lea Pavelson
Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2011, Rapla
Tsiviilasja number 2-11-53640
Tsiviilasi K R hagi I R vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind 848,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxxxx xx; hageja esindaja M A, kostja I R, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxx
Menetluse liik kirjalik menetlus
Resolutsioon Välja mõista I R elatis igakuiselt alates 03.11.2011 139,01 eurot kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Lõpetada elatise kinnipidamine Pärnu Maakohtu 07.01.1999 määruse alusel.
Menetluskulud jätta I R kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar K xx.xx.xxxx. Laps on hageja esindaja juures ja on tema ülalpidamisel. Rapla Maakohtu 07.01.1999 määruse alusel kohustus kostja tasuma elatist igakuiselt lapse ülalpidamiseks 700.- kr. Seoses elukalliduse tõusuga palub hageja esindaja välja mõista kostjalt elatis igakuiselt 139,01 eurot.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista elatise 139,01 eurot kuus.
Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.
Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
Seega on kostja, kui lapse K isa, kohustatud teda ülal pidama.
Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2011.a 139,01 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostjal tuleb tagada oma lapse harilike vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 139,01 eurot kuus.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik: