2-07-30843/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. november 2011, kell 16.00, kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-07-30843

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XXX hagi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vastu

kaasomandi lõpetamiseks ja XXX vastuhagi XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX vastu kaasomandi lõpetamiseks.

Hagi hind 63 912 eurot (1 000 000 krooni) ja vastuhagi hind

22 263 eurot (348 333 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) XXX(isikukood XXX, elukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja Kertu Tiitso (Jahu 10-22,

Tallinn, e-post kertu.tiitso@kmin.ee)

Kostja 1 (vastuhagis hageja) XXX(isikukood XXX,

elukoht XXX)

Kostja 1 lepinguline esindaja Peeter Malve (Amantese

Õigusbüroo OÜ, Turu plats 5/7-12, 11611 Tallinn, e-post

info@amantese.ee)

Kostja 2 XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja 3 XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 4 XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja 5 XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja 6 XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja

esindaja

eestkostja

Keila

vald

(Keila

Vallavalitsus, Paldiski mnt 21, 76606 Keila, e-post

valitsus@keilavald.ee)

Menetluse liik Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. XXX hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata XXXhagi lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud

kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand järgmiselt: 1) XXX ainuomandisse

anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega

1275 m2 ja 2) XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse anda maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2.

3. Jätta rahuldamata XXXhagi lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud

kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand järgmiselt: 1) XXX ainuomandisse

anda maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides

suurusega 1444 m2 ja anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse

maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides

suurusega 2508 m2.

4. Rahuldada XXX hagi lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXvahel

Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr

XXX, asukohaga XXXkaasomand ja jagada kaasomandisse kuuluv kinnistu

reaalosadeks alljärgnevalt: XXXainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse

kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja XXXmõttelise osa

suurusega 10/15, XXX mõttelise osa suurusega 1/15, XXX mõttelise osa

suurusega 1/15, XXX mõttelise osa suuruse 1/15, XXX mõttelise osa suurusega

1/15

ja

XXXmõttelise

osa

suurusega

1/15

omandisse

anda

maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2.

5. Mõista XXXlt enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/15 eest rahaline hüvitis

XXXkasuks summas 22 592 eurot.

6. XXXvastuhagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. 22.08.2007.a esitas XXXkohtule hagi XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXvastu. Hagi

ja selle täpsustuste kohaselt otsustati Harju maavanema 06.11.1997.a korraldusega nr 2641

erastada XXX XXX talu 2/3 mõttelises osas ja XXX XXX talu 1/3 mõttelises osas.

Eeltoodud korralduse alusel sõlmis Harju Maavalitsus XXX ja XXX 05.12.1997.a ostu-

müügilepingu. XXX ja XXX kanti elamumaa asukohga XXX küla (katastritunnus XXX)

kaasomanikena kinnistusraamatusse 02.02.1998 vastavalt XXX1/3 mõttelises osas ja XXX2/3

mõttelises osas. Olemasoleval elamumaal paiknes üks elamu.

2. XXXja XXXleppisid kokku elamumaa jagamises kaheks iseseisvaks kinnistuks arvestades

mõtteliste osade suuruseid nimedega XXX (pindala 1275 m2) ja XXX (pindala 2676 m2).

Kaasomanikud võtsid osa ka väljamõõdetud katastriüksuste nimedega XXX ja XXX piiride

kättenäitamisest ja allkirjastasid piiriprotokollid koos Keila valla maanõunikuga. 06.04.2000.a

registreeriti eeltoodud krundid katastriüksusena Maa-Ameti Harju maakatastris ja

23.09.2005.a kanti nad iseseisvate katastriüksustena kinnistusraamatusse. 26.09.1997.a

väljastati XXXle ehitusluba veel ühe elamu ehitamiseks eeltoodud kinnistule. Kinnistu

kaasomanik XXX suri 2004. aastal, mistõttu talle kuuluv kaasomandi osa, milleks oli 2/3

kinnistust, läks pärimisele ja mille kohta on väljastatud pärimistunnistus.

3. Pärandi, milleks oli 2/3 kogu kinnistust, avanemisega said kinnistu kaasomanikeks pärija

üleelanud abikaasa XXX ja nende ühised lapsed. XXX kinkis oma osa pojale, XXX .

Käesoleval ajal jaguneb kinnistu kaasomanike vahel järgmiselt: XXX omab 9/24, XXX10/24,

XXX 1/24, XXX 1/24, XXX 1/24, XXX1/24 ja XXX 1/24 eeltoodud kinnistust. Pärandvara

vastuvõtmisega läks uutele kaasomanikele üle kohustus viia lõpuni pärandaja ja XXX

vaheline kokkulepe kinnistu jagamiseks kaheks iseseisvaks kinnistuks. 1/3 kinnistust oli XXX

omandis juba enne pärimist ega kuulunud pärandvara hulka.

4. Iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ paikneb XXX rahalistest vahenditest

ehitatav uuselamu. XXX alustas elamu ehitamist 1998.a eesmärgiga rajada oma perele kodu.

5. Iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ asub XXX (pärijate isale) kuulunud elamu.

Nimetatud elamus elavad nii XXX oma perega kui ka tema vend XXX. Teistel kaasomanikel

on omaette elamispinnad. XXX on sünnist saadik kurt-tumm, ei valda vajalikul määral

viipekeelt ning tema eestkostjaks on määratud XXX, kes on olnud XXX abiks ja toetanud

teda alates 1993.a. XXX on elanud oma isa majas kogu oma elu ning ei soovi sealt lahkuda.

Seda soovis ka pärandaja XXX, kes tahtis, et see, kes kasutab maja, hoolitseks ka kõrvalist abi

vajava XXX eest.

6. XXX, arvestades asjaoluga, et kinnistu oli algusest peale kavas jagada kaheks iseseisvaks

kinnistuks ning kinnistu kasutamine ja valdamine praegusel kujul (seitse kaasomanikku, kaks

elamut) ei teeni parimal viisil kaasomanike huve, tegi teistele kaasomanikele 08.06.2007.a

kirjaliku ettepaneku lõpetada kaasomand jagades kinnistu reaalosadeks vastavalt eelnevalt

moodustatud lahustükkidele. Nimetatud viisil kaasomandi lõpetamisel moodustatakse kaks

eraldi kinnistut. XXX soovis enda omandisse moodustatavat kinnistut XXX (pindalaga 1275

m2) ja ülejäänud kaasomanike omandisse läheks moodustatav kinnistu XXX (pindalaga 2676

m2). XXX mõttelise osa suurus kinnistust enne kaasomandi lõpetamist on 1481 m2 (3951 x

9:24). Seega tehtud ettepaneku kohaselt väheneks XXX osa kinnistust 206 m2 võrra, mille

võrra suurenevad teiste kaasomanike osad. Lisaks soovis XXX loobuda oma isa, XXX, maja

kasutamise õigusest teiste vendade kasuks. Tehtud ettepanekuga nõustusid kõik

kaasomanikud, välja arvatud XXX, kes soovis, et pärand, mis moodustas vastvalt

pärimistunnistusele 2/3 kinnistust, jagataks kõigi pärijate vahel võrdselt igaühe osale

pärandist. XXX leiab, et kinnistu jagamine kõigi kaasomanike vahel seitsmeks võrdseks

reaalosaks ei ole teostatav, samuti ei soovi seda ülejäänud 5 kaasomanikku. Samuti on XXX

soovinud, et eestkostetav XXX loobuks oma isale kuulunud maja kasutamisest. XXXsellist

ettepanekut ei toeta.

7. Esialgses hagis palus XXX lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga XXX küla jagades

kinnistu kaasomanike vahel reaalosadeks vastavalt kinnistusraamatusse kantud lahustükkidele

XXX ja XXX ning tunnustada XXX omandiõigust moodustatavale kinnistule XXX (pindala

1275 m2) ja tuvastada kostjate kui puudutatud isikute nõusolek kinnistusraamatusse

moodustatava kinnistu nimega XXX (pindala 2676 m2) kaasomanikena mõttelistes osades

XXX10/15, XXX 1/15, XXX 1/15, XXX 1/15, XXX1/15 ja XXX 1/15 kandmiseks.

8. 24.01.2008.a esitas XXX hagi täienduse, milles täpsustas oma nõuet ja palus jagada

vaidlusalune kinnistu kaheks kinnistuks mõõtes uued kinnistud selliselt, et XXX kinnistu

suurus vastaks tema mõttelise osa suurusele pindalaga 1481 m2. Seega oli XXX nõueteks: 1)

lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga XXX küla, pindalaga 3951 m2 kinnistu

kaasomanike vahel reaalosadeks jagamise teel; 2) jagada kõnealune kinnistu kaheks eraldi

kinnistuks pindalaga vastavalt 1481 m2 ja 2470 m2, kusjuures kinnistud mõõta selliselt, et

mõlema tekkiva kinnistu üks osa ulatuks avalikult kasutatava teeni; 3) tunnustada XXX

omandiõigust moodustatavale kinnistule pindalaga 1481 m2; 4) tuvastada kostjate kui

puudutatud isikute nõusolek kinnistusraamatusse moodustatava kinnistu nimega XXX

(pindala 2676 m2) kaasomanikena mõttelistes osades XXX10/15, XXX 1/15, XXX 1/15,

XXX 1/15, XXX1/15 ja XXX 1/15 kandmiseks. Esialgses hagis esitatud nõuded palus hageja

jätta tähelepanuta.

9. 01.02.2010.a esitas XXX uue hagi täpsustuse, milles täpsustas jällegi oma nõuet ning palus

lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel Harju Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand

järgmiselt: 1) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; 2) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse

kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2; 3) mõista XXX enamsaadud

kaasomandi arvelt välja rahaline hüvitis XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks; 4)

seada XXX ainuomandisse jääval kinnistul asuvale elamule esimese korruse ühele toale XXX

kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus; 5) seada XXX ainuomandisse jääval kinnistul

asuvale elamule esimese korruse ühele toale XXX kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik

kasutusõigus. Alternatiivselt palus XXX lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX,

asukohaga

XXX

kaasomand

järgmiselt:

1)

anda

XXX

ainuomandisse

maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; 2) anda XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 2676 m2; 3) mõista XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX

enamsaadud kaasomandi arvelt rahaline hüvitis XXX kasuks ja panna teiste kaasomanike eest

XXXle tasumisele kuuluva rahalise hüvitise tasumise kohustus täies ulatuses XXX .

10. 24.03.2010.a esitas XXXjärjekordse hagi täpsustuse, kus täpsustas uuesti nõuet ja palus

lõpetada XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel Harju Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX kaasomand

järgmiselt: 1) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; 2) anda mõttelistes osades 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16

XXX, 1/16 XXX, 10/16 XXX ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud

katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2. Alternatiivse nõudena palus XXX anda

XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX,

XXX11/16 ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa

10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 331 250 krooni. Eelnevalt esitatud nõuded

palus XXXjätta tähelepanuta.

11. 07.04.2011 esitas XXXuue nõude täpsustuse, milles palub lõpetada XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXXja XXXvahel Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse

kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXXkaasomand järgmiselt: 1) anda XXXainuomandisse

maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2;

2) anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXomandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011

välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2 ja 3) seada tekkivale

kinnistule nimega XXX vastavalt lisatud katastriüksuse plaanil näidatud teeservituudi

asukohale tasuta teeservituut kinnisasja nimega XXX igakordse omaniku kasuks ja panna

XXXle kohustus teeservituudi aluse tee väljaehitamiseks 3 kuu jooksul alates servituudi

seadmisest tema enda kulul. Ühtlasi märkis XXX oma täpsustuses, et jääb oma eelnevalt

esitatud põhinõude ja alternatiivse nõude juurde ning palub need lugeda alternatiivseteks

nõueteks ning käesolevas nõude täpsustuses esitatud nõued lugeda uueks põhinõudeks.

12. 05.05.2011 esitas XXXjärjekordse nõude täpsustuse, milles palub lõpetada XXX, XXX,

XXX,

XXX,

XXX,

XXXja

XXXvahel

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse kantud kinnistu nr XXX, asukohaga XXXkaasomand järgmiselt: 1)

XXXainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1275 m2 ja 2) XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse anda maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2.

Alternatiivsete nõuetena palub XXX lõpetada kaasomand vaidlusaluse kinnistu suhtes:

1) andes XXX ainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse

piirides suurusega 1444 m2 ja andes XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXomandisse maa

nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2

või

2) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 11/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX,

1/16 XXX ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa

10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot või

3) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1444 m2; anda mõttelistes osades XXX11/16, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX,

1/16 XXX, ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa

10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot.

13. 29.07.2011 parandas XXX oma alternatiivsetes nõuetes 2 ja 3 ekslikult märgitud hüvitise

suurust ja mõtteliste osade suurust. XXX nõuete 2 ja 3 alternatiivses nõudes on näidatud XXX

mõttelise osa suuruseks pärast kaasomandi lõpetamist 11/16 ja teiste kaasomanike mõtteliste

osade suuruseks 1/16 ning XXXle välja makstava hüvitise suuruseks on 21 178 eurot

(331 250 krooni) võttes aluseks 10/16 mõttelise osa. Õige on, et XXX enamsaadud mõttelise

osa suurus on 10/15, teiste kaasomanike mõtteliste osade suurused on 1/15 ja hüvitise aluseks

peab olema 10/15 mõttelist osa, see tähendab 22 592 eurot (353 333 krooni) (530/15x10).

Kostja XXX vastus hagile

14. Kostja XXX palub rahuldada hagi selliselt, et anda XXX ainuomandisse maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2; anda

mõttelistes osades 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 11/16 XXX ja 1/16 XXX

kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega

2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis

XXX kasuks summas 21 170,73 eurot. Samuti nõustuks XXX hagi rahuldamisega selliselt, et

anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1444 m2; anda mõttelistes osades 11/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX,

1/16 XXX, ja 1/16 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa

10/16 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 21 170,73 eurot (331 250 krooni). Sellised

lahendused arvestavad XXX eesmärki säilitada tema omandis olev kaasomand ja seeläbi ka

elukoht katastriüksusel „XXX“ asuvas majas. Kostja XXX on ühes oma vastuses kohtule

märkinud, et tema jaoks on kaks varianti – kas ta saab XXX kinnistu omanikuks või võtab

oma osa rahas välja. Seega ei ole XXX XXX jaoks elukohana tähtis ning ta on ka nõus

rahalise hüvitisega. Sisuliselt on XXX nõustunud XXX poolt pakutud lahendusega, et

kaasomand lõpetatakse XXX suhtes ja tema kasuks mõistetakse XXX välja rahaline hüvitis.

Kostjate XXX, XXX ja XXX vastus hagile

15. Kostjad nõustuvad kaasomandi lõpetamisega selliselt, et anda XXX ainuomandisse maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1444 m2; anda

mõttelistes osades 11/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, 1/16 XXX, ja 1/16 XXX

kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega

2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/16 eest rahaline hüvitis

XXX kasuks summas 21 170,73 eurot. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamine võimaldab

kostjatel vajadusel tulevikus kasutada XXX katastriüksusel asuvat isakodu elukohana, samuti

on XXXl võimalik tagasi saada oma tuba isakodus.

Kostja XXX vastus hagile

16. Kostja XXX nõustub kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu XXX katastriüksuse

piires jääb XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse.

Kostja XXX vastuväited hagile

17. Vastuses XXX esialgsele hagile märkis kostja XXX, et nõustub vaidlusaluse kinnistu osas

kaasomandi lõpetamisele viisil, et XXX külas asuv kinnistu jagatakse kaasomanike vahel

reaalosadeks vastavalt kinnistusraamatusse kantud lahustükkidele XXX ja XXX. Samuti

nõustus XXX sellega, et XXX jääb moodustatav kinnistu „XXX“. Poolte vahel on olnud

vaidlusobjektiks kostja XXX elamuni viivale teele, mis läbib hageja, XXX kinnistut,

sõiduteeservituudi seadmine kinnistusraamatusse kandmisega. Hageja on pakkunud kostjale

võimalust ehitada endale elamuni viiv tee mujalt. Kostja on sellele vastu vaielnud, leides, et

olemasolev tee on olnud enne kinnistu reaalosadeks jagamist ning ta ei pea oma vahenditest

hakkama uut teed ehitama. Hageja oma vahenditest kostjale uut teed ehitada ei soovi.

18. Hagiavalduse täpsustustele esitatud vastustes on kostja XXX märkinud, et ta mingil

juhul ei nõustu sellega, et kaasomand XXX katastriüksuse baasil loodavale kinnistule jääb

kestma tema ja XXX või mõne teise venna vahel. Hetkel elab XXX XXX juures. XXX leiab,

et kaasomandi lõpetamine ka XXX suhtes on kõiki asjaolusid arvestades kõige õiglasem

variant, sest tema osa kaasomandis on sedavõrd väike, et ei taga talle normaalseks elamiseks

vajalikke tingimusi, samuti ei ole XXX kinnistul asuv elamu ilma kulukat remonti tegemata

elamiskõlblik. Senine kinnistu kasutamispraktika ja vendade omavahelised suhted on

näidanud, et ka tulevikus ei hakata XXX kinnistut ühiselt korrastama.XXX ei ole ega hakka

ka tulevikus olema sellist raha, millest piisaks XXX omaette eluaseme kordategemiseks ja

selle hooldamiseks. Hetkel on XXX oma puudega venna XXX hooldamise juba piisavalt hästi

korraldanud ning XXX on tema juures olemas eluase ja tal on võimalus anda oma tööpanus

XXX elumaja ehitusel ja kinnistu heakorrastamisel. XXX jaoks on kaks varianti - ta kas saab

XXX kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas.

XXXvastuhagi

19. 02.05.2008.a esitas XXX kohtule vastuhagi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

vastu. Vastuhagi kohaselt kuulub poolte kaasomandisse XXX külas asuv kinnistu, mille

koosseisus on kaks katastriüksust – „XXX“, pindalaga 1275 m2 ja „XXX“, pindalaga 2676

m2. Kasutuskorras ei ole pooled kokku leppinud. Välja on kujunenud, et katastriüksust

„XXX“ valitseb ja kasutab ainult XXX, kusjuures XXX kasutab seda oma eestkostja loal

alalise elukohana. Katastriüksusel „XXX“ asuvas elamus elab ja toimetab üksnes XXX.

Teised kaasomanikud elavad mujal. Hageja XXX esitas kohtule hagi täpsustuse, millega

põhjustas vaidluse tema ja XXX vahel. Oma esialgses hagis taotles XXX kaasomandi

lõpetamist selliselt, et tema saaks kaasomandi lõpetamise tulemusel endale 1275 m2 suuruse

lahustüki „XXX“. XXX oli sellega põhimõtteliselt nõus. Uues täpsustatud hagis nõudis XXX

endale 1481 m2 suurust lahustükki. XXX soovib, et temale kuuluv mõtteline osa eraldataks

reaalosana ning jagamise tulemusel jääks kostjatele, sh XXXle allesjääv osa kaasomandist

mõttelistes osades. XXX leiab, et sellisel viisil kaasomandi lõpetamine ei ole ökonoomne,

vaid mõistlikum oleks kaasomand lõpetada korraga kõigi kaasomanike vahel, kuivõrd antud

ajal kasutab „XXX“ katastriüksusel asuvat elamut alalise elukohana üksnes tema. Keegi

teistest kaasomanikest ei ole näidanud üles huvi seal midagi parendada. Kaasomandi ühiseks

kasutamiseks ei ole kostjatel esineva huvipuuduse tõttu võimalik olnud ka mitte milleski

kokku leppida. Kostjad on seni ka tagasi lükanud kõik XXX ettepanekud kaasomandi

lõpetamiseks, mille korral ta lubas maksta teistele kostjatele kaasomandi osa eest rahalist

hüvitist. XXX poolt XXX makstav hüvitis võimaldab XXX leida väärikas elukoht, milleks ei

ole põhjust pidada nurgakest vanema venna majas.

20. Esialgu palus XXX vaidlusalune kaasomand lõpetada selliselt, et XXX ainuomandisse

antaks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides suurusega 1275 m2;

XXX ainuomandisse antaks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides

suurusega 2676 m2 ja mõista XXX välja rahaline hüvitis enamsaadud kaasomandi arvelt

kokku summas 348 333 krooni XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks. Rahalise

kohustuse täitmise viisina palus XXX kohustada teda hiljemalt 6 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest tasuma vastavalt iga kaasomandi osa suurusele igale eespool

nimetatud isikule 58 055 krooni.

21. Vastuhagi täpsustuses täpsustas XXX oma nõuet ja palub lõpetada kaasomand

vaidlusalusel kinnistul järgmiselt: 1) XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse

kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2, 2) XXX ainuomandisse anda maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2, 3) mõista

välja XXX enamsaadud kaasomandi arvelt rahaline hüvitis järgmistele kaasomanikele: XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 1411,43 eurot

(22 083,33 krooni); XXX kasuks hüvitis kasomandi osa eest summas 12 702,92 eurot

(198 749,99 eurot); 4) mõista XXX enamsaadud kaasomandi osa eest välja rahaline hüvitis

järgmistele kaasomanikele: XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kasuks igaühele neist

kaasomandi osa eest 4074,52 eurot (63 750 krooni); XXX kasuks hüvitis kasomandi osa eest

summas 40 745,24 eurot (637 500 krooni).

XXX, XXX, XXX ja XXX vastus vastuhagile

22. Kostjad vastuhagi ei tunnista. Kostjate XXX, XXX, XXX ja XXX väitel on XXX neile

2007.a korduvalt lubanud nende osad välja osta, kuid pole seda siiani teinud. XXX on

vahetanud ära isamaja luku ning kostjad XXX, XXX, XXX ja XXX ei saa enam majja sisse.

Samuti ei pääse enam majja seal kogu elu elanud invaliidist vend XXX. Kostjad leiavad, et

kuna nad peavad XXX aitama, siis ei saa nad oma varasid võõrandada sellisel kujul, et neile

jäävad kohustused. Kostjad leiavad, et neile oleks soodsam ja kasulikum oma osad liita ja

lahutada katastriüksus „XXX“ nii, et XXX oleks seal reaalne elukoht. Kostjad leiavad, et kui

XXX soovib osta nende osa pärandist, siis peab ta võtma üle ka oma invaliidist venna

aitamise kohustused.

XXX vastus vastuhagile

23. XXX vastuhagi ei tunnista. XXX ei lahkunud XXX katastriüksusel asuvast majast

vabatahtlikult, vaid XXX sunnil. XXX on olnud vastutulelik ning võimaldanud XXX

kohtumenetluse ajal enda juures elada. Juhul, kui XXX ei oleks kasutanud oma vaimset ja

füüsilist üleolekut XXX suhtes, siis elaks XXX ka praegu XXX katastriüksusel asuvas majas.

Menetluses on XXX asunud seisukohale, et rahalise hüvitise saamine on temale samuti üks

lahendusvariante ning seda pakub XXX hagi rahuldamine.

XXX vastus vastuhagile

24. Vastuhagi täpsustuses esitatud rahalise hüvitise arvutus ei ole õige. Vastuhagi muutmisega

soovib XXX vaid alusetult rikastuda, saada tekkiva kinnistu „XXX“ omanikuks ning lisaks

saada veel rahalist hüvitist 40 745,24 eurot. Vastuhagi täpsustuses nõuab XXX kogu kinnistu

hinna arvestamist. Kohtule esitatud hindamisaktis on eraldi hinnatud kahe katastriüksuse

väärtusi koos ehitistega. Hüvitise määramisel reaalosade eest tuleb kinnistusraamatus olevad

mõttelised osad võimalikult täpselt reaalosadena välja mõõta ja seejärel hinnata maa ja

ehitised eraldi. Maa 1m2 väärtuse hindamisel on võimalik teha tasaarvestust mõttelise osa

suurusele vähem saadud maatüki eest. Kinnistusraamatusse kantud kinnistu suurus on 3951

m2, millest XXX kaasomandisse kuulub 9/24 mõttelist osa, st 1481 m2. Vastuhagi

rahuldamisel ei vasta XXX reaalosa tema mõttelise osa suurusele 206 m2 osas. Ehitiste

hindamisel tuleb katastriüksusel „XXX“ asuv ehitis hinnata pärandi avamise ja kostja

kaasomandi tekkimise seisuga, st uusehitis tuleb hinnata ilma parendusteta, vastasel juhul

tekib XXX alusetu rikastumise nõue XXX vastu. Kohtule esitatud hindamisakt ei too eraldi

välja kogu vaidlusaluse kinnistu maa väärtust ja sellel asuvate ehitiste väärtust, sh uusehitise

väärtust ilma parendusteta. Seega ei ole hüvitise määramisel võimalik aluseks võtta kohtule

esitatud hindamisakti. Samuti esitab XXX vastuhagi täpsustuses nõudeid kaasomanike eest,

kes iseseisvaid nõudeid ise esitanud ei ole. XXX puudub võimalus esitada teiste

menetlusosaliste eest nõudeid. Viis ülejäänud kaasomanikku on kohtule selgesõnaliselt

väljendanud soovi kaasomandi jätkamiseks.

Kohtu põhjendused

25. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab,

et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

26. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et käesoleval ajal on poolte kaasomandis kinnistu

asukohaga XXX küla. Harju maavanema 06.11.1997.a korraldusest nr 2641 nähtub, et XXX

on ostueesõigusega erastatud XXX külas asuv XXX maaüksus 2/3 mõttelises osas ja XXX

1/3 mõttelises osas (I köide, lk 6-7). 05.12.1997.a sõlmitud ostu-müügilepinguga on

tõendatud, et XXX ja XXX on Eesti Vabariigilt ostnud maaüksuse asukohaga XXX küla,

XXX, pindalaga 3951 m2, katastritunnusega 29501:010:0440 (I köide, lk 8-9). Tallinna notar

Alar Schultsi poolt 09.06.2005.a koostatud ja välja antud pärimistunnistusega on tõendatud, et

XXX vara pärijateks on tema üleelanud abikaasa Õie Uutma ning tema pojad XXX, XXX,

XXX, XXX ja XXX igaüks 1/8 mõttelises osas. Pärandvara hulka kuulus ka kinnistu

asukohaga XXX küla, XXX (I köide, lk 17-18). Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud,

et käesoleval ajal kuulub kõnealusest kinnistust XXX 9/24 mõttelist osa kaasomandist,

XXXle 1/24 mõttelist osa kaasomandist, XXX 1/24 mõttelist osa kaasomandist, XXX 1/24

mõttelist osa kaasomandist, XXX 10/24 mõttelist osa kaasomandist, XXX 1/24 mõttelist osa

kaasomandist ja XXX 1/24 mõttelist osa kaasomandist (I köide, lk 10-11).

27. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kõnealune kinnistu on jaotatud kaheks katastriüksuseks –

XXX pindalaga 1275 m2 ja XXX pindalaga 2676 m2 (I köide, lk 12-15). Samuti puudub

vaidluse selles, et iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ asub XXX poolt ehitatud

elamu ning iseseisva katastritunnusega elamumaal „XXX“ asub XXX kuulunud elamu.

28. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Vastavalt AÕS § 77 lg-le 1 ja 2 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi

vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis

oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike

vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta

teistele

kaasomanikele

välja

nende

osad

rahas,

või

müüa

asi

avalikul

või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

29. Käesoleval juhul ei ole pooled kaasomandi jagamise viisi suhtes kokkulepet saavutanud.

Kõik pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid nad vaidlevad kaasomandi lõpetamise

viisi üle. Võttes arvesse, et ükski kaasomanikest ei vaidle kaasomandi lõpetamisele vastu ning

kaasomandi lõpetamine ei ole ühegi kaasomaniku suhtes ebaõiglane, leiab kohus, et

kaasomand tuleb lõpetada. Riigikohus on 04.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-05

märkinud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise

viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Riigikohtu 29.09.2010 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-10 on leitud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve

võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama

kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu

diskretsiooniotsus. Seega kaasomandi lõpetamise viisi valimisel võtab kohus võimalikult

suures ulatuses arvesse kõigi kaasomanike huve.

30. Hageja XXX palub kaasomandi lõpetada selliselt, et tema ainuomandisse jääks maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja XXX ning

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud

katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2.

31. XXX on esitanud ka alternatiivsed nõuded kaasomandi lõpetamiseks, milles palub:

1) anda tema ainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse

piirides suurusega 1444 m2 ja anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa

nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2

või

2) anda tema ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 10/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX,

1/15 XXX ja 1/15 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa

10/15 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 22 592 eurot või

3) anda XXX ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1444 m2 ning anda mõttelistes osades 10/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15 XXX, 1/15

XXX, 1/15 XXX ja 1/15 XXX kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse

„XXX“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista XXX enamsaadud kaasomandi mõttelise osa

10/15 eest rahaline hüvitis XXX kasuks summas 22 592 eurot.

32. XXX on vastuhagis palunud lõpetada kaasomand vaidlusalusel kinnistul selliselt, et 1)

XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1275 m2, 2) XXX ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud

katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2, 3) mõista välja XXX enamsaadud

kaasomandi arvelt rahaline hüvitis järgmistele kaasomanikele: XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 1411,43 eurot; XXX kasuks hüvitis

kasomandi osa eest summas 12 702,92 eurot; 4) mõista XXX enamsaadud kaasomandi osa

eest välja rahaline hüvitis järgmistele kaasomanikele: XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 4074,52 eurot; XXX kasuks hüvitis kasomandi osa

eest summas 40 745,24 eurot.

33. Kohus analüüsib kõigepealt XXX nõuet lõpetada kaasomand selliselt, et tema

ainuomandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides,

suurusega 1275 m2 ja XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse jääks maa

kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2. XXX poolt

kohtule 10.09.2008.a esitatud vastuses on XXX märkinud, et tema jaoks on sobivad kaks

varianti – kas ta saab XXX kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas (I köide, tl

233). Sellist kaasomandi lõpetamise varianti XXX oma vastuhagis ise välja ei pakkunud, küll

on aga XXX alternatiivse nõudena sellise kaasomandi lõpetamise viisi välja pakkunud (XXX

alternatiivsed nõuded 2 ja 3).

34. Kuivõrd XXX on kohtule esitatud vastuhagis korduvalt rõhutanud, et tema ei soovi

kõnealust „XXX“ katastriüksust ühegi kostjaga kaasomandisse, vaid tahab seda enda

ainuomandisse, siis ei pea kohus võimalikuks eelnimetatud viisil kaasomandit lõpetada. Seega

jätab kohus rahuldamata XXX hagi lõpetada kaasomand selliselt, et tema ainuomandisse jääks

maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 1275 m2 ja XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud

katastriüksuse „XXX“ piirides, suurusega 2676 m2.

35. Kohus analüüsib järgnevalt XXX alternatiivnõudeid. XXX esimese alternatiivse nõude

kohaselt palub XXX kaasomandi lõpetada selliselt: anda tema ainuomandisse maa nimega

„XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud

katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2. Kuivõrd ka XXX poolt esitatud esimene

alternatiivne nõue näeb ette katastriüksuse „XXX“ andmist XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX kaasomandisse, XXX aga nimetatud katastriüksuse osas kostjatega kaasomandit ei

soovi, siis ei pea kohus võimalikuks ka XXX esimesel alternatiivselt pakutud viisil

kaasomandit lõpetada. Seega jätab kohus rahuldamata XXX hagi lõpetada kaasomand

selliselt: anda tema ainuomandisse maa nimega „XXX“, 07.04.2011 välja mõõdetud

katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

omandisse maa nimega „XXX“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides

suurusega 2508 m2.

36. XXX teise alternatiivse nõude kohaselt palub XXX kaasomandi lõpetada selliselt, et XXX

ainuomandisse jääb katastriüksus „XXX“ suurusega 1275 m2 ja „XXX“ katastriüksus

suurusega 2676 m2 jääb XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse ning XXX

mõistetakse XXX kasuks välja rahaline hüvitis. XXX poolt välja pakutud nimetatud

kaasomandi lõpetamise viisiga on nõus ka XXX, XXX, XXX (II köide, lk 157,159 ja 162),

XXX (II köide, lk 170) ja XXX( (II köide, lk 139-142). Kostjad XXX, XXX, XXX ja XXX

on kohtule esitatud vastustes märkinud, et nad on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et

„XXX“ katastriüksus jääb nende ja XXX kaasomandisse ning XXX on võimalik „XXX“

katastriüksusel asuvas majas elada.

37. Kuivõrd XXX poolt kohtule 10.09.2008.a esitatud vastuses on XXX märkinud, et tema

jaoks on sobivad kaks varianti – kas ta saab XXX kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa

välja rahas, siis nimetatust nähtub, et „XXX“ ei ole talle kodukohana niivõrd oluline, et ta ei

oleks valmis kaaluma kaasomandi lõpetamisel varianti, kus „XXX“ katastriüksus ei jää tema

omandisse vaid jääb teiste kostjatega kaasomandisse. Eeltoodust tulenevalt peab kohus

mõistlikuks ja õiglaseks lõpetada kaasomand XXX poolt välja pakutud teisel alternatiivsel

viisil selliselt, et „XXX“ katastriüksus suurusega 1275 m2 jääb XXX ainuomandisse ja

„XXX“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jääb XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

kaasomandisse ning XXXlt mõistetakse XXX kasuks välja rahaline hüvitis.

38. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva

asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule. Seega on seadusest tulenevalt

võimalik kaasomandi lõpetamine ka selliselt, et kaasomand jääb alles mitme kaasomaniku

vahel ning kaasomand lõpetatakse näiteks ühe kaasomaniku suhtes. AÕS § 77 võimaldab

kohtul valida sellise AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kaasomandi lõpetamise viisi, millega on

vähemalt üks kaasomanikest nõustunud. Seega on vastavalt AÕS § 77 võimalik lõpetada

kaasomand XXX poolt pakutud teisel alternatiivsel viisil.

39.XXXhagi rahuldamisel teisel alternatiivselt pakutud viisil arvestab kohus ka seda, et

kaasomandi lõpetamisel nimetatud viisil on arvestatud võimalikult suures ulatuses kõigi

kaasomanike huve, see tähendab, et sellise lahendusega on nõustunud 6 kaasomanikku 7-st.

Seevastu XXX vastuhagi rahuldamisega ei ole üksi kostja nõustunud. „XXX“ katastriüksuse

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kaasomandisse jätmisel on oluliseks ka see, et

säilitatakse vaimse ja füüsilise puudega XXX kaasomand ja seeläbi ka XXX elukoht „XXX“

katastriüksusel asuvas majas. XXX elukoha säilitamisega „XXX“ katastriüksusel asuvas

majas on nõus XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Hageja XXX hagist ja XXX esindaja Keila

Vallavalituse vastusest nähtub, et XXX elas „XXX“ katastriüksusel asuvas majas ning ei

lahkunud sealt vabatahtlikult, vaid XXX sunnil. XXX on olnud XXX vastutulelik ning

võimaldanud kohtumenetluse ajal enda juures elada. Käesoleval ajal elab XXX oma

eestkostja XXX juures „XXX“ katastriüksusel asuva majas, kuid ta sooviks elada „XXX“

katastriüksusel elavas majas, kus ta on sünnist saati elanud. 11.04.2011 toimunud

kohtuistungil on XXX, XXX ja XXX kinnitanud, et XXX ei pidanud nendega mingeid

läbirääkimisi kui ta oma perega „XXX“ katastriüksusel asuvasse majja elama asus. Seega

nähtub eeltoodust, et XXX on elanud kogu aeg „XXX“ katastriüksusel asuva majas ja oli

sunnitud sealt lahkuma XXX’ga tekkinud erimeelustega seoses ja XXX on koos oma

perekonnaga kolinud „XXX“ katastriüksusel asuvasse majja alles enne käesoleva kohtusja

menetluse algust. XXX vastuhagi rahuldamisel XXX poolt XXX’le makstava hüvitise eest

(vastuhagi kohaselt oli see 58 055 krooni ehk 3710 eurot, 13.06.2011 tehtud vastuhagi

täpsuste kohaselt oleks see summa 1411,43 eurot) ei ole XXXl võimalik endale eluaset

muretseda ja jätkuvalt oleks lahendamata vaimse ja füüsilise puudega XXX elukoha küsimus.

40. Kuivõrd kohus on rahuldanud XXX hagi teisel alternatiivselt pakutud viisil, siis ei võta

kohus TsMS § 442 lg 8 alusel seisukohta XXX kolmanda alternatiivi osas.

41. Kohus rahuldab XXX hagi kaasomandi lõpetamiseks, mis välistab XXX vastuhagi

rahuldamise.

42. Otsuse punktis 36 jõudis kohus veendumusele, et antud asjas on mõistlikuks ja kõigi

osapoolte jaoks õiglaseks kaasomandi lõpetamise viisiks anda „XXX“ katastriüksus suurusega

1275 m2 XXXainuomandisse ja „XXX“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jätta XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXXkaasomandisse ning XXXlt mõista XXX kasuks välja rahaline

hüvitis.

43. Kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1

sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet tuleb vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 ja PS § 32 lg-le

määrata omandi kaotanud kaasomanikule kohene ja õiglane hüvitis omandi kaotamise eest.

Riigikohus on oma 17. oktoobri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 asunud

seisukohale, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline

hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva

asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise

osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust

väärtusest. Riigikohus on siiski leidnud, et selline arvestus kehtib vaid üldjuhul.

44. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus kalduda kõrvale XXX poolt XXX

hüvitise väljamõistmisel vaidlusaluse kinnistu kui terviku väärtuse arvestamisest. Nimelt on

XXX kogu kohtumenetluse jooksul kohtule kinnitanud, et ta ei vaidle vastu, et tekkival

kinnistul nimega XXX asuv elamu on ehitatud hageja vahenditega ja XXX ei soovi saada

selle eest hüvitist. Samas on tekkiva kinnistu XXX väärtus otseselt seotud antud

katastriüksusele „XXX“ XXX poolt ehitatud uuselamuga. XXX ei ole selle elamu ehitamisel

osalenud ning kulusid selleks kandnud. XXX on vastuhagi hinna määranud ka üksnes tekkiva

kinnistu XXX väärtust arvestades, mitte võttes aluseks kogu XXX Maaüksuse väärtust.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX poolt XXXle kaasomandi osa eest tuleb hüvitis

määrata lähtudes tekkiva kinnistu XXX turuväärtusest, mitte kogu XXX Maaüksuse

turuväärtusest.

45. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind). Nii XXX oma hagis kui XXX oma vastuhagis paluvad kaasomandi

lõpetamisega seonduvate hüvitiste väljamõistmisel lähtuda viimasest ekspertiisiaktist, milles

kajastub kõige objektiivsemalt XXX kinnistu turuväärtus ning mis ei ole vahepealse aja

jooksul märkimisväärselt muutunud. Seega lähtub kohus XXX XXX kasuks hüvitise

väljamõistmisel kohtu poolt määratud eksperdiarvamusest. Kohtu poolt määratud

eksperdiarvamuses on riiklik ekspert leidnud, et vaidlusaluse kinnistu turuväärtus on

2 060 000 krooni ehk 131 658 eurot, kusjuures „XXX“ katastriüksuse turuväärtus on

1 530 000 krooni ehk 97 785 eurot ning „XXX“ katastriüksuse turuväärtus on 530 000 krooni

ehk 33 873 eurot (II köide, lk 7-28). Kinnistu eksperthinnangu kohaselt on katastriüksuseid

hinnatud koos ehitistega.

46. XXX poolt pakutud teise alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisi kohaselt on XXX

valmis tasuma XXX’le hüvitist 22 592 eurot. XXXei ole nimetatud summale vastu vaielnud.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub XXX 9/24 mõttelist osa kinnistust, XXX 10/24

mõttelist osa kinnistu ning XXXle, XXX , XXX , XXX ja XXXle igaühele 1/24 mõttelist osa

kinnistust, seega kokku 5/24 mõttelist osa kinnistust (I köide lk 10-11). XXX Maaüksuse

kaasomandi osalisel lõpetamisel omandab XXX kinnistu XXX, kellele kuulub XXX

Maaüksusest 9/24. XXX mõttelise osa 9/24 lahutamisel peab Sangala kinnistu mõtteliste

osade suurus kokku olema 15/15 ehk XXX osaks on 10/15 mõttelist osa kinnistust, XXX

osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust, XXX osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust, XXX

oskas on 1/15 mõttelist osa kinnistust, XXX osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust ja XXX

osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust. Kuivõrd XXXga kaasomandi lõpetamise tulemusena

suureneb XXX mõtteline osa kinnitusraamatusse kantud katastriüksuse „XXX“ piirides 10/15

võrra, siis tuleb XXX välja mõista hüvitis 10/15 mõttelise osa väärtuses. Eelnimetatud

eksperthinnangu kohaselt on „XXX“ katastriüksuse turuväärtuseks 530 000 krooni, millest

10/15 on 353 333 krooni ehk 22 592 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX välja mõista

hüvitis XXX kasuks summas 22 592 eurot.

Hagi hind

47. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 2 alusel on hagihind 63 912 eurot (1 000 000

krooni) ja vastuhagi hind on 22 263 eurot (348 333 krooni).

Menetluskulud

48. Juhindudes TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud kummagi poole enda kanda

vaatamata hagi osalisele rahuldamisele ja vastuhagi rahuldamata jätmisele. Kuivõrd AÕS § 76

lg 1 võimaldab igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja hageja poolt pakutud kaasomandi

lõpetamise viisidega mittenõustumise korral on kostja kohustus esitada vastuhagi, mis

tähendab, et kaasomand reeglina lõpetatakse ühe või teise poole poolt pakutud viisil. Vaidlus

on lahendatud mõlema poole huvisid silmas pidades ning seetõttu ei saa pidada poolte kantud

menetluskulusid kummalgi juhul tarbetuks. Menetluskulude kostja XXX kanda jätmist ei

õigusta asjaolu, et XXX poolt vastuhagis pakutud kaasomandi jagamise viisi määramiseks jäi

rahuldamata. Kohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on kooskõlas Riigikohtu otsustes

nr 3-2-1-70-10 ja nr 3-2-1-138-08 märgitud seisukohtadega.

Marget Henriksen

kohtunik