3-11-1437/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

Kaebaja AXR Trade OÜ vaidlustab IMTK 11.05.2011 otsust nr 12.2-3/1266-6, millega pikendati kaebaja käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega 30 päeva võrra so kuni 21.06.2011. Kaebaja leiab, et otsuse andmiseks puudus õiguslik alus ning antud otsus on motiveerimata. Vastustaja Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus leiab, et vaidlustatava otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on põhjendamatu, kuna selle haldusakti õiguslik toime on lõppenud, 21.06.2011.a. MKS § 106 lg 2 ja § 107 lg 1, 2 alusel peatati IMTK 09.06.2011 otsusega nr 12.2-3/1266-7 AXR Trade OÜ poolt 21.02.2011 esitatud 2011 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammaks summas 5004,94 eurot kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, Kohus

Kohtuasja number TARTU HALDUSKOHUS JÕHVI KOHTUMAJA

3-11-1437 Määruse kuupäev 10.11.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

Menetlusvorm Menetlusosalised

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

AXR Trade OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 11.05.2011 otsuse nr 12.2- 3/1266-6 tühistamiseks ja kohustada vastustajat andma välja haldusakt maksukohuslase esitatud sisendkäibemaksu tagastusnõude deklaratsiooni rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kirjalikus menetluses Kaebaja AXR Trade OÜ esindaja Olev Saluste Vastustaja: Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus, esindaja Jana Kaup

Jätta kaebus haldusasjas 3-11-1437 läbivaatamata ning menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

kuna AXR Trade OÜ tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud väärteomenetlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

OÜ AXR Trade esitas 21.02.2011 käibemaksu tagastusnõude summas 5 004,94 eurot maksustamisperioodi 01.01.-31.01.2011 eest.

MKS § 33 lg 1 kohaselt maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lõige 2). Sama paragrahvi lg 3 järgi tagastusnõue täidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 106 ja 107. MKS § 106 lg 2 teise lause järgi summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse

30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Tulenevalt sellest sättest on nii käibemaksu kui ka teiste maksude enammakse tagastamise tähtaeg üldjuhul 30 päeva, kuid säte ei välista ka erandeid “..kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.” KMS § 34 lg 1 järgi kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Seega, lähtudes MKS § 106 lg 2 ja KMS § 34 lg 1 sätetest tekkis kaebajal enammakstud käibemaksu summa (maksustamisperiood 01.01.-31.01.2011) tagasisaamise õigus alates 21.02.2011 ning maksuhaldur pidi summa tagastama 30 päeva jooksul, käesoleval juhul 23.03.2011.

Kuid siis rakendus MKS § 106 lõikes 2 lubatud erand - KMS § 34 lg 2, mille järgi maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva. IMTK 10.03.2011 korraldusega nr 12.2-3/1266-1 (edaspidi Korraldus) alustati kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli perioodi 01.11.2011 –31.01.2011 eest ning kohustati esitama nimetatud perioodi eest p-s 1 loetletud dokumendid ja andma nende kohta seletusi. Lähtudes KMS § 34 lg 2 pikendas IMTK 11.03.2011 otsusega nr 12.2-3/1266-2 tagastusnõude täitmise tähtaega esimest korda, 13.04.2011 otsusega 12.2-3/2686-5 teist korda ning 11.05.2011 otsusega nr 12.2-3/1266-6 kolmandat korda s.o kokku 90 päeva võrra. KMS § 34 lg 3 järgi peab maksuhaldur tagastusnõude täitmise tähtaja pikendmaise otsuse tegema vähemalt 5 kalendripäeva enne tagatusnõude täitmise tähtaja lõppemist. Maksuhaldur on järginud KMS § 34 lg 3 sätestatud tähtaegu. Kaebaja viidatud Käibemaksuja maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjas § 34 lg 2 ongi selgitatud erandit tagastamise üldkorrast: “Muudatusega täpsustatakse käibemaksu tagastamise pikendamist reguleerivat sätet, võimaldades teatud väga piiritletud juhtudel käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamist 30 kalendripäeva kaupa kuni 90 kalendripäevani. Tagastustaotluse kontrollimise pikendamist rakendatakse üksnes erandjuhtudel, kus käibemaksu tagastamise kontrolli ei ole võimalik viia läbi lühikese perioodi (30 kalendripäeva) jooksul ning esineb piisav kahtlus, et tagastusnõude kohesel rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda hiljem võimatuks. Ilma võimaluseta erandkorras tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada loome olukorra, kus tagastusnõudeid ollakse sunnitud rahuldama ilma sisulist kontrolli läbi viimata.”

Lähtudes MKS § 106 lg 2 ja KMS § 34 lg 2 koosmõjust tulenebki käibemaksu tagastusnõude täitmise erandkord 30 + 90 päeva, kokku 120 päeva.

Sellisele seisukohale on tulnud Lasse Lehis Käibemaksuseaduse kommenteeritud väljaandes “Kommenteeritav paragrahv ei tee siinjuures erandeid, välja arvatud lõikest 2 tulenev kuni 30 päeva pikkune tagastamise tähtaja pikendamise võimalus, mida tulebki vaadelda kui erandit.” Tõsi, L.Lehis on kommenteerinud kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse sätteid, kuid käesoleval juhul on tema tõlgendus rakendatav ka kehtiva käibemaksuseaduse § 34 lg 2 kohta.

Nimelt kuni 01.05.2004 kehtinud KMS § 25 lg 2 kohaselt Maksuja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse direktori otsuse alusel on Maksuja Tolliameti piirkondlikul maksukeskusel õigus seoses maksukohustuslase kontrollimisega pikendada käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra. Eelnimetatud Käibemaksuja maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud: “Lähtudes maksuhalduri senisest praktikast ning asjaolust, et ühendusesiseste tehingute kohta teisest liikmesriigist informatsiooni saamine võtab aega keskmiselt kolm kuud, ei ole kehtiv käibemaksu tähtaja pikendamise periood 30 päeva piisav”.

IMTK vaidlustatavas otsuses on viidatud KMS § 34 lõigetele 2 ja 4, seega on õiguslik alus märgitud õigesti. Tallinna Halduskohus on 15.07.2011 haldusasjas nr 3-11-649 tehtud kohtuotsuses, mis jõustus 15.08.2011 p-s 23 leidnud, et „KMS § 34 lg 2 ei sätesta mitte uut tähtaega tagastusnõude täitmiseks, vaid maksimaalse kalendripäevade arvu (kuni 90 kalendripäeva), mille võrra maksuhaldur võib lisaks MKS § 106 lg-st 2 tulenevale 30- päevasele tähtajale pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega ning vastustaja on tähtaja pikendamisel arvutanud seda õieti: nii, et kokku võib tähtaeg olla maksimaalselt 120 päeva.“

KMS § 34 lg 2 järgi maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui: 1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või 2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile.

Seega peavad KMS § 34 lg 2 rakendamiseks olema üheaegselt täidetud kaks tingimust – tehtud korraldus maksumaksjale (või kolmandale isikule) ja maksuhaldur kahtleb tagastatava summa tagasisaamise võimaluses. Mõlemad tingimused on vaidlustatavas korralduses välja toodud – kaebajal vara puudumine ja tehtud järelepärimine kolmandale isikule.

Vaidlust ei ole selles, et IMTK 11.05.2011 otsuse nr 12.2-3/1266-6, millega pikendati kaebaja käibemaksu tagastusnõue täitmise tähtaega 30 päeva võrra so kuni 21.06.2011, õiguslik toime on lõppenud ehk haldusakti kehtivusaeg (30 päeva) on möödas. Seega ei kehti vaidlustatud IMTK 11.05.2011 otsus enam käesoleva vaidluse lahendamise hetkel ning käeoleva haldusasja kohtulik menetlus tuleb lõpetada.

Tartu Halduskohus märkis 03.10.2011 kohtumääruses, mille kaebaja sai kätte 3.10.2011: HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine. Haldusasja materjalide järgi on vaidlusaluse haldusakti õiguslik toime lõppenud ehk haldusakti kehtivusaeg (30 päeva) on möödas ning Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 11.05.2011 otsus nr 12.2-3/1266-6 ei kehti enam käesoleva vaidluse lahendamise hetkel. Kaebuse esitajal teatada kohtule hiljemalt 01.11.2011, kas ta jääb kaebuse juurde , loobub kaebusest või muudab tühistamisja kohustamiskaebuse tuvastamiskaebuseks. Kaebaja peab põhjendama oma huvi vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Äralangenud tühistamisvõi kohustamistaotluse suhtes kohus enam lahendit (kohtuotsust) teha ei saa.

Kaebaja ei ole 03.10.2011 kohtumäärusele vastanud.

HKMS § 23 lg 3 punktist 1 tuleneb, et halduskohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Norm on samasisuline HKMS § 11 lg 31 p-ga 5, mis näeb samade eelduste olemasolul ette kaebuse tagastamise.

Kaebuse läbi vaatamata jätmisel on kohtule jäetud kaalutlusruum. Samas puuduvad konkreetsed suunised kaalutlusõiguse kohaldamiseks, mistõttu tuleb lähtuda õiguse üldistest, sh protsessiõiguse põhimõtetest.

Kaebuse tagastamine või läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse puudumise või kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu on vajalik nii avalikes huvides kui ka menetlusosaliste õiguste kaitseks. Avalik huvi on suunatud sellele, et kohus menetleks üksnes selliseid kaebusi, mis võivad kaasa aidata isikute õiguste kaitsele. Ilmselgelt perspektiivitute kaebuste võimalikult varajane menetlusest kõrvaldamine on vajalik ka menetlusökonoomia tagamiseks. Samas teenib see ka menetlusosaliste, sh kaebaja huve, hoides ära nt menetluskulude suurenemise ning suunates võimalusel kaebajat tulemuslikumate õiguskaitsevahendite kasutamisele. Tuvastades, et esinevad HKMS § 23 lg 3 p-s 1 nimetatud alused, on kohtul seega lai kaalutlusruum otsustamaks, kas jätkata menetlust ning jätta kaebus kohtuotsusega rahuldamata, või lõpetada menetlus määrusega. HKMS § 23 lg 3 p-le 1 tuginedes saab kaebuse jätta läbi vaatamata kahel erineval alusel: kaebeõiguse puudumine ning kaebuse perspektiivitus.

Halduskohus tugineb käesolevas asjas kaebuse perspektiivitusele. Kaebust saab perspektiivituks lugeda eelkõige siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Seejuures tuleb vajadusel kaebajale selgitada taotluse muutmise vajadust. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada asja sisulist läbivaatamist (Riigikohtu 22.06.2010 määrus asjas 3-3-1-20-10, p-d 10-11).

MKS § 45 järgi kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt HMS § 60 lg 1 loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

Halduskohus nõustub vastustaja Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskusega ja leiab, et vaidlustatava otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on põhjendamatu, kuna selle haldusakti õiguslik toime on lõppenud, 21.06.2011.a.

Vaidlust ei ole ka selles, et MKS § 106 lg 2 ja § 107 lg 1, 2 alusel peatati IMTK 09.06.2011 otsusega nr 12.2-3/1266-7 AXR Trade OÜ poolt 21.02.2011 esitatud 2011 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammaks summas 5004,94 eurot kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kuna AXR Trade OÜ tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnuseid.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud täiendavat avaldust ega põhjendanud oma huvi vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Äralangenud tühistamisvõi kohustamistaotluse suhtes kohus enam lahendit teha ei saa.

Kirjeldatu alusel jätab kohus kaebuse läbivaatamata (HKMS § 23 lg 3 p 1).

Halduskohus märgib ka, et HKMS §-st 23 lg 3 p 1 tehtud kohtumäärusest ei saa järeldada, et haldusakt ei rikkunud kaebuse esitamise hetkel isiku õigusi.

HKMS § 92 lõike 4 kohaselt kannab kaebuse läbivaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik