2-09-9348/46 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

ÄRAKIRI

2-09-9348

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-9348 Tsiviilasi AT ja KP hagi AT vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I AT(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II KP(isikukood XXX elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja RP(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, elektronpost menetlus@leppik.ee); Kostja AT(isikukood XXX elukoht XXX). Kohtuistungi toimumisaeg 11. oktoober 2011.a Kohtuistungil osalenud isikud Hagejate esindajad RP ja Ingrid Kullerkann Kostja AT RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista AT igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalpalga ulatuses poja AT(sündinud XXX.a) ülalpidamiseks ja igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalpalga ulatuses tütre KP( sündinud XXX.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 20.01.2009.a kuni hagi esitamiseni, so 05.03.2009.a ja edasi alates 06.03.2009.a kuni 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduseni, so kuni 30.06.2010.a laste ema RP kasuks. 3. Välja mõista AT igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalpalga ulatuses pojale AT(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 01.07.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. elatise maksmise kohustuse täitmisega kuu 01. kuupäevaks. 4. Välja mõista AT igakuine elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalpalga ulatuses tütrele KP(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 01.07.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. elatise maksmise kohustuse täitmisega kuu 01. kuupäevaks. 5. Välja mõista AT perioodil 20.01.2009.a kuni 30.06.2010.a eest elatise võlgnevuse põhinõue summas 4262,90 eurot ning seisuga 25.10.2011.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 463,46 eurot RP kasuks.

ÄRAKIRI

2-09-9348

2 6. Välja mõista AT alates 26.10.2011.a viivis protsendina põhinõuetelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas) sätestatud määras RP kasuks. 7. Välja mõista AT sissenõutavaks muutunud elatis 9 kuu eest (perioodil juuli 2010.a kuni märts 2011.a) summas 1251,09 eurot ning seisuga 25.10.2011.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 99,29 eurot AT kasuks. 8. Välja mõista AT alates 26.10.2011.a viivis protsendina põhinõuetelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas) sätestatud määras AT kasuks. 9. Välja mõista AT sissenõutavaks muutunud elatis 9 kuu eest (perioodil juuli 2010.a kuni märts 2011.a) summas 1251,09 eurot ning seisuga 25.10.2011.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 99,29 eurot KP kasuks. 10. Määrata TsMS § 445 lg 1 tulenevalt kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt tuleb AT käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud summad tasuda ½ osas AT ja ½ osas KP arveldusarvele. 11. Määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 tulenevalt kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt toimub täitmine esmalt viivisevõlgnevuse ning seejärel põhivõlgnevuse katteks. 12. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude kindlaksmääramine 13. Mõista AT riigi tuludesse riigi õigusabi kulude katteks 747,86 (seitsesada nelikümmend seitse eurot ja 86 senti) eurot. See rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 14. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). 15. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Muud tasud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049777. 16. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebust ei saa esitada.

Otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras tingimusel, et otsuse peale saab esitada apellatsioonitähtaja jooksul kassatsioonkaebuse, s.o 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

ÄRAKIRI

2-09-9348

3 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik 06.03.2009.a esitas RP Harju Maakohtule hagi elatise saamiseks ja lastega suhtlemise korra määramiseks. Esitatud hagis palus hageja elatise välja mõista alates 20.01.2009.a. Harju Maakohtu 10.12.2009.a otsusega jäeti poolte ühiste alaealiste laste AT ja KP elukohaks RPelukoht. Kindlaks määrati lastega suhtlemise kord, hagi elatise saamiseks jäeti rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2010.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 10.12.2009.a otsus. Tallinna Ringkonnakohus tegi lastega suhtlemise korra osas uue otsuse, elatise osas otsustati saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2010.a hagi tagamise määrusega kohustati hagi tagamiseks AT maksma alates 15.04.2010.a kuni tsiviilasja 2-09-9348 menetluse lõppemiseni RP AT ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2 175 krooni ja KT ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2 175 krooni. AT kohtumäärust vabatahtlikult ei täitnud ning RP pöördus hagi tagamise määruse täitmiseks kohtutäituri poole.

Kohtuotsus laste elukoha ja suhtlemiskorra osas on jõustunud. 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) 214 lg 3 kohaselt on RP laste ainuhooldusõigus.

Harju Maakohtu 29.03.2011.a määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning reguleeriti kohtumenetluse ajaks seadusest tulenev ülalpidamiskohustuse täitmine. Määruse kohaselt arestiti igakuiselt AT töötasu (käesoleval ajal ametipalk Politseija Piirivalveametis) Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalpalga ½ (käesoleval ajal 139 euro) ulatuses AT kasuks ja ½ ulatuses KP kasuks koos tööandja/ametipalga väljamaksja kohustusega kanda töötasu arestitud osa üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

Hagejate nõuded Kostja laste ülalpidamiskohustust ei ole täitnud. Laste vajadused hageja hinnangul on 06.03.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt ühes kuus 3031 krooni lapse kohta. Käesolevaks ajaks on need suurenenud. Kostja töötab, tema 2009.a ametipalk oli 251 887,40 krooni, so igakuiseks sissetulekuks on 20 990,60 krooni, so 1341,54 eurot. Hageja töötab, tema igakuiseks sissetulekuks on 450 eurot.

Nõue perioodil 20.01.2009.a kuni 30.06.2010.a., so alates hagi esitamisest kuni uue 01.07.2010.a kehtiva PKS-ni 2009.a jaanuari eest nõuab hageja elatist summas 1450 krooni, edasi igakuiselt kummagi lapse ülalpidamiseks 2175 krooni, kokku kahele lapsele 4350 krooni. Nimetatud perioodi eest nõuab hageja kokku elatist 66 700 krooni ehk 4262,90 eurot.

AT ja KP nõue alates 01.07.2010.a AT palub alates 01.07.2010.a kuni täisealiseks saamiseni välja mõista elatis miinimummääras, so 139,01 eurot kuus. KP palub alates 01.07.2010.a kuni täisealiseks saamiseni välja mõista elatis miinimummääras, so 139,01 eurot kuus. Nimetatud perioodil on kostja maksnud lastele elatist 2011.a jaanuaris 30 eurot ja veebruaris 30 eurot.

ÄRAKIRI

2-09-9348

4 Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivised elatise tasumisega viivitamise eest ja viivitamise korral.

Hagejad paluvad otsuse täitmise viisina määrata, et täitmine toimub esmalt viivisevõlgnevuse ning seejärel põhikohustuse katteks.

Kohtu selgitused Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus TsMS § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Juhindudes TsMS § 174¹ lg 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

TsMS § 630 lg 2 järgi apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtuistungil 11.10.2011.a loobusid pooled lahendi edasikaebeõigusest.

08.10.2010.a määrusega andis kohus RP riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.

TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kuna hagi rahuldati, tuleb TsMS § 190 lg 3 kohaselt eeltoodud menetluskulud kostjalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus tasub 09.11.2011.a määruse alusel hageja esindajale riigi õigusabi korras kokku 747,86 eurot, tuleb see kostjalt riigituludesse välja mõista.

ÄRAKIRI

2-09-9348

5 /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Saar Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE

Liina Lõhmus

istungisekretär