2-11-1377/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-1377

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-11-1377 Tsiviilasi

MM hagi MLM ja EM vastu elatise vähendamise nõudes

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MM(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, tel 646 6256, e-post: alan@biin.ee); Kostja1: ML (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja2: EM(isikukood XXX elukoht XXX); Kostjate seaduslik esindaja: CM(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostjate esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, Tartu mnt 16b-19, 10117 Tallinn, tel 50 88 638, 644 3494, epost: mariann.tusti@mail.ee). Kohtuistungi toimumise aeg

02.11.2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud

• Hageja: MM

• Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alan Biin

• Kostjate seaduslik esindaja: CM

• Kostjate esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti

RESOLUTSIOON

2-11-1377 1. Kinnitada MM(hageja) ning MLM(kostja 1) ja EM(kostja 2), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 MM(isikukood XXX) kohustub tasuma MLM(isikukood XXX) igakuiseks ülalpidamiseks elatist 140 (ükssada nelikümmend) eurot kuus kuni MLMtäisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga (alampalk) määra muutumisel tasub hageja MLM´le igakuist elatist pooles alampalga ulatuses kuni MLM täiesealiseks saamiseni. 1.2 MM(isikukood XXX) kohustub tasuma EM(isikukood XXX) igakuiseks ülalpidamiseks elatist 140 (ükssada nelikümmend) eurot kuus kuni EM täisealiseks saamiseni. Alampalga määra muutumisel tasub hageja EM´le igakuist elatist pooles alampalga ulatuses kuni EM täiesealiseks saamiseni. 1.3 MM kohustub tasuma käesoleva määruse punktis 1.1. ja 1.2 sätestatud elatist alates 25.01.2012.a. Edaspidi tasub hageja igakuist elatist hiljemalt iga kalendrikuu 25-ndaks kuupäevaks. 1.4 Juhul, kui MM ei tasu elatist määruse punktis 1.3 märgitud ajaks, so hiljemalt 25.01.2011.a, muutub poolte 02.11.2011.a istungil sõlmitud kompromiss kehtetuks ning pooled lähtuvad elatise tasumisel Pärnu Maakohtu 06.05.2009.a määrusest tsiviilasjas nr 2-09-12842. 1.5 Pooled leppisid kokku, et MM kohustub tasuma poole MLM ja EM sünnipäeva mõistlikest kuludest. 1.6 Pooled leppisid kokku, et elatise võlg, mis tuleneb tsiviilasja nr 2-09-12842 06.05.2009.a määruse täitmata jätmisest ning mille alusel on 25.09.2009.a algatatud Tallinna kohtutäituri Veiko Kaasik´u juures täiteasi , jääb täitemenetlusse. 2. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-1377. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

MENETLUSE KÄIK

MMesitas Harju Maakohtule 13.01.2011.a hagiavalduse MLM ja EM vastu. Hagiavalduses märgib MM, et tema suhtes tehti maksekäsu kiirmenetluses nr 2-09-12842/5 otsus, millega kohustati teda MLM(isikukood XXX) ja EM(isikukood (XXX) ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus, st kokku ühes kuus 6 000 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Makseettepaneku saatmise ajal oli MM Saksa Liitvabariigis, mistõttu ta ei esitanud makseettepanekule vastuväidet, mille tagajärjel tehti tema suhtes maksekäsk.

Hageja on olnud 2009.a algusest töötu ning seetõttu oli tema ainsaks sissetulekuks töötu abiraha, mille maksmine on tänaseks lõppenud. Hageja tunnistab, et tal on kohustused oma alaealiste laste eest ning ta soovib seda teha, kuid temalt väljamõistetud summas ta ei suuda

2-11-1377 seda teha. Hageja leiab, et mõistlik elatis oleks suuruses 2 175 krooni ehk 139,01 eurot lapse kohta kuus.

Eeltoodule tuginedes palub MM vähendada tütre MLM ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 3

000 kroonilt 2 175kroonini, so 139 euroni kuus ning vähendada poja EM ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 3 000 kroonilt 2 175 kroonini, so 139 euroni kuus.

Lisaks palus MM rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Kohus võttis hagi 18.02.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjaid hagile vastama.

Kostjad vastasid hagile 17.03.2011.a, milles leidsid, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna kostjate arvates on hagejal võimalik temalt väljamõistetud elatist tasuda. Kostjat esitasid taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus 24.08.2011.a määrusega rahuldas määrates MLM´le ja EM´le esindaja riigi õigusabi korras. Õigusabi osutamist määrati andma vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti.

Hageja vasta s11.04.2011.a kostjate vastusele. Hageja märkis, et juhul, kui ta saab tööd, on ta valmis igakuist elatist tasuma. Ühtlasi kinnitas hageja, et ta mõistab oma kohustust osaleda oma laste ülalpidamises ning ta soovib seda teha kui tal oleksid sissetulekud. Hageja on esitanud elatise vähendamise hagi, kuna isegi juhul, kui ta leiab endale töökoha, siis eeldatavasti ei võimalda tema sissetulek tasuda elatist 6 000 krooni ehk 383,47 eurot kahe lapse kohta kuus. Elatis selle miinimumsuuruses (278 eurot) vastab tõenäolisemalt hageja võimalustele.

23.09.2011.a esitas kostjate seaduslik esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti kohtul taotluse, milles palub kohtul anda täiendav tähtaeg kokkuleppe sõlmimiseks.

02.11.2011.a kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes tingimustes:

- Hageja kohustub tasuma mõlemale kostjale igakuist elatist summas 140 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast, kuni iga kostja täisealiseks saamiseni.

- Hageja tasub esimese elatismakse hiljemalt 25.01.2012.a. edaspidi kohustub ta tasuma igakuist elatist iga kalendrikuu 25-ndaks kuupäevaks.

- 25.01.2011.a elatismakse tasumata jätmise korral on poolte kokkulepe tühine ning elatise osas lähtutakse Pärnu Maakohtu 06.05.2009.a määrusest tsiviilasjas nr 2-09-12842.

- Pooled paluvad tsiviilasja menetlus lõpetada.

- Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

- Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohus määras, et kompromissi kinnitav määrus avaldatakse 09.11.2011.a kell 16:00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita

2-11-1377 kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

Fred Fisker Kohtunik