2-11-47719/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Rannus Kunglalt AS Starman kasuks põhivõlg 246,72 eurot ja viivis 246,67 eurot. Välja mõista Rannus Kunglalt AS Starman kasuks viivis põhinõudelt 246,72 eurot 0,2 % päevas alates 06.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
Legislator headnote
AI generated2-11-47719/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Välja mõista Rannus Kunglalt AS Starman kasuks viivis menetluskuludelt (159,78 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Avalikult teatavakstegemine
09. november 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-11-47719 AS Starman versus Rannus Kungla Hagi ese põhinõude 246,72 euro ja viivise nõudes hagihind 246,72 eurot Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28 Tallinn) Hageja esindaja Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ Kostja Rannus Kungla (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)
Resolutsioon
1. Välja mõista Rannus Kunglalt AS Starman kasuks põhivõlg 246,72 eurot ja viivis 246,67 eurot.
2. Välja mõista Rannus Kunglalt AS Starman kasuks viivis põhinõudelt 246,72 eurot 0,2 % päevas alates 06.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
3. Välja mõista Rannus Kunglalt AS Starman kasuks menetluskulu riigilõiv 63,91 eurot ja tasu õigusabi eest 95,87 eurot.
4. Välja mõista Rannus Kunglalt AS Starman kasuks viivis menetluskuludelt (159,78 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses.
5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 14.10.2011. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist.
Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 63,91 eurot ja õigusabi kulu 159,78 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 63,91 eurot (1000 krooni) ning õigusabi kulusid 95,87 eurot (1500 krooni) põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust ja õigusabi piirdumisega õigusdokumendina hagiavalduse koostamises.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 200 eurot.
Silvi Maiste Kohtunik