3-11-2528/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Dagmar Maastik

Määruse tegemise aeg ja

koht

9.novembril 2011.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-11-2528

Haldusasi

R. R., N. S. ja V. T. kaebused Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektori 27.09.2011.a. käskkirja nr 1-

11/11-172 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused läbi vaatamata.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30

päeva jooksul.

27.09.2011.a. Tehnilise Järelevalve Ameti(TJA) käskkirjaga nr 1-11/11-172

kiideti heaks AS „Edelaraudtee“ peadirektori 31.08.2011.a. kinnitatud juhend EV08-

J21 „Eeskiri diiselrongi käitamiseks üksnes vedurijuhiga“(eeskiri) koos ohutuse

analüüsiga.

Kaebajad paluvad käskkiri tühistada. Käskkiri on täielikult põhjendamata.

Raudteeseaduse(RdtS) § 44 lg 2 sätestab, et vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise

eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raud-

teeveeremi omanik või valdaja eelnevalt heakskiitmiseks TJA-le. TJA keeldub vedur-

juhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga veduri-

juhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle

heakskiitmist TJA poolt. Vastustaja oleks pidanud osundatud sätte alusel keelduma

vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, sest AS „Edela-

raudtee“ pole vastustajale esitanud sisulist ohutuse analüüsi. Dokument nimetusega

ohutuse analüüs on küll käskkirjale lisatud, kuid see pole oma sisu poolest ohutust

hindav analüüs, vaid pigem tegevuskava. Puuduvad selgitused selle kohta, kas

vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmine on sõitjale, reisijatele ja teistele

raudteel liiklejatele ohutu. Samuti pole teada kas see on ohutu AS „Edelaraudtee“

vedurijuhtidele.

Teede- ja sideministri 9.07.1999.a. määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutus-

eeskiri“(edaspidi „määrus nr 39“) p 89 sätestab, et autostopp peab peatama auto-

maatselt rongi keelava näiduga foori ees. See on väga oluline raudteeohutust tagav

nõue, sest keelava näiduga foori alt läbisõit võib tuua endaga kaasa raudteeõnnetuse -

kokkupõrke teise raudteeveeremiga. Käskkiri ega sellele lisatud dokumendid ei

käsitle nimetatud küsimust ega seda, kuidas vedurijuhi kontrollseade VEKS peaks

tagama rongi igakordse peatumise keelava näiduga foori ees. Määruse nr 39 p 216 ja

p 217 järgi on vedurijuhil ja vedurijuhi abil veduri juhtimisel niivõrd palju kohustusi,

et vedurijuht üksinda võib jääda nende täitmisega hätta. Sellises olukorras tähelepanu

hajub ning realiseerub risk sõita keelava näiduga foori alt läbi. Jääb arusaamatuks,

kuidas toimub ohutult määruse nr 39 p-s 221 nimetatud rongi piiramine jaamavahel

üksnes vedurijuhi poolt, sest see tähendab rongist väljumist või kuidas teostatakse

vedurijuhi abi puudumisel rongi tehnilist kontrolli sõidu ajal, sest määruse nr 39 p

152 järgi on keelatud jätta töötavaid vedureid või mootorrongiveeremit ilma

järelevalveta. Vedurijuht ei tohi vedurist väljuda, kui teda asendavat vedurijuhi abi

enam ei kasutata. RdtS § 667 sätestab, et vedurimeeskonnale antakse 45-minutiline

tööpäevasisene vaheaeg, kui tema tööaeg ületab 8 tundi või 30-minutiline vaheaeg,

kui tema tööaeg kestab 6-8 tundi. Faktilised asjaolud, käskkiri ja eeskiri ei võimalda

RdtS §-s 667 sätestatut täita. Puhkusevõimaluse takistus tekitab vedurijuhil üleväsi-

muse, mis võib kaasa tuua raudteeõnnetuse.

Vastustaja on rikkunud kaebajate õigust olla menetluses ära kuulatud, mis on

viinud sisult ebaõige ja õigusvastase haldusakti kehtestamiseni. Vastustaja pole and-

nud kaebajatele enda õiguste kaitseks haldusmenetluse seaduse(HMS) §-s 40 lg 1

sätestatud võimalust esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Lisaks pole vastustaja täitnud HMS §-st 6 tulenevat

uurimiskohustust, on asunud asjaolusid iseseisvalt eeldama ning jätnud need tege-

likult tuvastamata. Pole teada, kuidas ja missuguste tõendite baasil on vastustaja

leidnud, et AS „Edelaraudtee“ vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskiri tagab

ohutuse.

Koos kaebustega esitatud esialgse õiguskaitse taotlustes paluvad kaebajad pea-

tada käskkirja kehtivus. AS „Edelaraudtee“ ei rakenda veel vedurijuhiabita raudtee-

veeremi juhtimist, mistõttu ei teki esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest talle

sellest kahju. Samuti ei teki kahju vastustajale. Avaliku huvi seisukohast on aga

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine hädavajalik, kuivõrd käskkiri on õigus-

vastane ning selle alusel rakendatav AS „Edelaraudtee“ vedurijuhiabita raudteevee-

remi juhtimise eeskiri võib tuua endaga kaasa traagilisi õnnetusi raudteel. Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamine ei sea mitte ühtegi isikut tänasest halvemasse olu-

korda, kuid aitab samas säilitada ohutust raudteel ning väldib kaebajate õiguste ja

huvide rikkumist. Käskkirja mittepeatamisega kaasneks olukord, kus kohtuotsuse

täitmine osutuks võimatuks, sest käskkirja hilisem tühistamine kohtu poolt ei muu-

daks olematuks vedurijuhiabita raudteeveeremi kasutamist lähiajal. Kaebajatele kaas-

neks sellega korvamatu kahju, kuivõrd käskkirja kehtivus sunnib neid töötama elu-

ohtlikus olukorras.

Vastustaja palub jätta taotlused rahuldamata, sest kaebused on perspektiivi-

tud. Kaebajatel pole käskkirja suhtes kaebeõigust. Käskkirja kehtestamisega ei tek-

kinud käskkirja adressaadil automaatselt õigust ühemehejuhtimist rakendada. Vastav

õigus tekib käskkirjaga heaks kiidetud eeskirja kohaselt alles peale iga rongikoosseisu

individuaalset tehnilist ülevaatust selle tarbeks määratud komisjoni poolt, mille liik-

meks on muuhulgas vastustaja esindaja. Seega ei saanud ainuüksi käskkirja kehtes-

tamisega tekkida kaebajatele õiguste riivet. V. T. pole tööalases suhtes käskkirja

adressaadiga ega juhi temale kuuluvaid ronge. Seetõttu on välistatud, et käskkiri

võiks kasvõi teoreetiliselt tema subjektiivseid õigusi riivata. Isikul ei saa tekkida

kaebeõigust pelgalt abstraktsest ohust kohtuda oma tööülesannete täitmisel

raudteeveeremiga, mida juhitakse üheisikulise koosseisu poolt. Käskkiri ei riku ka R.

R. ja N. S. õigusi. Käskkiri ja eeskiri ei muuda vedurijuhtidele seadusega või seaduse

alusel kehtestatud määrustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Tegemist on

populaarkaebusega, kuid halduskohtumenetluse seadustik(HKMS) ei anna isikule

õigust esitada halduskohtule kaebust avalikes huvides. Kaebajad on korduvalt

rõhutanud, et käskkirja tühistamine ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on

hädavajalik avalikkuse huve silmas pidades.

Vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimine saab toimuda ainult raudteeveere-

mil, mis on seadistatud vedurijuhi terviseseisundit ajas pidevalt jälgiva seadmega

VEKS. Kaebajad kui kogenud vedurijuhid teavad, et samaaegselt peab veerem olema

määruse nr 39 p-de 138 ja 144 kohaselt varustatud turvaseadmetega(vedurijuhi

valvsuse kontrollseade ja rongi pidurisüsteemi õhutoru katkemise signalisaator) ning

nendega koos toimivate piduriseadmetega, mis peavad tagama ning praktikas ka

tagavad rongi peatumise keelava näiduga signaali ees. VEKS on ainult eraldiseisev

täiendav turvaseade, mis jälgib kitsalt vedurijuhi terviseseisundit ning katab seeläbi

vedurijuhiabi kõige olulisema funktsiooni, milleks on vedurijuhi ootamatu tervise-

rikke korral rongi peatamine. VEKS-seade reageerib vedurijuhi töövõime langemisele

alla kriitilise piiri tunduvalt operatiivsemalt kui inimene ning annab vahetult rongi

turvaseadmetele käsu käivitada raudteeveeremi autostopp-pidurdus. Kirjeldatud mee-

de on oluliselt tõhusam täna käibel olevast lahendusest, mille kohaselt veendub sisu-

liselt vedurijuhi abi rongijuhi terviseseisundis.

Määruse nr 39 p-s 221 sätestatud raudteeveeremi ootamatul peatamisel täidab

raudteeveeremi piiramise nõuete täitmiseks vedurijuhi abi kohustusi vastavalt eeskirja

p-le 9.1 klienditeenindaja. Kuna see toiming pole ülemäära keeruline, suudab seda

läbi viia ka nimetatud ametikohal töötav isik vastava väljaõppe läbimisel. Vedurijuhil

on ajas läbivalt olnud kohustus täita kõiki määruses nr 39 loetletud ülesandeid sõl-

tumata sellest, kas vedurijuhi abi abistas vedurijuhti määruse nr 39 p-s 216 toodud

ülesannete täitmisel või mitte. Vedurijuhi töökohustused eeskirja rakendamisega ei

suurene. Kaebajate viide vedurijuhi tööajanormide reguleerimisel RdtS §-le 667 pole

asjakohane, kuna see reguleerib vedurimeeskondade töö- ja puhkeaega, kes osutavad

Euroopa Liidu liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid. Kaebajad

teadaolevalt nende teenuste osutamisega kokku ei puutu.

Esialgse õiguskaitse taotluse võimalikul rahuldamisel on laiem mõju, kuna

ühemehejuhtimise rakendamine on seotud käimasoleva uue reisiveeremi projekteeri-

mise ja hankimisega riigi poolt. Kaasaegse tehnoloogia kasutamise tulemusel läksid

mitmed raudteeveo-ettevõtjad Euroopas(sh AS „Elektriraudtee“ Eestis) üle ühemehe-

juhtimisele ning see on täna laialt levinud praktika. Sellest ajendatuna on hangitav

uus reisiveerem projekteeritud ja osaliselt ehitatud, silmas pidades ainult ühemehe-

juhtimise võimalust. Kaebajate põhjendamata taotluse pinnalt tehtav otsus seab

kahtluse alla uue reisiveeremi soetamise õigeaegse realiseerimise.

Kolmas isik AS „Edelaraudtee“ palub jätta esialgse õiguskaitse taotlused ra-

huldamata ja kaebused läbi vaatamata. V.T. on AS „EVR Cargo“ töötaja (vedurijuht),

kes ei juhi kolmanda isiku ronge. Kaebusest ei nähtu, millist tähendust omab väide

V.T. AS „EVR Cargo“ usaldusisikuks olemise kohta käsitletavas vaidluses. Võib

oletada, et see viitab võimalikule hüpoteesile, nagu seisaks V.T. kaebust esitades

laiema huvigrupi õiguste või huvide eest. Sellele viitab ka rõhutamine, et taotluse

lahendamisel

tuleb

arvestada

avalikku

huvi.

Järelikult

on

tegemist

populaarkaebusega, mis pole vastavalt HKMS §-le 7 lg 3 lubatud. RdtS § 44 lg 1 ja 2

normikaitse eesmärk on iseenesest raudteealane ohutus. Kaebuses pole näidatud V.T.

subjektiivsete õiguste rikkumist, mis on kaebeõiguse eelduseks. Rong on tõesti

suurema ohu allikas ja rongiliiklus kätkeb endas potentsiaalset ohtu kõikidele selles

osalevatele vedurijuhtidele, mis aga iseenesest ei saa olla automaatselt aluseks

kõikide haldusaktide või toimingute vaidlustamisele, mis rongiliiklusega seoses

antakse.

HKMS § 7 lg 1 kohaselt on kohtusse pöördumise eelduseks siiski väide

subjektiivsete õiguste rikkumise kohta, mitte pelk soov lasta ka kohtul kontrollida

seda, mida TJA pädeva ametiasutusena juba kontrollinud on. R.R. ja N.S. on AS

„Edelaraudtee“ töötajad, kelle töötingimusi iseenesest võib mõjutada see, kui senine

2-liikmeline vedurimeeskond asendatakse 1-liikmelise meeskonnaga ning ra-

kendatakse uusi tehnoloogilisi tööalaseid meetmeid. See asjaolu pole aga haldus-

kohtusse pöördumise aluseks. Käskkirja näol on tegemist eelhaldusakti laadse aktiga,

mis ei anna veel iseenesest automaatselt õigust ühe rongijuhiga veeremite kasuta-

miseks. Analoogiliselt eelhaldusaktiga ei anna käskkiri seega veel iseenesest lahen-

dust neile õigussuhetele, mille raames on kaebajad kaebused esitanud. Käskkiri regu-

leerib lõpphaldusaktina üksnes kolmanda isiku ja TJA haldusõigussuhet, kuivõrd just

AS „Edelaradutee“ raudteeveo-ettevõtjana(ja mitte kaebajad rongijuhtidena) on RdtS

§ 44 lg 1 ja lg 2 adressaat. Käskkirja andmisele eelnes mahukas dialoog kolmanda

isiku ja TJA vahel, mille käigus eeskirja ka täiendati. AS-l „Edelaraudtee“ pole see-

tõttu TJA-le etteheiteid ärakuulamisõiguse või selgitamiskohustuse väidetava rikku-

mise osas.

Kaebajate hinnangul ei tohiks 1-liikmeliste vedurimeeskondadega raudteevee-

remeid üldse kasutada, ometigi on see raudteeliiklusalases praktikas laialdaselt akt-

septeeritud. RdtS § 44 näeb sellise võimaluse ette, Eestis sõidavad alaliselt ühe ve-

durijuhiga AS „Elektriraudtee“ rongid ning alates 2015.a. läheb kogu reisirongiliiklus

Eestis üle 1-liikmelise vedurimeeskonnaga rongidele. Vastav rongide hange on juba

riigi poolt läbi viidud ning 2012.a. on kavandatud riigihange uutele rongidele ope-

raatori leidmiseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjustaks kolmandale isikule olulist kahju,

sest ta on 3.10.2011.a. sõlminud lepingu summas 461 816 eurot rongide viimiseks

eeskirjaga vastavusse. Lepingu katkemisega kaasneksid aktsiaseltsile kahju hüvitami-

se nõuded tarnijalt. Reisijatevedu toimub täna kasutuses olevate rongidega veel kuni

2014.a. 2015.a. alustatakse vedu tänaseks juba tellitud uute rongidega. Kaebusest ei

nähtu, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendaks või muudaks või-

matuks kohtuotsuse täitmise. Kaebuste rahuldamise korral käskkiri tühistatakse ja

kolmas isik kaotab õiguse 1-liikmelise vedurimeeskonna kasutamiseks. Väide, et 1-

liikmelise vedurimeeskonna kasutamine muudab kaebajate töö eluohtlikuks, on täie-

likult põhistamata ja motiveerimata.

Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata. HKMS § 23 lg 3 p 1

kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle

esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebaja

poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.

Vaidlustatud käskkirjaga kiideti heaks AS „Edelaraudtee“ peadirektori juhend

„Eeskiri diiselrongi käitamiseks üksnes vedurijuhiga“ koos ohutuse analüüsiga. Ees-

kirja p 1.1 kohaselt on selle eesmärk tagada rongiliikluse ohutus. Juhendis on sätes-

tatud nõuded diiselrongi varustuse, käitamise ja juhtimise kohta, kui diiselrongi käitab

üksnes vedurijuht reisijateveol koostöös klienditeenindajaga ja tühikoosseisu(reserv-

rongi) ainuisikuliselt(p 1.2). R.R. ja N.S. leiavad, et käskkiri kahjustab neid seetõttu,

et nende töötingimused AS-s „Edelaraudtee“ muutuvad eluohtlikuks; V.T. töö

muutub eluohtlikuks sellepärast, et tal tuleb vedurijuhina liigelda samal

raudteeinfrastruktuuril, kus hakkaksid sõitma AS „Edelaraudtee“ vedurijuhiabita

raudteeveeremid.

TJA käskkiri on antud TJA ja AS „Edelaraudtee“ vahelises avalik-õiguslikus

suhtes. Vastavalt RdtS §-le 44 lg 2 esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteevee-

remi omanik või valdaja vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti

koos ohutuse analüüsiga eelnevalt heakskiitmiseks TJA-le. Kui eeskiri ei taga ve-

durijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust, keeldub TJA eeskirja

heakskiitmisest. Seega on vaidlustatud käskkirja otseseks adressaadiks AS „Edela-

raudtee“. Kaudselt võib käskkirja adressaatideks pidada ka isikuid, kelle subjektiiv-

seid õigusi otsus võib puudutada ehk ettevõtte vedurijuhte. Käskkirjal puudub aga

vahetu mõju nende isikute õigustele. Eeskirja heakskiitmisega ei tekkinud AS-l „Ede-

laraudtee“ kohe õigust rakendada diiselrongi käitamist üksnes vedurijuhiga. Eeskirja

p 2.5 sätestab ühe eeldusena rongi tehnoseisundi kontrolli komisjoni poolt. Alles

peale iga rongikoosseisu tehnilist ülevaatust antakse diiselrong AS „Edelaraudtee“

käskkirja alusel pidevasse käitusse üksnes vedurijuhiga.

Kaebajatel puuduvad halduskohtus kaitstavad õigused, mida vaidlustatud

käskkiri oleks saanud rikkuda. Eeskirja heakskiitmine omab R.R. ja N.S. õigustele

üksnes kaudset mõju, mis avaldub läbi nende eraõiguslike suhete AS-ga „Edela-

raudtee“. Eraõiguslikes suhetes saavad töötajad oma õigusi kaitsta tsiviilkohtume-

netluse korras. V.T. õigusi ei saa käskkiri ka kaudselt mõjutada, sest tal puuduvad

lepingulised suhted AS-ga „Edelraudtee“.

Kaebajad ei saa vaidlustada käskkirja ka sellel alusel, et vedurijuhiabita raud-

teeveeremi juhtimine võib nende arvates tekitada eluohtliku olukorra ja kahjustada

seetõttu kaebajate õigusi. Nende küsimuste vastu võib küll kaebajatel olla huvi, kuid

sellest ei tulene veel halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebustest ei nähtu kaebajate

subjektiivsete õiguste rikkumist, pigem on kaebajatel abstraktne huvi kontrollida, kas

eeskiri täidab kõiki määruses nr 39 sätestatud nõudeid. Riigikohus on 20.12.2001.a.

otsuses nr 3-3-1-15-01 märkinud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka

halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma

seda huvi. Põhjendatud huviks pole piisav kaebajate kartus, et eeskirja kehtestamisega

muutuvad nende töötingimused eluohtlikuks. Selline motiiv ei saa olla automaatselt

aluseks, et vaidlustada kõiki rongiliiklust puudutavaid haldusakte, mis kaebajate arva-

tes nende õigusi võiksid rikkuda. RdtS § 44 lg 1 ja lg 2 eesmärgiks on raudteealane

ohutus ja selle tagamiseks on TJA kohustatud keelduma vedurijuhiabita raudteeveere-

mi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava

raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Raudteealase ohutuse tagamine on oluline avalik

huvi, kuid sellest ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust vaidlustada kõnealust

käskkirja.

Kuna kaebajatel puudub kaebeõigus, puudub alus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

Tasutud riigilõivu kogusummas 86,25 eurot ei tagastata, kuna kaebajatel ei saa

ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust(HKMS § 84 lg 4 p 3).

Kohtunik: D.Maastik