2-11-45555/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-45555

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-45555 Tsiviilasi

AP hagi AS DnB NORD Liising vastu järelmaksu müügilepingu kostja poolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind

1 595 eurot Menetlustoiming hagi menetlusse võtmine, hagi tagamise taotluse läbivaatamata jätmine, kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine, menetlusabi osamaksete tasumise peatamine ning poole hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: AP(isikukood XXX; elukoht XXX) - kostja: AS DnB NORD Liising (registrikood 11315936; asukoht Lõõtsa 2b, Tallinn 11415) - kostja lepinguline esindaja: Mari M (XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

3. november 2011.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta hagiavaldus menetlusse.

2. Jätta hageja taotlus hagi tagamiseks läbi vaatamata.

3. Kinnitada AP(hageja) ja AS DnB NORD Liising (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

3.1. Kostja võtab tagasi ühepoolselt ja ennetähtaegselt esitatud järelmaksuga müügilepingu nr XXX (edaspidi leping) ülesütlemise avalduse ja loeb hagejaga 13. veebruaril 2008.a sõlmitud lepingu kehtivaks.

3.2. Edasine maksete tasumine toimub vastavalt lepingus toodud maksegraafikule, mis on ära toodud ka alljärgnevas tabelis ja nii, et hageja maksab igakuiselt kostjale 407,37 eurot kuni 15. jaanuarini 2013.a (kaasa arvatud) ning tagastab kogu tasumata krediidi jäägi (graafikujärgselt summas 7 916,99 eurot) .

Kuupäev Osamakse Intress Kokku

346,64 60,73 407,37

348,23 59,14 407,37

349,82 57,55 407,37

351,43 55,94 407,37

353,04 54,33 407,37

354,65 52,72 407,37

356,28 51,09 407,37

357,91 49,46 407,37

359,55 47,82 407,37

361,20 46,17 407,37

362,86 44,51 407,37

364,52 42,85 407,37

366,19 41,18 407,37

367,87 39,50 407,37

369,55 37,82 407,37

7 880,87 36,12

7 916,99

3.3. Mõlema poole õigusabija kohtukulud jäävad poolte enda kanda, v.a osa riigilõivust summas 79,88 eurot, mille kostja hüvitab hagejale pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt, kandes selle Õigusbüroo Ex Lege OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline hüvitamine AP“.

4. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-45555 menetlus.

5. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel peatada Harju Maakohtu 18. oktoobri 2011.a määrusega samas tsiviilasjas määratud menetlusabi korras menetluskulude tasumine osadena.

6. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning edastada Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus

2-11-45555

1. Rahuldada hageja taotlus poole hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Õigusbüroo Ex Lege OÜ-le pool hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivust, s.o 14,38 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline tagastamine AP“.

Edasikaebamise kord

1. Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2. Määruse resolutsiooni 2. punkti osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

3. Hagi menetlusse võtmist, poole riigilõivu tagastamist ja menetlusabi osamaksete tasumise peatamist puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav.

4. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11- 45555, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadsutiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. AP(hageja) esitas 26.09.2011.a Harju Maakohtule hagi AS DnB NORD Liising (kostja) vastu järelmaksu müügilepingu kostja poolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Alternatiivnõudena palub hageja tuvastada kostja tüüptingimuse p 10.3 viimase lause tühisuse ning tunnistada järelmaksuga müügilepingu lõpetamine kehtetuks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palub tagada hagejale järelmaksuga müügilepingu nr XXX eseme, s.o Lexus IS 250 (reg.märk XXX) valdus kuni tsiviilkohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ning keelata kostjal esitada nõuet Lexus IS 250 (reg.märk XXX) valduse hageja poolseks kostjale üleandmiseks. 27.09.2011.a täpsustas hageja hagi tagamise taotluse teise nõude tähtaega, milleks on „kuni tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni“. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse, paludes end vabastada hagiavaldusel esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. 10.10.2011.a teatas hageja kohtule, et seoses kostja poolt hagejale tsiviilvaidluse lõpetamiseks kompromissettepaneku esitamisega, on ära langenud vajadus hagi tagamise avalduse osas kohtupoolse seisukoha, s.h määruse koostamiseks.

3. Kohus rahuldas osaliselt 18.10.2011.a määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas hagejat tasuma avalduselt riigilõivu summas 319,55 eurot osamaksetena järgnevalt: esimene osamakse summas 159,77 eurot tuleb tasuda 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja teine osamakse summas 159,78 eurot tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.

4. 21.10.2011.a edastas hageja kohtule riigilõivu summas 159,77 euro tasumist tõendava maksekorralduse ning seoses muutunud asjaoludega ka kohandatud (muutus maksegraafik ja riigilõivu osa) ja poolte poolt allkirjastatud kompromissi. Kompromissi kinnitamise avalduses paluvad pooled kohtul kinnitada kompromissi ja lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-11-45555 kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s

432 sätestatud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti on pooled teadlikud täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 1. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seaduses sätestatud 15 päevalt 5 (viiele) päevale määruse kättetoimetamisest. Lähtudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 palub hageja kohtu tagastada poolt tsiviilkohtumenetluses nr 2-11-45555 tasutud riigilõivust (ehk 14,38 eurot) Õigusbüroo Ex Lege OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline tagastamine AP“.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

5. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.

6. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2, määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda. TsMS § 8 lg 2 sätestab, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Vastavalt TsMS § 206 lg-le 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetlusõigused.

2-11-45555

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd taotluse esitamine ja selle tagasivõtmine või sellest loobumine on menetlusosalise õigus, mida kohus ei saa piirata, tuleb hagi tagamise taotlusest loobumine vastu võtta ning jätta hagi tagamise taotlus läbi vaatamata.

7. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kuivõrd antud juhul on jätab kohus hagi tagamise taotluse läbi vaatamata seoses hageja poolt taotlusest loobumisega ja poolte kompromissi sõlmimisega, esineb alus hagi tagamise taotluselt makstud poole riigilõivu tagastamiseks.

Õigusbüroo Ex Lege OÜ on tasunud hageja eest 25.09.2011.a (maksekorraldus nr 184) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 28,76 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejale tagastada hagi tagamise taotluse esitamisel pool tasutud riigilõivust summas 14,38 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Õigusbüroo Ex Lege OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline tagastamine AP“.

8. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

9. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

10. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, mõlema poole õigusabija kohtukulud jäävad poolte enda kanda, v.a osa riigilõivust summas 79,88 eurot, mille kostja hüvitab hagejale pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt, kandes selle Õigusbüroo Ex Lege OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline hüvitamine AP“.

11. Kohus on 18.10.2011.a määrusega andnud hagejale menetlusabi riigilõivu summas 319,55 eurot tasumiseks järgnevalt: esimene osamakse summas 159,77 eurot tuleb tasuda 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja teine osamakse summas 159,78 eurot tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Hageja on riigilõivu esimese osamakse summas 159,77 eurot tasunud 21.10.2011.a.

TsMS § 188 lg 1 p 1 sätestab, et juhul, kui menetlusabi korras on määratud menetlusabikulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui on ilmne, et menetlusabi saaja senised maksed katavad menetluskulud. Kuna hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest tasumisele kuuluvast riigilõivust poole tasunud ning pooled on sõlminud kompromissi, mille kohus kinnitab ja lõpetab asjas menetluse, kuuluks TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tulenevalt pool tasutud riigilõivust hagejale tagastamisele. Seega peab kohus põhjendatuks peatada juhindudes TsMS § 188 lg 1 p-st 1 samas tsiviilasjas 18.10.2011.a määrusega hagejale määratud menetlusabi korras menetluskulude tasumise osadena, kuna riigilõivu teine osamakse kuuluks TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi hagejale tagastamisele.

12. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega (kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas).

Indrek Parrest kohtunik