2-11-11778/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL osaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Sekretär Merje Raudla Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2011.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2- 11-11778 Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad J M hagi K M vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes

Hageja J M

Kostja K M Kostja esindaja : vandeadvokaat Andres Tamm

Kohtuistungi toimumise aeg 31. oktoobril 2011.a.

Resolutsioon : Juhindudes PKS §-des 65-67, Nimeseadus § 11 lg 1, TsMS § 450 kohus otsustas: Rahuldada abielu lahutamise nõue osaotsusega.Ühisvara jagamise nõudes jätkata menetlust. Lahutada J M ) ja K M abielu, milline on registreeritud 17. mail 1989.a. Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr.65. Jätta peale abielu lahutamist J M perekonnanimeks „ M“.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Kohtukulud

Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätta poolte abieluasjas tetud menetluskulud neid teinud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtu osaotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu on registreeritud 17. mail 1989.a. Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr.65. Hagiavalduse kohaselt elavad hageja ja kostja eraldi alates 01. veebruarist 2009.a. ning nendel puudub eesmärk ja tahe ühist abielu taastada. Hagejal puudub eesmärk ja soov abielu jätka. Poolte omavahelised suhted on ülipingelised ja halvad. Erimeelsused, mis abielu ajal tekkisid, olid tingitud kostja liigsest alkoholilembusest, armukadedusest. Poolte ühised lapsed on käesolevaks ajaks täiskasvanud. 23.09.2008.a. esitas hageja kostjale ettepaneku lahutada abielu ja jagada ühisvara kokkuleppeliselt. Kostja sellega ei nõustunud. Ööl vastu 01.02.2009.a. tassis kostja armukadedusehoos välja hagejale kuulunud asjad hoovi pargitud autosse ning tõstis hageja nende X tänaval asuvast ühisest kodust välja. Alates sellest ajast elavad nad eraldi. Käesoleval ajal on hagejal uus faktiline kooselu. Peale abielu lahutamist soovib hageja jätta endale perekonnanime „ M“. Hageja palub lahutada abielu ja jagada poolte ühisvara. Kohtuistungil 31. oktoobril 2011.a. taotles hageja abielu lahutamist osaotsuse tegemisega (TsMS § 450).

Kostja seisukoht Kostja on abielulahutusega nõus, kinnitab, et elavad hagejaga lahus 2009.a. Lahutusega on K M nõustunud ka oma kirjalikus vastuses hagile (tl.139).

Kohtu seiskoht Kohus leidis, et abielu lahutuse nõudes on võimalik osaotsuse tegemine, ühisvara jagamise nõudes tuleb menetlust jätkata. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel abielu lõppeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 alusel lahutab kohus abielu ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhte lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja J M ja kostja K M on elanud eraldi üle kahe aasta. J M on korduvalt kinnitanud, et ta soovib lahutust ega ole nõus abielulisi suhteid kostjaga taastama. K M on nõustunud abielu lahutusega. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik ega mõistlik pooli lepitada ning nende abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutuse korral taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi. J M ei ole soovinud abielueelse perekonnanime taastamist.

Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik