2-11-36825/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2011.a., Pärnu,

Tsiviilasja number 2-11-36825

Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi U.K.i vastu võla ja kõrvalnõuete summas 1156.61 euro ning lisanduva viivise nõudmiseks.

Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, lepinguline esindaja Tarvo Ilves

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 372 lg 4, § 661 lg 2

Keelduda Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi U.K.i vastu võla ja kõrvalnõuete summas 1156.61 euro ning lisanduva viivise nõudmiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

Tsiviilasi nr 2-11-36825

kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati, lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus, lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Hageja on märkinud hagiavalduses kostja elukohaks xxxxxxxxx xx, xxxxx. Vastav xxxxx xxxxxxxxx aadress on kostja elukohaks ka rahvastikuregistri andmete kohaselt. Käesoleval juhul poolte vahel tegemist tarbijakrediidilepinguga EL Nõukogu määruse nr 44/2001 mõttes. Nii rahvastikuregistris kui ka hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks xxxxx aadress ning puuduvad andmed kostja elamise kohta muul aadressil. Seega tuleb lugeda see tema elukohaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 mõttes. Seega tuleb asja Eesti kohtus menetlemise võimalikkuse selgitamiseks pöörduda rahvusvahelise kohtualluvuse sätete poole, mida vastavalt TsMS § 70 lg 4 reguleerib Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades. Määruse artikli 3 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-7. jaos sätestatud korras. Sellist alust nimetatud jagude sätted aga ei anna, sest antud asjas on haginõude aluseks Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja kostja vahel 17.10.2008.a sõlmitud krediitkaardileping, mille sisuks oli hageja poolt kostjale krediidilimiidi ulatuses rahaliste vahendite andmine ning seetõttu on tegemist tarbijalepinguga määruse 4. jao (artikkel 15 p 1 ap c) tähenduses. Vastavalt määruse artikkel 16 p 2 võib tarbija vastu teine lepinguosaline aga menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt peab kohus omal algatusel deklareerima oma mittepädevust juhul, kui ühes liikmesriigis alalist elukohta omav kostja kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse.

Tsiviilasi nr 2-11-36825

Seega, arvestades eeltoodut ja seda, et kostja elukoht ei ole Eestis, siis asi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada hagejale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

2. Menetluskulude jaotus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda

Maili Tartu Kohtunik