2-11-21716/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-11-21716

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

3. november 2011

Tsiviilasja number 2-11-21716

Kohtuasi S V (seaduslik esindaja K Z) versus M V elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine seoses poolte kompromisslepingu kinnitamisega kohtuistungil

Kohtuistungi aeg

27. oktoober 2011

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: S V (ik XXX) o Hageja seaduslik esindaja: K Z (isikukood XXX, XXX ); o Kostja:

Tsiviiltoimik 2-11-21716

M V (isikukood XXX, XXX )

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada kokkulepe, mille kohaselt kostja M V (ik XXX) kohustub tasuma alates 1. novembrist 2011 oma tütre S V (ik XXX) ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas (ükssada seitsekümmend viis) € kuni S V täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatusraha suuruse muut(u)miseni, kusjuures elatis tuleb maksta maksmisele kuuluval kuul hiljemalt selle kuu 10. kuupäevaks K Z (ik XXX) pangakontole XXXXXXXXXXX (Nordea Pank).

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-21716 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

3. Saata kohtumääruse koopia hageja seaduslikule esindajale ja kostjale e-posti aadressil)

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Pooled (hageja seaduslik esindaja ja kostja) on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hageja seaduslikule esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS §

168 lg 3).

I. I. I.

I. ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on S V´i (ik XXX), kelle seaduslikuks esindajaks on K Z (ik XXX), hagi M V´i (ik XXX) vastu elatise nõudes. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 3. novembril 2011 jõudsid hageja seaduslik esindaja ja kostja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled (hageja seaduslik esindaja ja kostja) avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada.

II. II. II.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviiltoimik 2-11-21716

Alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks kostja laps S V ja vanem, kelle juures laps elab (so antud juhul lapse ema K Z) on menetluses hageja seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on elatise minimaalmääraks 139,01 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg kohaselt

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 102 toodud asjaolude kohaselt võib kohtu poolt määratava elatise summa olla ka väiksem kehtestatud miinimummäärast. Käesoleval juhul on niisuguseks mõjuvaks põhjuseks kostja töövõimekaotus 80 % ulatuses. Pooled on kompromissini jõudes seda asjaolu kohtu hinnangul ka arvestanud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Tsiviiltoimik 2-11-21716

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise alaealise lapse huvidest ning hageja seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult, ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula