3-11-825/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 02.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-825 Haldusasi OÜ Vao Söevabrik Tallinna Halduskohtule kaebus Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse 24.01.2011 korralduse nr 12.2-3 tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Vao Söevabrik lepinguline esindaja Aleksei Smelov ning vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskuse volitatud esindaja Andreas Aas. Resolutsioon

1. Jätta OÜ Vao Söevabriku kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

24.01.2011 edastas Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja Tollikeskus (PMTK) OÜ-le Vao Söevabrik korralduse nr 12.2-3/7908-10 dokumentide esitamiseks maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. OÜ Vao Söevabrik esitas 02.02.2011 Maksu-ja Tolliametile (MTA) vaide, milles palus korraldus dokumentide esitamiseks kehtetuks tunnistada. MTA 11.03.2011 vaideotsusega nr 6-1/62-2 jäeti vaie rahuldamata. 31.03.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse PMTK 24.01.2011 korralduse nr 12.2-3 tühistamiseks (kaebuses kehtetuks tunnistamine).

2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebaja tegi vaidlustatud korraldusele vaide, milles juhtis tähelepanu, et maksude arvestamise ja tasumise õigsust perioodil märts 2009 kuni august 2009 on juba kontrollitud. Kontrollimiseks olid esitatud ja/või ära võetud samad dokumendid, mis on märgitud 24.01.2011 korralduses. Esitatud dokumentide ja teabe alusel tegi maksuhaldur maksuotsuse, mis hiljem oli tühistatud, kusjuures tühistamine on toimunud alles siis, kui kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtusse oma kaebusega. Kui maksuhaldur soovib veel kord kontrollida, kuidas on arvestatud ja kinni peetud maksusummasid töötasust, siis milleks on vaja dokumente, mis on kajastatud korralduse p-des 2-5. Kaebaja on seisukohal, et vastustajal puudub seaduslik alus nõuda korduvalt neidsamu dokumente ja sama perioodi eest, mille osas on vaidlus lahendatud. Korraldus (millega kohustatakse esitama samad dokumendid sama perioodi eest, mille üle on vaidlus juba lõppenud) koormab põhjendamatult kaebajat ning on vastuolus õiguskindluse, õiguspärase ootuse ning õigusselguse põhimõttega. Kaebaja taotleb vaidlustatud korralduse tühistamist (kaebuses kehtetuks tunnistamist). Menetluskulude hüvitamise taotlust kaebaja ei esitanud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja toetab 11.03.2011 vaideotsuses esitatud seisukohti. Samas soovib vastustaja lisada järgmist: käesolevas haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohus teinud 16.05.2011 määruse haldusasjas nr 3-11-825, mis käsitleb kaebaja määruskaebust esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Nimetatud määruskaebuses toob kaebaja täpselt samad argumendid, mis käesolevas asjas. Tallinna Ringkonnakohus on eelnimetatud määruse punktis 8 asunud seisukohale, millega ka vastustaja nõustub, et „/…/Olemasoleva informatsiooni põhjal tuleb esitatud kaebust pidada pigem väheperspektiivikaks. Kuigi maksuhaldur on oma 30.04.2010 maksuotsuse ise kehtetuks tunnistanud, ei tulene sellest keeldu viia teistkordselt läbi perioodi märts-august 2009 suhtes maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll. Maksuõigusnormid näevad teatud korduspiirangud ette üksnes juhtudel, kui kontroll on eelnevalt läbi viidud revisjonina (MKS § 102 lg 3, § 81 lg 4). Kuigi maksuhaldurile võib ette heita, et ta ei säilitanud enda jaoks asjassepuutuvaid dokumente, mistõttu peab kaebaja samad dokumendid esitama teistkordselt, ei saa maksuhalduri taoline käitumine tuua kaebaja jaoks kaasa olukorda, kus perioodi märts-august 2009 maksukontroll on üldse välistatud/…/“. Kaebaja väide, et korraldus on vastuolus õiguskindluse-, õiguspärase ootusening õigusselguse põhimõttega, on ilmselgelt põhjendamata. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et antud haldusaktidele ja lubadustele saaks ka tulevikus tugineda. Õiguskindluse üks komponent on õiguspärane ootus, mis tähendab, et isikul on põhjendatult tekkinud usk, et asutus käitub tulevikus teatud viisil ning juhindub ka tulevikus oma varasematest otsustest. Õigusselguse põhimõttest tuleneb nõue, et õigusaktide süsteem peab olema seaduse rakendajatele ja täitjatele arusaadav. Kuidas nimetatud õiguse üldpõhimõtteid on käesolevas asjas rikutud, ei ole kaebaja põhjendanud. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on kooskõlas õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega ning proportsionaalne soovitud eesmärgi suhtes. PMTK on seisukohal, et 24.01.2011 korraldus nr 12.2-3/7908-10 on põhjendatud ja õiguspärane ning kaebaja poolt esitatud seisukohad ei anna alust selle tühistamiseks. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata.

3 KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

PMTK kontrollis 08.10.2009 korralduse nr 12.2-3/7908-1 alusel OÜ Vao Söevabrik maksude arvestamise ja tasumise õigsust perioodil märts 2009 kuni august 2009. Kaevatava korralduse kohaselt tingis korralduse andmise maksuhaldurile laekunud informatsioon, et äriühing on maksnud töötajatele töötasu, millelt ei ole arvestatud ega kinni peetud maksusummasid ning on jäetud need riigile tasumata. Maksuhaldur koostas OÜ-le Vao Söevabrik 30.04.2010 maksuotsuse nr 12.2- 3/7908-7, mis 03.09.2010 otsusega nr 6-2/1335 kehtetuks tunnistati. 12.10.2010 saatis maksuhaldur äriühingule teate nr 12.2-3/7908-8, mille kohaselt jätkub 08.10.2009 korraldusega nr 12.2-3/7908-1 alustatud üksikjuhtumi kontroll maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega. Seoses üksikjuhtumi kontrolli jätkumise ja maksustamise seisukohast uute asjaolude selgumisega maksuhalduril tekkis vajadus täiendavalt analüüsida äriühingu raamatupidamise dokumente perioodil märts 2009 kuni august 2009.

Maksukorralduse seadus (MKS) § 11 lg 1 ja 2 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on kohustanud kaebajat esitama dokumendid sama perioodi eest, mille üle on juba vaidlus lõppenud (haldusasi nr 3-10-1498). Asjaolu, et maksuotsus on tühistatud, ei too iseenesest kaasa maksumenetluse lõppemist. Kontrollides kohtuinfosüsteemist kaebuse esitaja poolt viidatud haldusasjas vastustaja poolt tehtud 03.09.2010 otsust 30.04.2010 maksuotsuse tühistamise kohta, nähtub, et maksuotsus on tühistatud põhjusel, et maksuotsuses ei ole viidatud maksu määramise õiguslikule alusele. Juhul, kui maksuotsus on tühistatud põhjusel, et maksumenetluses on olnud puudused, mida on võimalik maksumenetluses kõrvaldada, siis on see maksuhalduri otsustada, kas ta jätkab maksumenetlust ja annab kaebaja jaoks välja koormava haldusakti või leiab peale menetlustoimingute tegemist, et menetlus tuleb lõpetada. Maksuhaldur võib kolmanda võimalusena asuda ka seisukohale, et maksumenetluse edasine jätkamine ei ole enam põhjendatud ja teavitab sellest maksukohustuslast. Käesoleval juhul on PMTK teinud otsuse jätkata 08.10.2009 korraldusega nr 12.2-3/7908-1 alustatud üksikjuhtumi kontrolli. Kaevatavast korraldusest ja vaideotsusest, milles toodud põhjendustele vastustaja oma vastuses kaebusele viitab, nähtub, et PMTK kohustas korraldusega vaide esitajat esitama neidsamu dokumente, mille esitamist on nõutud juba eelneva kontrollimenetluse käigus, kuna need dokumendid olid eelnevalt vaide esitajale tagastatud ning PMTK dokumentidest koopiaid ei teinud.

Kohus leiab, et kuna vastustajal puudusid kontrollimenetluse jätkamiseks ja kaebaja maksukohustuse kindlakstegemiseks vajalikud dokumendid, mis olid nende esitajale eelnevalt tagastatud, siis

4 korralduses varasema kontrollimenetluse käigus esitatud dokumentide uuesti esitamise nõue on kirjeldatud olukorras õigustatud.

Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2011 määruse (haldusasi nr 3-11-825) punktis 8 asub kohus järgnevale seisukohale: „/…/Olemasoleva informatsiooni põhjal tuleb esitatud kaebust pidada pigem väheperspektiivikaks. Kuigi maksuhaldur on oma 30.04.2010 maksuotsuse ise kehtetuks tunnistanud, ei tulene sellest keeldu viia teistkordselt läbi perioodi märts-august 2009 suhtes maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll. Maksuõigusnormid näevad teatud korduspiirangud ette üksnes juhtudel, kui kontroll on eelnevalt läbi viidud revisjonina (MKS § 102 lg 3, § 81 lg 4). Kuigi maksuhaldurile võib ette heita, et ta ei säilitanud enda jaoks asjassepuutuvaid dokumente, mistõttu peab kaebaja samad dokumendid esitama teistkordselt, ei saa maksuhalduri taoline käitumine tuua kaebaja jaoks kaasa olukorda, kus perioodi märts-august 2009 maksukontroll on üldse välistatud/…/“.

Kohtu hinnangul kaebaja ei ole menetletavas haldusasjas vähimalgi määral kaebuses selgitanud, kuidas nõutud dokumentide esitamine väidetavalt põhjendamatult/liigselt koormaks äriühingut. Kohus on seisukohal, et kaevatav korraldus dokumentide esitamiseks iseenesest ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi, samuti ei koorma kaebajat põhjendamatult/liigselt.

Kaebuse esitaja väide, et korraldus on vastuolus õiguskindluse, õiguspärase ootuse ning õigusselguse põhimõttega, on ilmselgelt põhjendamatu. Õiguskindluse printsiip on ühelt poolt kindlus valitseva õigusliku olukorra sisu suhtes, teiselt poolt kindlus selle olukorra püsivuses. Õiguskindlus võimaldab igaühel oma elu kujundada eeldusel, et õiguskord on vähemalt teatud ulatuses stabiilne. Riigikohus on tunnustanud õiguspärase ootuse ehk usalduse kaitse põhimõtet kui Eestis kehtivat õiguse üldpõhimõtet. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Õigusselguse põhimõttest tulenevalt peavad õigusaktid olema sõnastatud piisavalt täpselt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik aru saada, mida temalt nõutakse ning millised kohustused eksisteerivad. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, kuidas kaevatav korraldus on vastuolus õiguskindluse, õiguspärase ootuse ning õigusselguse põhimõttega. Kohus märgib täiendavalt, et õiguspärase ootuse põhimõtet ei riku see, kui peale maksuotsuse tühistamist maksuhaldur otsustab seaduse alusel kontrollimenetluse jätkamise kasuks ning nõuab kontrollitavalt välja varem esitatud, kuid hiljem tagastatud dokumendid, millest maksuhaldur enda jaoks ei ole koopiaid teinud.

Kohus kordab üle ülalmärgitud ringkonnakohtu seisukoha ning rõhutab, et maksuhaldurile võib küll ette heita, et ta ei säilitanud enda jaoks asjassepuutuvaid dokumente, mistõttu peab kaebaja samad dokumendid esitama teistkordselt, kuid maksuhalduri taoline käitumine ei või tuua kaebaja jaoks kaasa olukorda, kus perioodi märts-august 2009 maksukontroll on üldse välistatud. Kohus lisab, et sellekohase kontrolli läbiviimine eeldab kontrollitava äriühingu poolt maksuhaldurile vajalike dokumentide esitamist, seega vastustaja nõue on põhjendatud.

Kohus leiab, et see teistkordne dokumentide esitamise nõue iseenesest ei ole kaevatava korralduse tühistamise/õigusvastaseks tunnistamise aluseks.

Kohus kokkuvõtvalt märgib, et vaieldav korraldus dokumentide esitamiseks on õiguspärane ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.

5 Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Elle Kask Kohtunik