2-11-38112/5

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-38112

Tsiviilasi A K hagi K K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1251.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A K ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx, xxxxx xx-x), hageja esindaja K K-T, kostja K K ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx)

Kohtuistungi toimumise aeg 02.11.2011

Resolutsioon Välja mõista K K elatis 139.- eurot alates 15.08.2010 kuni tütre A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta A K esindaja K K-T ja K K endi kanda.

Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar A xx.xx.xxxx. Kostja lahkus perekonna juurest enne lapse sündi. Laps on hageja esindaja ülalpidamisel. 2009.a sõlmisid pooled kokkuleppe, et kostja toetab last materiaalselt. Kostja kokkuleppest kinni ei pidanud. Kostja on toetanud lapse ülalpidamist ainult 2009.a juuni-oktoober kokku summas 221.- eurot. Hageja esindaja soovib tagada lapsele stabiilse ja normaalse arengu ning elu. Väljamõistetud elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista elatise 139.- eurot alates 15.08.2010.

Kostja vastuväited Kostja leiab, et ta on töötu ning tal ei ole elatise maksmiseks raha.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse A isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 139,01 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei nõustu üldse elatist maksma. Kohus leiab, et kostja seisukoht on vastuolus lapse huvidega. Kostjal tuleb tagada oma lapse harilike vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määras. Kostja on töötu alates 19.10.2009. Kostjal puudub igasugune vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kuid kostja on töövõimeline. Kostja sõnul aitab teda ema. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus ei pea

arvestama kostja muid kohustusi. Kostja ei ole töövõimetu, ta ei oma teisi alaealisi lapsi. Kostjal tuleb hankida endale töökoht. Kostjal tuleb kõrvale heita oma seisukoht, et Tallinnas tööl käia 400.- euro eest ei ole mõtet. Kostjal on kohustus ülal pidada oma alaealist last ja seega vajadus teha tööd ka 400.- euro eest. Mõjuvaid põhjuseid seega elatise vähendamiseks alla miinimummäära Perekonnaseaduse § 102 lg 2 järgi kohus ei tuvastanud. A K on käesoleval ajal 13-aastane. Ta õpib koolis hästi, tegeleb aktiivselt spordiga, tal on plaan edaspidi minna õppima gümnaasiumi. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist kotja väide, et hageja esindaja on jätnud hageja vanemliku hoolitsuseta. Küll aga kostja on A toetanud tema elu jooksul kokku 221.- euroga 2009.a. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 15.08.2010. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 139.- eurot kuus.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohtunik: