2-11-37654/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-11-37654; Anne Malken versus AS Galvi-Linda; hagi aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuste ja nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks ning nõukogu ja juhatuse liikmete volituste puudumise tuvastamiseks; tsiviilasja hind 1595 eurot Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja Anne Malken (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxx x, xxxxx xxxxxxxx) Hageja esindaja advokaat Anton Sigal (Advokaadibüroo Red Legal Lõõtsa 8, 11415 Tallinn) Kostja AS Galvi-Linda (registrikood 10214972; aadress Tallinna 44 Viljandi, 71008) Kostja esindaja Andres Rebane, juhatuse liige (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused 1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Pooled lepivad kompromissi korras kokku menetluse lõpetamises Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-11-37654 Anne Malkeni hagis AS Galvi-Linda vastu aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuste ja nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks ning nõukogu ja juhatuse liikmete volituste puudumise tuvastamiseks. 1.2. Anne Malken kinnitab, et tema poolt ei ole peale käesolevas kokkuleppes väljatoodud vaidluse algatatud teisi vaidlusi seoses AS Galvi-Linda aktsiatega või AS Galvi-Linda juhtimisorganitega ning Anne Malken kohustub selliseid vaidlusi mitte algatama. 1.3. Pooled on kokku leppinud, et menetluse lõpetamisel jäävad kõik poolte menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) poolte enda kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses menetluskulude jaotamisega.

2 1.4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 p 1 palub Anne Malken hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool (1/2) tagastada OÜ’le Advokaadibüroo Red Legal, arveldusarve 221050736048. 1.5. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 lepivad pooled kokku, et tsiviilasjas menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuste esitamise tähtaeg on 1 (üks) tööpäev. Täiendavad otsustused 2. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 159,78 krooni OÜ-le Advokaadibüroo Red Legal kontole nr 221050736048 Swedbank AS-s, mis laekus OÜ Advokaadibüroo Red Legal kontolt nr 221050736048 Swedbank AS-s 10. augustil 2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699;

2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6).

3 Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 10. augustil 2011 tasutud riigilõivust 348.31 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 159,78 krooni.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Silvi Maiste

Kohtunik