3-11-1224/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-11-1224

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 01.november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1224 Haldusasi Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit MTÜ kaebus Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital 18.03.2011 otsuse ja nõukogu 14.04.2011 koosoleku protokolli nr II-3 punkti 2.1

õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit MTÜ (reg.kood 80005069), esindaja: Alari Rammo; Vastustaja: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (reg.kood 90009654), esindaja: v.adv Madis Päts.

1. Jätta kaebus läbi vaatamata. 2. Kaebuse esitaja kanda jätta tema enese menetluskulud. 3.Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele (esindajate kaudu). Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu (HkMS § 47¹ lg 3). I Asjaolud 1.Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit MTÜ (edaspidi EMSL) esitas Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) „Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011 vabaühenduste piirkondlike kodanikuhariduse koostööprojektide toetamise taotlusvooru“ raames projektitaotluse toetuse saamiseks. KÜSK-i 18.03.2011 otsusega jäeti kaebuse esitaja kvalifitseerimata põhjendusel, et taotleja puhul ei

2 ole tegemist taotlustingimuste punktis 2.4.1 sätestatud piirkondliku organisatsiooniga. KÜSK- i nõukogu 14.04.2011 koosoleku protokolli nr II-3 punktiga 2.1 otsustati EMSL vaiet 18.03.2011 otsuse tühistamiseks ja projekti sisuliseks hindamiseks kohustamiseks mitte rahuldada.

2.Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles EMSL esmalt vaideotsuse tühistamist, hilisemas kaebuse täienduses taotles kaebaja 18.03.2011 otsuse ühes vaideotsusega tühistamist ja KÜSK-i kohustamist vaadata kaebuse esitaja projektitaotlus uuesti läbi. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga, kuivõrd rikuti kaalutlusõigust, eesmärgipärasuse printsiipi ning otsused on põhjendamata. 3.Kohtuistungil 31.08.2011 selgus, et kohtuistungi toimumise ajaks oli avatud samasisuline järgmine taotluste voor, kus Uue Maailma Selts MTÜ oli 27.06.2011 esitanud taotluse täpselt samale projektile. Arvestades, et kaebuse eesmärgiks oli saavutada projekti rahastamine, mõlemal taotlejal samale projektile toetust võimalik saada ei ole, jõudsid menetlusosalised üksmeelele selles, et menetlusökonoomika ja õigusselguse huvides on otstarbekas oodata ära 15.09.2011 selguvad tulemused Uue Maailma Selts MTÜ taotluse kohta sama projekti toetamiseks, misjärel on kaebuse esitajal võimalik võtta seisukoht menetluse jätkamise ja taotluste kohta. Eeltoodut arvestades kohustati kaebuse esitajat esitama kohtule hiljemalt 26.09.2011 kas menetluse lõpetamise kokkulepe ( kompromiss) või muudetud taotlus või kinnitus oma kaebuse juurde jäämise kohta. 4. 23.09.2011 esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse muudatuse, taotledes KÜSK-i 18.03.2011 otsuse ja nõukogu 14.04.2011 koosoleku protokolli nr II-3 otsuse punkti 2.1 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi on saavutatud kaebuse esmane eesmärk ja kõnealune projektitaotlus on KÜSK-i poolt 15.09.2011 otsusega rahastatud Uue Maailma Selts MTÜ nimel identselt uuesti esitatuna, peab EMSL vajalikuks kindlaks teha KÜSK-i otsuse õigusvastasus algse projektitaotluse menetlusel, kuna kaebuse esitaja hinnangul olid kaalutlusvead ja otsuse mittepõhjendamine piisavalt olulised haldusmenetluse printsiipide rikkumised, millise praktika õiguspäraseks pidamine kahjustaks otseselt EMSL-i edasisi rahastusvõimalusi KÜSK-ist.

5. Vastustaja on seisukohal, et tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebajal põhjendatud huvi puudub . Kaebuse esitaja on 23.09.2011 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et Uue Maailma Selts MTÜ taotluse rahuldamise näol on tema tühistamiskaebuse esmane eesmärk saavutatud. Samuti nõustub kaebaja 23.09.2011 e-kirjas vastustajale sellega, et vastustaja poolt 22.09.2011 pakutud kompromiss oli asjaolusid arvestades ratsionaalne. Eeltoodule vaatamata on kaebaja pidanud vajalikuks kohtumenetluse jätkamist, asendades tühistamiskaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebuse muudatuses on põhjendatud huvina esile toodud vaid preventiivne eesmärk. Põhjendatud huvina on Riigikohtu halduskolleegium tunnustanud ka preventiivset huvi, kuid see peab aitama kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsmisele. Selliseid asjaolusid kaebaja kaebuse muudatuses esile toonud ei ole. 6.Kaebaja seisukohti tuvastamiskaebuse esitamise põhjuste osas aitab vastustaja hinnangul avada ka 23.09.2011 kiri vastustajale, milles kaebaja leidis, et tema peamiseks eesmärgiks menetluse jätkamisel on saavutada edaspidi vastustaja suurem paindlikkus kaebaja uute võimalike taotluste menetlemisel. Vastustaja hinnangul tuvastamiskaebusega selliseid eesmärke võimalik saavutada ei ole. Sealjuures ei ole kaebaja asunud ka seisukohale, et KÜSK oleks rahastamistaotluste menetlemisel jätkuvalt või korduvalt õigusvastaselt käitunud.

3 Lisaks ei ole teada, kas ja milliseid rahastamistaotlusi kaebaja tulevikus KÜSK-le esitab. Rahastamisotsused sõltuvad taotlusest ja uuest faktilisest olustikust ning KÜSK nõukogu poolt kehtestatud toetustingimustest. Seega ei saaks ka tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine anda kaebajale mingit sisulist eelist oma võimalike edasiste uute rahastamistaotluste menetlemisel ja /või õiguste edasisel teostamisel.

II Kohtu seisukoht

7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või lepinguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-4-10 rõhutanud, et isik võib esitada õigusvastasuse tuvastamise nõude eeldusel, et tal on sellise nõude esitamiseks piisav põhjendatud huvi, mis väljendub lõppastmes teatud soodustuse, hüve või kasu omandamises. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut tema rikutud subjektiivsete õiguste teostamisel või kaitsel ja tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda.

8.Kaebuse kohaselt on KÜSK-i otsuste õigusvastasuse tuvastamine vajalik selleks, et hoida ära EMSL-i KÜSK-ist edasiste rahastusvõimaluste kahjustamine. Preventiivset huvi on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvina, sealjuures on Riigikohus selgitanud (näiteks haldusasjas 3-3-1-88-08) , et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult põhjendatud huvi puudumise tõttu. Kohus nõustub vastustajaga selles, et EMSL ei ole kaebuses konkretiseerinud, kuidas ja millise tegevuse hoiaks kaebuse rahuldamine ära ja milles väljenduks eelis kaebaja õiguste kaitsmisel.

9. Põhjendatud huviks ei ole haldusakti õigusvastasus ega ka lihtne huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses. Riigikohtu praktika kohaselt ( näiteks haldusasjades 3-3-1-24-10, 3-3-1-100- 09)) on põhjendatud huvina käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes, käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja väitnud selliste asjaolude esinemist. Koos vastustaja seisukohaga tuvastamiskaebuse kohta on kohtule esitatud EMSL-i 23.09.2011 e-kiri, millest nähtuvalt on EMSL otsustanud pakutud kompromissist keelduda ja jätkata menetlust eesmärgiga saavutada edaspidi KÜSK-i suurem paindlikkus EMSL-i uute võimalike taotluste osas. Kaebuse esitaja on 23.09.2011 avaldanud, et ta soovib KÜSK-i otsuse õigusvastasuse tuvastamist algse projektitaotluse menetlusel, kuna kaebuse esitaja hinnangul olid kaalutlusvead ja otsuse mittepõhjendamine piisavalt olulised haldusmenetluse printsiipide rikkumised, millise praktika õiguspäraseks pidamine kahjustaks otseselt EMSL-i edasisi rahastusvõimalusi KÜSK-ist. 10. Kohtu hinnangul kaebaja näidatud eesmärkide saavutamine tuvastuskaebusega saavutatav ei ole ning seega jagab kohus KÜSK-i seisukohta, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks anda kaebuse esitajale reaalset eelist tulevikus võimalike esitatavate rahastamistaotluste menetlemisel või õiguste teostamisel. Kui kaebaja on tuvastamiskaebuse eesmärgiks seadnud

4 edaspidi KÜSK-i suurema paindlikkuse saavutamise EMSL-i uute võimalike taotluste osas, siis kohtule esitatud kaebusest lähtuvalt on kaebaja ennekõike heitnud ette seda, et KÜSK on otsuse langetamisel kohaldanud ebaõigesti Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011 vabaühenduste piirkondlike kodanikuhariduse koostööprojektide toetamise taotlusvooru tingimuste punkti 2.4.1, mida kaebaja hinnangul oleks pidanud avaramalt ja kaebaja suhtes soodsamalt tõlgendama ning mis on kaasa toonud diskretsioonivead. Ka juhul, kui kohtumenetluse tulemusena tuvastaks kohus vaidlusaluse projektitaotluse menetlemise tulemusena vastuvõetud kaalutlusotsuse õigusvastasuse, on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebuse esitaja poolt võimaliku tulevikus esitatava taotluse kohta tuleks vastustajal teha kaalutlusotsus samasuguses olukorras ja asjaoludel. Rahastamisotsused sõltuvad taotlusest ja uuest faktilisest olustikust ning KÜSK-i nõukogu poolt kehtestatud toetustingimustest. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-24-10 leidnud, et preventiivset huvi ei saa piisava põhjendatud huvina käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. 11. Riigikohus selgitas 15.05.2008 määruses kohtuasjas 3-3-1-9-08, et nii HkMS § 11 lg 31 p 5 kui ka HkMS § 23 lg 3 p 1 tuleb sisustada lähtudes HkMS §-st 7. Tulenevalt HkMS § 23 lg 3 punktist 1 võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohtuasjas 3-3-1-21- 09 asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus läbivaatamatult tagastada, kuivõrd kaebuse esitajal ilmselgelt puudub põhjendatud huvi vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks.

12.Tulenevalt HkMS § 92 lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. Käesolevale juhule kohalduvat teistsugust regulatsiooni käsitletav paragrahv ette ei näe. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude kaebuse esitajalt väljamõistmist ega esitanud selleks kohtukulude nimekirja ega kuludokumente. Seega jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

13. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 punktist 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul jäetakse kaebus läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, mistõttu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

14. Vastavalt HkMS § 23 lõikele 5 loetakse kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda.

Lea Kuuse kohtunik