2-10-13889/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

01. novembril 2011 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-13889 Tsiviilasi NM ning R M ja D M hagi S M vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2502.14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: NM (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja II: R M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja III: D M (isikukood: xxx elukoht: xxx) Kostja: S M (isikukood: xxx elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 10.10.2011 Tallinnas Resolutsioon

1. Rahuldada NM hagi S M vastu lastele elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista S M NM kasuks poja R M (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 24.03.2009 kuni 30.06.2010 igakuuline elatis 139.01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti, s.o 2175.00 Eesti krooni).

3. Välja mõista S M poja R M (sünd. xxx) kasuks igakuuline elatis 139.01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) alates 01.07.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni xxx. a.

4. Välja mõista S M NM kasuks tütre D M (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 24.03.2009 kuni 30.06.2010 igakuuline elatis 139.01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti, s.o 2175.00 Eesti krooni).

5. Välja mõista S M tütre D M (sünd. xxx) kasuks igakuuline elatis 139.01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) alates 01.07.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx. a.

6. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on NM ja S M endised abikaasad. Abielust sündis pooltel xxx tütar D M. Hagejal sündis enne abielu, xxx, poeg R M, kelle sünniakti on kantud isana S M. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise laste ülalpidamiseks, kuna kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust alates novembrist 2007. Hageja on käesoleval ajal töötu.

Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad välja mõista elatise R M ülalpidamiseks summas 139.01 eurot kuus ja D M ülalpidamiseks summas 139.01 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 24.03.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt R M ja D M ülalpidamiseks alates 24.03.2009.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet osaliselt, palub jätta hagi rahuldamata R M suhtes. Kostja on nõus maksma elatist miinimumsummas oma tütrele D M . Kostja ei ole nõus maksma elatist R M , kuna kostja väidab, et R M ei ole tema poeg. R M sündis enne NM ja S M abielu sõlmimist ja S M nõustus R M sünnitunnistusele oma nime kandmisega.

Kohtuotsuse põhjendused 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kohaldab kohus kuni 30.06.2010 enne 01.07.2010 tekkinud või tehtud asjaolule või toimingule sel ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid. Alates 01.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi asjaolule või toimingule kohaldada 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust ning lahendada perekonnaõiguslikud suhted 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Kuna nõue on esitatud alates 24.03.2009, siis kuulub kohaldamisele perekonnaseadus, mis kehtis kuni 30.06.2010 ning samuti seadus, mis hakkas kehtima alates 01.07.2010.

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 60 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määrati elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei võinud igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg

1 kohaselt kui isik ei täitnud ülalpidamiskohustust, mõistis kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 järgi võis kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6 lõikes nimetatud asjaolud.

Alates 01.07.2010 jõustunud PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS §

101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350.00 Eesti krooni kuus, millest pool on 2175.00 Eesti krooni. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 alusel on alates 01.01.2011 palga alammäär 278.02 eurot kuus, millest 1/2 on

139.01 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et lapsed R M ja D M elavad hageja juures ja S M on kantud mõlema lapse sünniakti isana. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjal on kohustus tasuda tütar D M elatist (tl 109) täpsustatud nõude määras (tl 108). Pooled vaidlevad R M elatise tasumise kohustuse üle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et ta ei ole R M isa. Kostja on kantud R M sünniakti isana (tl 20) ning sellest tulenevalt on tal seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealist last. Kostja ei ole vaidlustanud elatise suurust ja väljamõistmise perioodi.

Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et NM hagi S M vastu lastele elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt S M NM kasuks poja R M ülalpidamiseks alates 24.03.2009 kuni 30.06.2010 igakuulise elatise 139.01 eurot ja tütre D M ülalpidamiseks alates 24.03.2009 kuni 30.06.2010 igakuulise elatise 139.01 eurot. Samuti mõistab kohus välja kostjalt S M poja R M kasuks igakuulise elatise 139.01 eurot alates 01.07.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni ja tütre D M kasuks igakuulise elatise 139.01 eurot alates 01.07.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kohtunik