2-08-65884/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M. M. .12.1997 lepingu alusel põhivõlg 987,90 krooni, viivis 511,80 krooni eurot (ükssada kakskümmend kuus eurot ja kakskümmend senti) A. S. E. M. T. .
Legislator headnote
AI generated2-08-65884/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Välja mõista M. M. .12.1997 lepingu alusel põhivõlg 987,90 krooni, viivis 511,80 krooni eurot (ükssada kakskümmend kuus eurot ja kakskümmend senti) A. S. E. M. T. .
Full text
Tsiviilasi nr 2-08-65884
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
28. oktoober 2011, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasi
A. S. E. M. T. M. E. 987,90 krooni ja lisanduva
viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
63,13 eurot (987,90 krooni)
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: A. S. E. M. T. – registrikood xxxxxxxxx Valge
xx xx xxxxxxx xxxxx
Hageja esindaja: A. S. L. E. xxxxxxxx, asukoht
xxxxxx xxx x xxxxxxx xxxxx, esindaja K. V. , e-post
Kostja: M. E. xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x xxxxx
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista M. M. .12.1997 lepingu alusel põhivõlg 987,90 krooni, viivis 511,80 krooni
ja 475,00 krooni võlgnevuse sissenõudetasu katteks, kokku 1974,60 krooni, s.o 126,20
eurot (ükssada kakskümmend kuus eurot ja kakskümmend senti) A. S. E. M. T. .
3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv ja hageja menetluskulud M. E. .
6. Välja mõista M. E. 1 490,00 krooni, s.o 95,23 eurot (üheksakümmend viis eurot ja
kakskümmend kolm senti) A. S. E. M. T. .
7. M. E. tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,
välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse
(TsMS § 1741 lg 4).
Kaja esitamine
9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,
mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib
esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
2/3
toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust
ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti
Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest
alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415).
10. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule
või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks
vajalik (TsMS § 416 lg 2).
11. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus
rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks
oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142
lg 1 ja 2).
Apellatsioonkaebuse esitamine
12. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada
otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
13. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava
osa.
15. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
15.1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja,
kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte
saanud 22.04.2009, kui aadressilt Kesk 40-72 Põlva võttis need vastu Kadi Kala, kes märkis
enda suhteks saajaga elukaaslane.
TsMS § 407 lg 2 kohaselt võib hageja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse
esitada ka hagiavalduses. A. S. E. M. T. Lindorff Eesti AS esitas TsMS § 407 lg 1 nimetatud
taotluse kohtule 17.09.2009.a.
TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul
teha kohtuistungit pidamata.
3/3
15.2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita
vastavalt lepingule või seadusele.
Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on
määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või
asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda
kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus
sätestatud määras ehk 0,15% päevas. Hageja nõuab viivist iga tasumata arve maksetähtajale
järgnevast päevast kuni 03.10.2008.a summas 511,80 krooni.
15.3. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse
menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel
tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu
määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb jätta hageja
menetluskulud kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hageja on palunud
jätta kostja kanda hageja menetluskulud- hagimenetluse algatamiseks tasutud riigilõiv
summas 250,00 krooni, - õigusabikulud summas 1000,00 krooni (ilma käibemaksuta), -
postikulud summas 60,00 krooni, - käibemaks õigusabikuludelt 180,00 krooni. Seega on
kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka
kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on
menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku
§-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja
lepingulise esindaja A. S. L. E. . Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja
mõista 1 490,00 krooni (postikulud 60,00 krooni, õigusabikulud koos käibemaksuga 1 180,00
krooni ja riigilõiv 250,00 krooni).
Epp Tombak
Kohtunik