2-10-31583/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-31583 Tsiviilasi R.K. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

4. jaanuari 2011 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli R.K. seadusliku esindaja M.V. poolt 30.06.2010 esitatud hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks lapse R. E. K ülalpidamiseks. Hageja esitas 08.11.2010 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega. Ühtlasi palus kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 17 460 krooni (sisaldab käibemaksu) ja viivise hüvitatavalt menetluskulult seadusjärgses määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja pidas menetluskulude hüvitamist vajalikuks seetõttu, et hageja pöördus elatise nõudega kohtusse alusetult – kostja on pidevalt ja piisavalt andnud lapsele elatist põhjendatud kuludest suuremaski määras. Hageja leidis, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Hageja loobus hagist põhjusel, et pärast hagiavalduse kohtusse esitamist hakkas kostja lapse vastu suuremat huvi tundma ja teda materiaalselt enam toetama. Seetõttu tuleks mõlema poole menetluskulud jätta nende endi kanda. Samuti on kostja nõutav menetluskulu hagiavalduse asjaolusid ja kostja vastuse mahtu arvestades ebamõistlikult suur. Elatise nõudes kostja menetluskulude hageja kanda jätmine on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus võttis 4. jaanuari 2011 määrusega vastu R. E. K loobumise hagist A. K vastu elatise väljamõistmiseks ning lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt võib hageja TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kuivõrd hageja on kinnitanud kohtule, et pärast hagiavalduse kohtusse esitamist on kostja hakanud teda vabatahtlikult materiaalselt enam toetama, siis ei ole hagist loobumine ilmses vastuolus hageja huvidega, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. Kohus oli seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-st 82 tuleneb, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Põlvnemise õiguslik tähendus oli sätestatud kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 38 lg-s 1. Vanema kohustuse näol anda alaealisele lapsele ülalpidamist on tegemist põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustusega. Sõltumata asjaolust, kelle kasuks või kahjuks tehakse ülalpidamisasja kohtulahend, kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus märkis, et vastavalt uue PKS § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. Kuna sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale, siis alates 01.07.2010 on ülalpidamise nõudes hagejaks alaealine laps ning ka elatis mõistetakse välja lapse kasuks. Seega tuleks kostja menetluskulude (lepingulise esindaja õigusabikulu) hageja kanda jätmise korral mõista menetluskulud välja R. E. K. Kohtu hinnangul oleks ka kohustatud vanema menetluskulude alaealiselt lapselt väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. K taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, millega menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda, ja uue määruse tegemist, millega jätta A. K menetluskulud R. E. K kanda ning määrata määruses kindlaks R. E. K poolt A. K hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kokku summas 17 460 krooni (1 115,90 eurot) ja viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni õigeaegselt tasumata summalt VÕS § 113 lg 1 järgse viivisemääraga. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohtumäärus menetluskulude osas põhjendamata ja ebaseaduslik. Menetluskulude osas kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 4, kuna hageja loobus hagist ning hagist loobumise aluseks ei ole asjaolu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Elatisehagi esitati tagasiulatuvalt alates 01.07.2009, väitega, et pärast

M. V ja kostja lahkuminekut on laps olnud M. V täielikul ülalpidamisel ning kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja vastuses esitatud tõendite ja seisukohtadega on hageja väited ümber lükatud, sest kostja on andnud ja annab lapsele piisavalt elatist. Seega oli hagi tõendamata ja põhjendamata. Hagist loobumise avalduses ei esitanud hageja mistahes väiteid hagist loobumise põhjendamiseks. Hageja seisukohas kostja taotletud menetluskulude kohta on esitatud paljasõnaline väide, et pärast hagi esitamist on kostja hakanud last vabatahtlikult materiaalselt enam toetama.

Kohus on eiranud kostja esitatud tõendeid ja vastuväiteid, millest nähtub, et laps on saanud pidevalt ja jätkuvalt kostja poolt ülalpidamist ning see ei ole muutunud seoses hagiga ning puudus alus kostjalt elatise nõudmiseks. Kohus on põhjendamatult kohaldanud TsMS § 164 lg 1. Käesoleval juhul ei ole tegemist ei hagilise abieluasja ega põlvnemisasjaga, vaid on tegemist ülalpidamisasjaga. Abieluasi on määratletud TsMS § 102 lg-s 1 ning põlvnemisasi TsMS § 103 lg-s 1. Põlvnemisasi on TsMS § 103 lg 1 järgi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.

Ülalpidamisasi on TsMS § 103 lg 4 kohaselt tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes, vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks, abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks või seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks. TsMS § 164 lg 1 kuulub kohaldamisele üksnes hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas. Ülalpidamisasjade osas kuulub kohaldamisele üldnormina TsMS § 162 lg 1 ning täiendavalt TsMS § 164 lg 3, mille kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Arvestades kostja esitatud tõendeid oma sissetulekute kohta puudus alus ka TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks isegi juhul, kui kohus oleks asja sisuliselt lahendanud. Käesoleval juhul on aga hageja hagist loobunud, mistõttu menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et alaealiselt lapselt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik välja mõista kohustatud vanema menetluskulusid. Menetlusõigused, aga ka -kohustused kehtivad menetlusosaliste suhtes olenemata nende vanusest. Hagi esitamisel peab hageja põhjalikult kaaluma sellega kaasneda võivaid tagajärgi.

Sama kehtib ka juhul, kui hageja nimel tegutseb tema seaduslik esindaja. Hageja poolt kergekäeliselt kostjale menetluskulude tekitamise võimaldamine on taunimisväärne. Kostjal puudub kindlus, et vaatamata elatise nõuetekohasele tasumisele võib hageja jälle esitada tema vastu alusetu elatisenõude ning sellega taas tekitada kostjale menetluskulusid. Juhul, kui sellised menetluskulud jäävad poolte endi kanda, on see kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja kantud menetluskulud summas

17 460 krooni on olnud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei kahjusta lapse huve elatise saamisel, sest elatise osas jätkab kostja lapse ülalpidamist vanal viisil. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. R. E. K vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtumääruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub hageja kohtu seisukohaga, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes ilmselgelt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 alusel on kohtul diskretsioon jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on asunud vääralt seisukohale, et hagist loobumise aluseks ei ole asjaolu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, sest hageja nõue oli alusetu. Tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Kohus ei ole hagiavaldust sisuliselt menetlenud ning sellises staadiumis on põhjendamatu viidata sellele, kas hagi oli alusetu või mitte. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse, kuna kostja ei täitnud oma seadusest tulenevat kohustust lapse ülalpidamiseks, ning hageja loobus hagist selle tõttu, et kostja hakkas last finantsiliselt piisavas ulatuses toetama. Hageja leidis, et sellist psühholoogiliselt kurnavat asja ei ole muutunud asjaolude tõttu mõttekas lahendada kohtu kaudu ning otsustas hagist loobuda heas usus, et kostja ka edaspidi täidab ülalpidamiskohustust. Kuna hageja on välja toonud, et pärast hagiavalduse esitamist hakkas kostja last piisavas ulatuses toetama ja just see oli ajendiks hagist loobumisel, on kostja menetluskulude hageja kanda jätmine TsMS § 168 lg 4 alusel põhjendamatu, ebaseaduslik ning hea usu põhimõtte vastane. Samuti on kostja nõutav menetluskulude suurus, 1 115,90 eurot (17 460 krooni), arvestades hagiavalduse asjaolusid ja kostja vastuse mahtu (kolm A4 lehekülge) alusetult suur. Kostja poolt menetluskulude suuruse tõendamiseks esitatud arved ei ole nende ebamõistlikkuse tõttu usaldusväärsed. Hagiavaldus on koostatud ilma juriidilise abita, seega ei vajanud ka kostja sel määral vastamiseks advokaadi abi. EELNEV APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

5. Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2011 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2011 määruse resolutsiooni p 2 ja tehti tühistatud osas uus määrus, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ja mõisteti hagejalt välja 383,47 eurot kostja kasuks ning viivis alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Riigikohtu 28. septembri 2011 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2011 määrus ja saadeti asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 1741 lg 1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral, mh hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda, märkides mh, et kostja menetluskulude väljamõistmine alaealiselt hagejalt on ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta loobus hagist seetõttu, et kostja hakkas teda pärast nõude esitamist rahaliselt toetama. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 järgi, mistõttu ei kohaldu asjas TsMS § 164 lg 1. Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu, kuna asjas ei tehtud otsust.

Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud hagist loobumise avalduses märkima, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS §-st 429 ei tulene, et hageja peab hagist loobumist põhjendama. TsMS § 667 lg 3 teise lause järgi võib ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Sellest sättest tulenevalt oleks ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud juhtima hageja tähelepanu hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamise vajadusele ning andma hagejale viimase soovi korral tähtaja tõendite esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Taru Maakohtu 4. jaanuari 2011 määrus muutmata. Vastavalt TsMS §-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning juhindudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid menetluskulude jaotuse osas.

8. TsMS § 693 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Antud asjas tehtud Riigikohtu määruse punktis 15 on Riigikohus asunud seisukohale, et „oleks ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud juhtima hageja tähelepanu hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamise vajadusele ning andma hagejale viimase soovi korral tähtaja tõendite esitamiseks.“ Juhindudes eelviidatud Riigikohtu seisukohast, andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada hagist loobumise põhjust kinnitavaid tõendeid, kuid hageja ei ole tähtpäevaks tõendeid esitanud.

9. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on ekslikult jätnud poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Antud juhul on tegemist ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 järgi ning maakohus on menetluskulude jaotusel ekslikult lähtunud TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja väide, et ta loobus hagist seetõttu, et pärast hagi esitamist hakkas kostja last vabatahtlikult materiaalselt toetama, on paljasõnaline, ning ringkonnakohtu poolt hagejale täiendavalt antud tähtaja jooksul hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamiseks hageja neid ei esitanud. Seega peaks TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kandma kostja menetluskulud. Samas ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada TsMS § 164 lg-t 4 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on ülalpidamisasjaga, milles hagejaks on kostja alaealine laps. Seega juhul, kui menetluskulud jääksid hageja kanda, peaks ta neid kandma selle ülalpidamise arvel, mida kostja talle annab (lapse varale täitemenetluses pööratakse sissenõue üldises korras). Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud alaealise hageja kanda.

10. Kuna määruskaebus on käsitletav menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisena, siis TsMS § 178 lg 3 kohaselt määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson