2-10-24560/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-24560 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind IBhagi KHvastu võla väljamõistmiseks 703,03 eurot (11 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad hageja IB(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja KH(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista KH võlgnevus 703,03 eurot (seitsesada kolm eurot ja kolm senti) IB kasuks. 3. Jätta kõik menetluskulud KH kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2 Hagiavalduse kohaselt üüris kostja hagejale kuuluvat korterit Tallinnas aadressil XXX. Korteri kasutamise eest pidi kostja tasuma üüri, samuti maksma kommunaalkulude eest. 17.04.2009.a lõpetas kostja etteteatamata lepingu ja vabastas ruumid. Kostja jättis ajavahemiku 14.02.2009.a – 27.04.2009.a eest tasumata 11 000 krooni. 19.04.2009.a väljastas kostja hagejale võlatunnistuse, milles kohustus selle summa tasuma 30.04.2009.a. Kostja ei ole võlga tasunud.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võla 11 000 krooni.

Kostja vastus Kostja teatas allkirjastamata e-kirja teel, et ta hagiga ei nõustu. Sisulisi vastuväiteid kostja ei esitanud.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta üüris hagejalt Tallinnas XXX asuvat korterit. Samuti ei vaidlustanud kostja hageja väidet, et ta pidi lisaks üürile tasuma ka kõrvalkulude eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. 19.04.2009.a on kostja väljastanud kinnituse, milles lubas tasuda hagejale üürivõla 11 000 krooni 30. aprilliks 2009.a. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks seda teinud.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 703,03 eurot (11 000 krooni).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik