2-09-17464/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-17464 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2011, Tallinn Tsiviilasi AS Saku AB hagi Eeltamm OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Eeltamm OÜ vastuhagi AS Saku AB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 17.06.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eeltamm OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 6510,71 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Saku AB (rk 10055551), esindaja advokaat Rivo Kaldvee; Kostja Eeltamm OÜ (rk 10468922), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2011 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 21.04.2009 esitas AS Saku AB (hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eeltamm OÜ (kostja) vastu põhinõude 67555 krooni ja viivise 2067, 40 krooni saamiseks. Nõude põhjendustel osutas avaldaja võlgnikule teenust, s.t ostis talle 6 laevapiletit haagiste laevatamiseks Riia - Lübeck ja Rostock-Venspils liinil. Laevapileti müügiarved on võlgnikul tasumata kokku summas 71649,

2 (4)

05 krooni. Võlgnik esitas vastuväite, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud veoleping ja avaldaja kohustus korraldama võlgnikule kuuluva tsisterni transpordi. Veos sai kahjustada ja avaldaja vastutab tekkinud kahju eest. Võlgnik esitas 23.03.2009 tasaarvestusavalduse 67 555 krooni ulatuses ja sellega on avaldaja nõue lõppenud.

Seoses vastuväite esitamisega lõpetati 16.06.2009 maksekäsu kiirmenetlus ja jätkati hagimenetlust 16.07.2009 esitatud hagiavalduse alusel. Hagi väidetel on hageja vahendanud veolepingu sõlmimist kostjale DFDS Tor Line SIA poolt korraldatavale mereveole. Kostja on tellinud hagejalt vahendusteenust, mis seisnes piletite tellimises erinevatele laevaliinidele ja esitas seejärel arved, mis sisaldasid veo hinda ja maaklerteenuse hinda. Hageja palub VÕS § 664 lg 1 alusel välja mõista tasu 6 arve alusel 67555 krooni ja viivise VÕS § 108 lg 1 alusel.

Kostja vastus ja vastuhagi 2. 07.08.2009 vastuses ja 01.04.2010 esitatud vastuhagiavalduses tugineb kostja tasaarvestusavaldusele ja leiab, et hageja nõue on lõppenud. Vastuhagi asjaoludel on hagejal nõue kostja vastu veoteenuse osutamise kohta esitatud arvete alusel 67 555 krooni ja kostjal nõue

169 427 krooni tsisterni remontimise kulude hüvitamiseks. Vastuhagi väidetel sai tsistern pärast Riia sadamasse jõudmist mahalaadimise käigus kahjustusi. Hageja palus kostjalt remondikalkulatsiooni, et esitada nõue tsisterni lõhkunud äriühingule. Pooled leppisid kokku, et kostja korraldab tsisterni remondi ja esitab arve hagejale. Kostja tasus UAB-le EGMILA remondiarved. Hageja on keeldunud kostjale 169 427 krooni maksmisest. 23.09.2009 esitas kostja tasaarvestusavalduse. Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud ja tal on nõue hageja vastu 101 872 krooni.

Hageja vastus vastuhagile

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja leidis, et tegemist ei ole veolepinguga. Veoleping oli sõlmitud kostja ja DFDS Tor Line SIA vahel. Kostjal puudus hageja vastu vastuhagis esitatud nõue. Hageja ei ole õigustatud kolmanda isiku poolt tekitatud kahju hüvitamist kostjalt nõudma. Lisaks eeltoodule ei ole kostja tõendanud nõude suurust.

20.04.2010 taotles hageja DFDS Tor Line SIA kaasamist kolmanda isikuna hageja poolel. Kostja palub jätta taotlus rahuldamata, sest kolmas isik on sisuliselt tunnistanud kahju tekitamist ja poolte vahel on vaidlus, kes on kohustatud selle hüvitama. Kui menetluses selgub, kes peab kostja ees kahju hüvitama, saab kostja nõuda kahju hüvitamist, sest nn kolmandal isikul ei ole vahet, kes tema vastu selle nõude esitab. Kolmanda isiku kaasamine ei anna lisaväärtust, pigem muudab menetluse põhjendamatult pikaks ja kulukaks. 02.06.2010 jättis maakohus taotluse rahuldamata. 12.10.2010 tühistas ringkonnakohus määruse ja saatis taotluse uuesti läbivaatamiseks.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 17.06.2011 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Vastavalt VÕS §

664 lg-le 1 on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tõendatud on, et kostja on hagejalt teenuse tellinud ja saanud. Tõendatud on, et kostja pole täitnud hagejale raha maksmise kohustust. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata, sest tasaarveldus pole poolte vahel võimalik kostjapoolse nõude puudumise (tasaarveldava nõude) puudumise tõttu. Käeolevas asjas kostja esitas sama nõude hageja vastu vastuhagina. Seega sisuliselt kostja tunnistab nõuet. Kostja ei ole vastuhagi tõendanud, tõendamata on ei kahju suurus, põhjuslik seos ja hageja süü. Kostja poolt esitatud remonditööde arve ei tõenda ei tegu, kahju suurust ega põhjuslikku seost nende kahe vahel.

3 (4) Apellatsioonkaebus

5. Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või alternatiivselt otsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud nii menetluskui materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Otsuse õiguslik põhjendus koosneb seitsmest lõigust, milles kohus ei ole analüüsinud ühtki tõendit ja ei ole aru saada, milliseid tõendeid on otsuse tegemisel arvestatud ja mis põhjusel on jäänud mõned neist arvestamata.

Kohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1, 442 lg 8, 436 lg 1. Kohus on vääralt kvalifitseerinud apellandi ja vastustaja vahelise lepingu maaklerilepinguks, vaatamata sellele, et apellant esitas menetluses mitmeid asjaolusid ja tõendeid, et sõlmiti ka veovõi ekspedeerimisleping. Apellant ei sõlminud kunagi otse laevafirmaga lepingut, vaid ostis tsisterni mereveoteenuse vastustajalt. Kuna tõendatud ei ole laevafirmaga otselepingu sõlmimine, ei saanud poolte vahel olla tegemist maaklerilepinguga. Kohus on rikkunud tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise kohustust.

Juba vastuses hagile esitas apellant mitmeid tõendeid, kus laevafirma tunnistas oma käitumisega kahju tekkimist ja selle hüvitamise kohustust. Poolte vahel puudub vaidlus, et laevafirma on kahju tekitanud ja on nõus selle hüvitama, vaidlus tekkis kahju suuruse üle. Kui nõustuda, et tõendeid polnud piisavad, oleks pidanud kohus juhtima sellele apellandi tähelepanu ja andma võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Selle tegemata jätmisega rikkus kohus TsMS § 348 lg 2 ja § 351 lg 1. Kohus on tuginenud otsuse tegemisel asjas tähtsust mitteomavatele asjaoludele ning määratlenud vääralt vastuhagi nõude rahuldamise eeldused.

Vastustaja on omaks võtnud kahju tekkimise fakti, põhjusliku seose kahju ja teo vahel ning tunnistanud laevafirma süüd kahju tekkimisel. Seega oli vaidluse all vaid kahju suurus. Kohus rikkus TsMS § 238 lg 1, sest vastuhagi rahuldamata jätmine tõendamatuse tõttu ei olnud neil asjaoludel võimalik. Kohus on vääralt tuvastanud apellandil nõude puudumise vastustaja vastu, kuna kvalifitseeris lepingu maaklerilepinguks. Kuna õige oleks käsitleda seda ekspedeerimislepinguna, mille puhul oleks ekspedeerija ja tegeliku vedaja vastutus solidaarne, on apellandil õigus esitada kahju hüvitamise nõue nii vastustaja kui ka vedaja vastu.

Seega on apellandi võlgnevus 67 555 krooni ulatuses 23.03.2009 esitatud tasaarvestusavaldusega lõppenud ja hagi tuleks jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.

Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele.

6. Hageja palub kohaldada vastuhagi suhtes aegumist ja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumist. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõustuda tuleb kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt maakohtu otsus on puudulik ega

4 (4) vasta seaduses otsuse kohta sätestatud nõuetele. See tingib otsuse tühistamise ja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet või hagi ja vastuhagi, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lg-s 8. Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seega peab maakohtu otsus sisaldama järeldusi selle kohta, millised nõuded on esitatud, millised on nende nõuete alused (faktilised asjaolud, millega nõudeid põhjendatakse) ning millised nõuded ja millisel põhjendusel kohus rahuldab. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtu otsus ei sisalda mingeid faktilisi asjaolusid, mille kohus oleks tuvastanud, ega mingit hinnangut tõenditele, nende analüüsist rääkimata. Otsusest ei nähtu kohtupoolset hinnangut menetlusosaliste väidetele ega põhjendust, miks kohus poolte väidetega ei nõustu, samuti seda, kuidas kohus poolte väiteid käsitleb.

Maakohtu otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudusi kõrvaldada. TsMS § 9 lg 3 kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus ja see eeldab vaidluse kohta lahendi tegemist, mis vastab kohtuotsusele seaduses sätestatud põhilistele nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt eelmenetluse ülesannete täitmise käigus kooskõlas TsMS § 392 lg-ga 1 selgitada poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Maakohtul tuleb vaidlus lahendada kohtuotsusega, mis vastab seaduses kohtuotsuse kohta sätestatud nõuetele. Nimetatud puudusi ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, sest esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud ülesannete täitmine eelnimetatud ulatuses ei ole apellatsioonimenetluses selle menetluse eripära arvestades võimalik. Ka olulises ulatuses põhjendamata kohtuotsuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlust uue sisulise otsusega lahendada. Vaidlusaluse nõude kohta apellatsioonimenetluses uue sisulise otsuse tegemine eeldaks vaidluse lahendamiseks olulise faktikogumi esmakordset tuvastamist, sel juhul kaotaksid aga pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Asja uuel sisulisel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse ülesanded ja lahendada seejärel vaidlus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotamise otsustab kohus vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom