3-10-2375/81 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2375 Haldusasi S B kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks ning Maksuja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. mai 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S B apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2011. a Menetlusosalised Kaebuste esitaja: S B Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet Vastustaja: Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta S B apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. mai 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-10-2375 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. novembril 2011. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S Ble on välja antud represseeritu tunnistus. 5. märtsil 2009. a esitas ta Sotsiaalkindlustusametile taotluse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vastavalt okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 12 punktile 1.

Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni 2. aprilli 2009. a otsusega keelduti Soome Vabariigis elavale ja töötavale S. Ble soodustingimustel vanaduspensioni määramisest. S. B esitas Sotsiaalkindlustusametile vaide, mis jäeti Sotsiaalkindlustusameti

15. mai 2009. a vaideotsusega rahuldamata. S. B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna 2. aprilli 2009. a otsuse ja Sotsiaalkindlustusameti 15. mai 2009. a vaideotsuse nr tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusametile asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Tallinna

3-10-2375

2(7) Halduskohus tühistas 12. novembri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1586 nimetatud otsuse ja vaideotsuse ning tegi Sotsiaalkindlustusametile ettekirjutuse S. B pensioniavalduse uueks läbivaatamiseks.

Sotsiaalkindlustusameti 16. veebruari 2010. a otsustega nr 534129V ja 534129V/1 määrati

S. Ble vanaduspension eluaegselt vastavalt alates 8. märtsist 2009. a 4820 kr kuus ning alates 1. aprillist 2009. a 5054 kr kuus.

2. S B esitas 14. septembril 2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Sotsiaalkindlustusameti tegevuse, mis seisneb kaebaja pensioni maksustamises 100 % ulatuses 21 % tulumaksuga, ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit välja maksma määratud pension 100 % ulatuses, samuti kohustada Maksuja Tolliametit tagastama kaebajale see osa pensionist, mis on tulumaksuna kinni peetud alates 8. märtsist 2009. a. Põhjendused:

1) Sotsiaalkindlustusamet on võtnud aluseks kaebaja ajutise sissekirjutuse Soomes, peab teda Soomes alaliselt elavaks isikuks ja maksustas tema Eesti riigilt saadava pensioni 100 % ulatuses 21 % tulumaksuga;

2) kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik, kes töötab ametlikult Soomes, kus ta on alates 6. märtsist 2006. a võõrtöölise staatuses. Kaebajal pole Soomes alalist elamisluba. Selleks, et ta saaks Soomes ametlikult töötada, avada pangaarve ning et talle laieneksid Soome töölistega võrdselt sotsiaalabi, arstiabi jms õigused, peab ta olema sisse kirjutatud Soome elanikeregistrisse. Kaebaja pole Soome alaline elanik ja Soome pole tema kodukohamaa;

3) kaebaja on Soome maksuhaldurile deklareerinud Eestist 2010. a saadud 50 000 kr pensioni ning kinnitanud, et edaspidi saab iga kuu 3800 kr pensioni – see on summa, mille kaebaja saab kätte pärast Eesti riigi poolt 21% tulumaksu kinnipidamist. Soome maksuhaldur on võtnud Eestist saadud pensioni arvesse kaebaja töötasule tulumaksuprotsendi määramisel;

4) vastavalt 14. juuni 1971. a Euroopa Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes“ on määruse andmisel arvestatud, et ühenduse piires on vaja tagada liikmesriigis elavate töötajate võrdne kohtlemine eri riikide õigusaktide alusel; kooskõlastussätted peavad tagama, et ühenduse piires liikuvatele töötajatele jääksid alles omandatud ja omandamisel olevad õigused ja hüved;

5) Sotsiaalkindlustusameti tegevus paneb kaebaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes Eestis elavate ja töötavate pensionäridega, kelle pension on tulumaksuga maksustatud osaliselt. Eesti seaduste kohaselt maksustatakse töötava pensionäri pension tulumaksuga vaid osas, mis ületab maksuvaba pensioniosa, kaebaja pensionist võetakse tulumaks maha aga esimesest kroonist arvates. Ebavõrdne kohtlemine on vastavalt määrusele nr 1408/71 lubamatu;

6) Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 118/97 artikli 10 kohaselt ei tohi ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel saadavaid rahalisi invaliidsus-, vanadusvõi toitjakaotushüvitisi mingil viisil vähendada, peatada, tühistada või konfiskeerida seetõttu, et nende saaja elab liikmesriigi territooriumil, mis ei ole see liikmesriik, kus asub hüvitise maksmise eest vastutav asutus;

7) isikute võrdsus on ka üks peamisi õigluse elemente ja kaitstud põhiseaduse (PS) §-ga

12. Kaebaja staatus Soomes pole pärast 2006. aastat muutunud, ta on endiselt võõrtööline ja mitte Soomes alaliselt elav Eesti pensionär. Kaebaja pole Soomele esitanud taotlust alalise elamisloa saamiseks, samuti ei tee Soome sundkorras kellestki alalist elanikku.

3. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) rahvastikuregistrist nähtuvalt oli kaebaja elukoht kuni 22. märtsini 2007. a Eestis ja ta omas Soomes sideaadressi, alates 23. märtsist 2007. a kuni praeguse ajani on tema

3-10-2375

3(7) elukoht aga Soome Vabariigis. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta viibib tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 mõttes Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval; 2) kuna kaebaja pole TuMS mõttes resident, kuulub tema suhtes kohaldamisele TuMS §

29 lg 9, mille järgi maksustatakse tulumaksuga Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid. TuMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt pensionilt kinni 21 % tulumaksu. TuMS § 23² sätestab, et pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 kr maksustamisperioodil. Kuna kaebaja pole resident, siis pole TuMS § 23² tema suhtes kohaldatav ning seega kuulub temale makstav riiklik pension täies ulatuses maksustamisele tulumaksuga 21 %; 3) TuMS § 28³ (kehtetu alates 1. jaanuarist 2011. a) nägi ette, et 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75 % oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni; 4) Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel sõlmitud tuluja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (maksuleping) art 18 lg 2 kohaselt maksustatakse pensionid, mis on makstud lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel või mõne muu sotsiaalse heaolu tagamiseks lepinguosalise riigi poolt loodud riikliku korra alusel, ainult antud riigis. Seega maksustatakse Eesti Vabariigi poolt Soome Vabariigi residendile makstav riiklik pension Eesti seaduste alusel; 5) Maksuja Tolliameti tõendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutatud sotsiaalmaksu kohta on näha, et 2010. aastal on kinni peetud tulumaksu kaebajale makstud 109 000 kr suuruselt pensionisummalt, mitte 50 000 kroonilt, nagu ta on deklareerinud Soome maksuhaldurile. Kaebaja pensioni suurus on 5054 kr ja see summa tulnuks ka deklareerida, kaebaja poolt deklareeritud 3876 kroonist on tulumaks juba maha võetud.

4. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) tulumaksuga maksustamisel liigitatakse maksumaksjad residentideks ja mitteresidentideks. Selle mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku maksukohustuse ulatus, et vältida mitmekordsete maksusoodustuste rakendamist, mis ei oleks õiglane. Kui mitteresidenti kohelda mahaarvamiste osas igas olukorras võrdselt Eesti residendiga, siis oleks kahest riigist tulu saav isik soodsamas olukorras, kui ühest riigist tulu saav isik, sest ta saaks mahaarvamisi teha kahes riigis korraga, mis ilmselgelt oleks vastuolus maksustamise põhimõtetega; 2) Maksuja Tolliameti poolt väljaantud füüsilise isiku residentsuse määramise juhendi järgi teeb otsuse füüsilise isiku staatuse muutumise kohta maksuhaldur. Kui isik saabub või lahkub Eestist asjaoludel, mis võivad mõjutada tema residentsust, pöördub isik residentsuse staatuse selgitamiseks maksuhalduri poole; 3) residentsus on maksuõiguslik termin ja selle määramine pole seotud isiku elukoha registreerimisega rahvastikuregistris, kodakondsusega, elamisloa olemasoluga vms. Need asjaolud on küll residentsuse määramise aluseks, kuid ühelgi neist eraldiseisvalt pole ette kindlaksmääravat jõudu, otsustamaks isiku residentsuse üle. Ka Eestis ebaseaduslikult viibiv välismaalane võib olla TuMS tähenduses resident; 4) kaebaja ei oma küll Soomes alalist elamisluba, kuid viibib suurema osa kalendriaastast Soomes, omab seal alalist elukohta, töötab seal ning kasutab kõiki hüvesid võrdselt Soomes elavate inimestega, sh sotsiaalabi, arstiabi jne; 5) maksuhalduril puuduvad kaebaja kontaktandmed Eestis, samuti andmed seotud isikute kohta ning kaebaja pole esitanud maksuhaldurile tuludeklaratsioone, mis on residendi kohustus ka siis, kui tema Soomes saadud tulu on maksustatud Soomes.

3-10-2375

4(7) Eeltoodu alusel on ainuvõimalik määratleda kaebajat Soome Vabariigi residendina. Sel põhjusel kohaldubki Eesti riigi poolt kaebajale väljamakstavate pensionide maksustamisel mitteresidendi maksustamise säte; 6) tulumaksu määr on Eestis 21%. Maksuleping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib ning kehtestab ka regulatsiooni topeltmaksustamise vältimiseks. Maksulepingu art 18 annab Eesti sotsiaalkindlustusalaste seaduste alusel makstava pensioni maksustamisõiguse ainult Eesti riigile. Kaebajale makstav vanaduspension on maksulepingu kontekstis käsitletav sotsiaalkindlustusalase pensionina. Ka ei piira maksuleping pensionilt võetava maksu määra ning seega on Eesti riigil õigus maksustada kaebaja pensioni TuMS-st tuleneva maksumääraga; 7) TuMS võimaldab maksustatavast tulust mahaarvamisi teha nii residentidel kui ka mitteresidentidel. TuMS alusel võib Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75 % oma maksustatavast tulust Eestis, teha oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust TuMS-s lubatud mahaarvamisi, sealhulgas pensionisumma ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 kr maksustamisperioodi jooksul. Kui kogu kaebaja maksustatavast tulust moodustab Eestist saadud pension vähemalt 75 %, on kaebajal võimalus Eestis makstavalt pensionilt kinnipeetud tulumaks tagasi taotleda ning selleks tuleb tal esitada residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon; 8) kaebajal pole põhjust tulumaksu tagasi saada, kuna pole toimunud topeltmaksustamist. Soomes peetakse kinni tema palgatulu, mitte pensionitulu. Soome maksuhalduri tõendilt on näha, et Eestist saadavat tulu võetakse arvesse Soomes maksustatavale tulule tulumaksu protsendi määramisel. Soome on arvesse võtnud, et Eesti on võtnud tulumaksu maha ega maksusta topelt. Kaebaja pole aga Soome maksuhaldurile esitanud tõeseid andmeid, deklareerima peab kogu tulu, mitte summat, millest maksud on maha võetud; 9) Soomes on astmeline tulumaks. Tänu nendele andmetele, mis kaebaja on esitanud, on tema tulumaksumäär Soomes saadavalt tulult 15,5 %, kui kaebaja oleks esitanud õiged andmed, siis oleks määr kõrgem.

5. Tallinna Halduskohtu 10. mai 2011. a otsusega jäeti S. B kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) arvestades vastustajate käsutuses olevaid andmeid ja TuMS §-s 6 toodud residentsuse parameetreid on kaebaja Eestis mitteresident; 2) kaebaja ei vaidlusta Sotsiaalkindlustusameti väidet, et viibib Eestis jooksva aasta jooksul vähem kui 183 päeval ning on kantud Soome elanikeregistrisse. Kaebaja arvates on ta Eesti resident sellepärast, et on Eesti Vabariigi kodanik ega oma Soomes elamiseks alalist elamisluba. Need asjaolud pole aga isiku residentsuse määratlemisel olulised; 3) kaebaja käitumise järgi otsustades ei pea ta siiski ka ise ennast Eesti residendiks, sest pole esitanud Maksuja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsioone maksustamisperioodi tulude kohta, nagu füüsilisest isikust resident TuMS § 44 lg 1 järgi on kohustatud tegema; 4) kaebaja on oma Soomes saadud töötasu ja osa Eestis saadud pensionist deklareerinud Soome maksuametis. Soome maksuamet pole kaebaja Eestis saadud pensioni tulumaksuga maksustanud, seega pole topeltmaksustamist toimunud; 5) tulenevalt TuMS § 6 lõikest 3, § 19 lõikest 2, § 29 lõikest 9 ja § 43 lg 1 punktist 1 maksab mitteresident tulumaksu Eesti riigi poolt talle makstud pensionilt 21 %. Kuna kaebaja pole resident, pole TuMS § 23² tema suhtes kohaldatav ning seega kuulub temale makstav riiklik pension täies ulatuses maksustamisele tulumaksuga 21 %; 6) ekslik on kaebaja arvamus, et teda koheldakse ebavõrdselt võrreldes Eestis elavate töötavate pensionäridega, kelle pension on tulumaksuga maksustatud osas, mis ületab maksuvaba pensioniosa. Võrdsuspõhiõigus tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Mitteresident pole residendiga võrdses olukorras. Pensioni maksustamine tulumaksuga pole käsitatav pensioni vähendamisena.

3-10-2375

5(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. S B apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 10. mai 2011. a otsus tühistada järgmistel põhjendustel: 1) määruse nr 118/97 kohaselt peaksid erinevate liikmesriikide õigusaktide kohaldamise ning sellest tuleneva kattumuse vältimiseks ühenduse piires liikuvad töötajad kuuluma ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alla. Erandjuhte, mille puhul isiku suhtes on üheaegselt kohaldatavad kahe liikmesriigi õigusaktid, peaks esinema võimalikult vähe ja piiratud ulatuses; 2) kaebaja on õiguskuulekas kodanik ning deklareerib oma tulud vastavalt Soome ja Euroopa Liidu õigusele Soomes. Vastavad dokumendid on edastatud ka vastustajatele; 3) vastustajad on loonud olukorra, kus toimub topeltmaksustamine ja kaebajale topeltmaksustamisega mahaarvatud raha kaebajale ei tagastata; 4) maksuhaldur otsustab suvaliselt ja ainuisikuliselt, kes on millise riigi resident, arvestamata Euroopa Ühenduse määrusi tööjõu vaba liikumise kohta; 5) halduskohus ei ole arvestatud Euroopa Ühenduse võõrtöölisi puudutava määrusega. Puuduvad kohtu põhjendused, miks ei ole need sätted käesoleval juhul kohaldatavad; 6) halduskohus on leidnud, et Soome maksuhaldur pole kaebaja Eestis saadud pensioni tulumaksuga maksustanud, seega pole topeltmaksustamist toimunud. Samas esitas kaebaja maksuhaldurile dokumendid Soomes kinnipeetud pensioni maksustamise kohta 21%-lise tulumaksuga, kuid maksuhaldur keeldub topeltmaksustamise käigus kinnipeetud summasid tagastamast.

7. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus palub jätta S Bapellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) määrus nr 118/97 ei ole käesolevas asjas asjakohane. Määrusega nr 118/97 muudetakse ja ajakohastatakse määrust nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes“, mis reguleerib liikmesriikide vahelist sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamist, mitte tulumaksuga maksustamist; 2) EÜ määruse nr 1408/71 kohaselt on sotsiaalkindlustusmaksete arvestamisel kohaldatavad selle liikmesriigi õigusaktid, kus asjaomane isik töötab. Nimetatud määruse sätted ei laiene tulumaksuga maksustamisele; 3) kuivõrd apellant on TuMS § 6 lg 3 mõistes mitteresident, kellel on tekkinud õigus pensionile Eestis, maksustatakse see vastavalt maksulepingule Eestis. Maksulepingu art 18 lg 2 punkti a kohaselt maksustatakse pensionid ainult antud riigis. Sellest tulenevalt on tulumaks Sotsiaalkindlustusameti poolt õiguspäraselt kinni peetud; 4) kohtuotsuse põhjendustest ega ka kohtuistungite protokollidest ei nähtu, nagu oleks halduskohus viidanud võimalusele, et Soome maksuameti tõendi alusel kaebajale tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks tagastatakse. Samuti ei saanud vastustajad sellise väitega nõustuda, kuivõrd maksulepingu art 18 lg 2 punkt a sätestab, et pensionid maksustatakse ainult antud riigis; 5) kaebaja väide, et tema pensionitulu on topeltmaksustatud, ei ole tõendatud. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses lisatud dokumentidest nähtub, et Soome maksuamet on 2011. aasta 21 %-lises maksumääras arvesse võtnud Eestist saadavat pensionit ja sotsiaalabiraha, kuid esitatud dokumentidest ei nähtu, et Soome maksuamet on Eestis saadud pensionilt tulumaksu kinni pidanud.

8. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta S. B apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäädes halduskohtule esitatud väidete juurde ning nõustudes seejuures halduskohtu seisukohtadega.

3-10-2375

6(7) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. TuMS § 6 lg 1 esimese lause kohaselt on füüsiline isik Eesti resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Ringkonnakohus selgitab, et isiku elukoht on Eestis, kui ta elab Eestis alaliselt või püsivalt (TsÜS § 14 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et apellant viibib enamuse ajast Soomes, kuna ta seal töötab. Kui apellant viibib Eestis mõnikord puhkepäevadel ja puhkuse ajal – selle kohta siiski tõendeid pole kohtumenetluses esitatud –, omades Eestis elukohta, kus viibida vabal ajal, võib asuda seisukohale, et ta elab siin alaliselt (st ka siis, kui ta enam Soomes tööl ei käi). TuMS § 6 lg 5 kohaselt tuleb aga kohaldada residentsuse määramisele välislepingut, kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest. Maksulepingu art lg näeb ette residentsuse kindlaksmääramise vastavalt Eesti ja Soome seadustele ning lõige 2 näeb ette, et kui nende seaduste kohaselt on isik mõlema riigi resident, määratakse tema residentsus lähtudes sellest, millises riigis on tal alaline elukoht, kui selline elukoht on tal mõlemas riigis, siis lähtudes sellest, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed, või kui sellisel viisil residentsuse kindlaksmääramine ei ole võimalik, siis lähtudes sellest, kus isik pikemaajaliselt viibib. Soome tulumaksuseaduse (tuloverolaki) § 11 määratleb Soome residentsuse sarnaste kriteeriumide alusel: isik on Soome resident, kui tal on seal alaline elukoht ja kodu või kui ta püsivalt viibib seal üle 6 kuu, mille kestel muus riigis ajutine viibimine ei too kaasa Soomes elamise katkemist. Nimetatud seaduses ei ole sätestatud, et võõrtöölisena käsitletavat isikut ei peeta Soome residendiks vaatamata püsivalt Soomes töötamisele ja seetõttu Soomes viibimisele enamuse ajast kalendriaastas. Apellant pole tõendanud, et tal Soomes püsivat elukohta, kus ta ka töövälisel ajal viibiks, olemas ei ole. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et isegi, kui apellanti saaks käsitleda Eesti residendina, on ta Soome seaduste kohaselt sealne resident ning residentsus tuleb kindlaks määrata maksulepingu art 6 lg 2 kohaselt.

10. Ringkonnakohtu arvates ei ole tõendatud, et apellandil Soomes alaline elukoht puuduks. Olukorras, kus apellant töötab Soomes ja järelikult viibib seal ka töövälisel ajal, sõitmata selleks ajaks iga kord Eestisse, pole võimalik asuda seisukohale, et Eestiga oleks tal tihedam majanduslik side. Soomes viibib ta rohkem aega kui Eestis. Seetõttu tuleb apellanti lugeda Soome residendiks.

11. Kuna apellant on Soome resident, ei saa ta tugineda TuMS §-le 232 tulust maksuvaba tulu mahaarvamise nõudmisel.

12. Maksulepingus ei ole riigi poolt makstava pensioni maksustamise reguleerimisel artiklis

18 tehtud erandit teise riigi võõrtöölistele makstavate pensionide maksustamisel. Artikli 18 lg 1 kohaselt maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja annuiteedid ainult riigis, kus pensioni saaja on resident. Siiski teeb sellest üldreeglist erandi art 18 lg 2 p a, mille kohaselt pensionid ja muud toetused, nii perioodilised kui ühekordsed kompensatsioonid, mis on makstud lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel või mõne muu sotsiaalse heaolu tagamiseks lepinguosalise riigi poolt loodud riikliku korra alusel, ainult antud riigis. Apellandile makstavat pensioni tuleb kvalifitseerida just, nagu halduskohus ja maksuhaldur õigesti selgitasid, Eesti sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel makstavaks pensioniks. Seega on selle maksustamise õigus ainult Eesti riigil ning topeltmaksustamise vältimiseks on keelatud selle tulu maksustamine Soomes.

13. Ringkonnakohus selgitab, et apellandi poolt viidatud EL õigusaktid ei keela teises EL liikmesriigis elavale või töötavale isikule väljamakstava pensioni maksustamist selles riigis, kelle sotsiaalkindlustusalane seadus pensioni maksmise ette näeb. EL Nõukogu määruse nr 118/97 art 10 ei keela makstava pensioni maksustamist tulumaksuga, mida tuleb

3-10-2375

7(7) eristada pensioni vähendamisest, muutmisest, peatamisest, tühistamisest või konfiskeerimisest teises riigis elamise või viibimise tõttu. Apellanti ei ole ringkonnakohtu hinnangul koheldud põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes nende pensionisaajatega, kes on Eesti residendid. Maksuhaldur selgitas õigesti, et maksuvaba tulu mahaarvamise piirangut teise riigi residendist pensionisaajate puhul õigustab eesmärk ära hoida mitmes riigis maksuvaba tulu mahaarvamiste tegemise kaudu maksustamisel eelise saamist võrreldes nende isikutega, kes saavad tulu vaid ühest riigist.

14. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask