2-10-8255/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-8255

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-8255 Tsiviilasi KK hagi C OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes. Tsiviilasja hind 3336,19 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn; e-post: enno.heringson@entsik.ee); Kostja: C OÜ (registrikood: XXX,XXX); Kostja esindaja: Aleksei Smelov (Advokaadibüroo A. Jakobson ja A. Jaroslavski, Estonia pst 1/3, 10143 Tallinn; epost: aleksei.smelov@companion.ee). Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik 28.09.2011 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista C OÜ saamata jäänud töötasu KK kasuks 3336,19 eurot (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kuus eurot ja 19 senti).

3. Välja mõista C OÜ viivis KK kasuks 777,83 eurot (seitsesada seitsekümmend seitse eurot ja 83 senti). Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 60 % ulatuses C OÜ kanda ja 40 % ulatuses KK kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-10-8255

2(3)

Hageja esitas 01.09.2009 töövaidluskomisjonile avalduse töötasu välja mõistmiseks perioodil jaanuar 2008 kuni august 2009 summas 87 000 krooni. Töövaidluskomisjon oma otsusega 12.01.2010 rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks töötasu ajavahemiku eest jaanuar kuni detsember 2008 kokku 52 200 krooni.

Kostja esitas 17.02.2010 kohtule taotluse sama töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses.

Hageja vormistas 28.05.2010 oma töövaidluskomisjonile esitatud nõuded hagiavaldusena. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.01.2008 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle projektijuhina. Töölepingu kohaselt oli töötasuks 4350 krooni kuus. Tööandja ei ole töötajale tasunud töötasu ühelgi kuul. Töösuhte lõppes faktiliselt 2009 augustis, mil hageja lõpetas töötamise.

Hageja ei ole saanud tööandjalt teavitust töölepingu lõppemise kohta. Hageja palub välja mõista töötasu perioodil jaanuar 2008 kuni august 2009 summas 87 000 krooni ja viivis seadusjärgses ulatuses.

Kostja seisukohad

Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Hageja asus tööle 03.03.2008. Kostja teatas hagejale töölepingu lõppemisest suuliselt ja sms teel 13.12.2008. Hageja oli alates 15.12.2008 kuni 02.01.2009 haiguslehel. 08.02.2009 kohtus hageja kostja seadusliku esindajaga ja hagejal paluti tagastada ettevõtte varad. Kostja lõpetas töölepingu alates 02.01.2009.

Kostja esitas 08.11.2010 hageja vastu vastuhagi kahjuhüvitise 198 406,47 krooni nõudes. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 25.01.2011, kuid kohtuistungil 14.10.2011 eraldas vastuhagi iseseisvasse menetlusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 02.01.2008 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle projektijuhina. Töölepingu kohaselt oli töötasuks 4350 krooni kuus. Hageja esitas 01.09.2009 töövaidluskomisjonile avalduse töötasu välja mõistmiseks perioodil jaanuar 2008 kuni august 2009 summas 87 000 krooni. Töövaidluskomisjon oma otsusega 12.01.2010 rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks töötasu ajavahemiku eest jaanuar kuni detsember 2008 kokku 52 200 krooni. Kostja esitas 17.02.2010 kohtule taotluse sama töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja asus tööle 02.01.2008 või 03.03.2008 ja kas töösuhe lõppes 02.01.2009 või augustis 2009.

TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud /---/ maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidluse lahendamiseks peab kohus eelkõige tuvastama, kas pooltel oli vaidlusalusel perioodil kehtiv töösuhe ja kas hagejal on töötamise aja eest saamata jäänud töötasu.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) § 25 lg 1 ls 2 ja 3 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud

Tsiviilasi nr 2-10-8255

3(3) vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjon on oma otsuses 12.01.2010 jätnud rahuldamata hageja nõude välja mõista töötasu perioodi eest jaanuar 2009 kuni august 2009. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördunud ja kohus on selles osas seotud töövaidluskomisjoni otsusega. Seega ei ole asjakohane, kas töösuhe lõppes 02.01.2009 või augustis 2009, kuivõrd selle üle, et töösuhe kestis vähemalt 02.01.2009, poolte vahel vaidlust ei ole ja edasise perioodi osas lähtub kohus töövaidluskomisjoni otsusest.

Kohus leiab, et tõendamata on kostja väide, et hageja ei asunud tööle töölepingu sõlmimise ajal 02.01.2008. Samuti on tõendamata kostja väide, et kostja on hagejale kogu töötamise aja eest maksnud palga sularahas. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja töötas kostja juures alates 02.01.2008 kuni 02.01.2009 ning et hagejal on töötamise aja eest saamata töötasu. Töötasu suuruseks on 52 200 krooni ehk 3336,19 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Alates 02.01.2009 kuni kohtuotsuse tegemise ajani on põhivõlalt 52200 krooni sissenõutavaks muutunud viivis 12 170,47 krooni ehk 777,83 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 52200/87000=60% ulatuses. Kohus jätab 60 % menetluskuludest kostja kanda ja 40 % menetluskuludest hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik