3-11-1332/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1332 Otsuse kuupäev

28. oktoober 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Metsavenna Turismitalu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori

7. märtsi 2011 käskkirjale nr 13-6/400 ja PRIA 29. aprilli 2011 vaideotsusele nr 13-4/56 Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2011. a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Metsavenna Turismitalu OÜ esindaja Margus Lentsius. Vastustaja PRIA esindaja Anne Lepik. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 28. novembrini 2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Metsavenna Turismitalu OÜ esitas 13.09.2010. a PRIA-le taotluse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeerimistoetuse saamiseks, söögimaja ja kaupluse laiendamiseks ning kämpingute rajamiseks Vastse-Roosa külas, Mõniste vallas, Võrumaal.

PRIA peadirektori 07.03.2011. a käskkirjaga nr 13-6/400 jäeti taotlus rahuldamata. PRIA 29.04.2011. a vaideotsusega nr 13-4/56 jäeti Metsavenna Turismitalu OÜ vaie rahuldamata.

2. Metsavenna Turismitalu OÜ esitas 30.05.2011. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 07.03.2011. a käskkirja täies ulatuses tühistamiseks, so käskkirja lisas nimetatud kõigi taotlejate osas, PRIA 29.04.2011. a vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks Metsavenna Turismitalu OÜ taotluse uuesti läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotleb Metsavenna Turismitalu OÜ käskkirja osalist tühistamist ainult tema enda osas. Käskkirjas toodud ülejäänud taotlejate osas taotleb Metsavenna Turismitalu OÜ käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemist.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Tulenevalt Põllumajandusministri 12. märtsi 2008. a määruse nr 20 „Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus) § 11 lg-st 4 moodustab PRIA peadirektor suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks hindamiskomisjoni. Kaebaja ja kõigi teiste taotluste hindamiseks on vastustaja peadirektor moodustanud üheksaliikmelise hindamiskomisjoni, mille esimeheks on vastustaja peadirektor ise. Tegelikkuses hindab aga taotlusi hindamiskomisjoni töökorra alusel hindamiskomisjoni liikmetest moodustatav kolmeliikmeline komisjon. Kaebaja on seisukohal, et määruses, eelkõige selle § 11 lg 4 kohaselt, ei ole lubatav moodustada muid hindamiskomisjone kui see, mille esialgselt moodustas PRIA peadirektor kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse koostamiseks. Ainult PRIA peadirektori poolt moodustatud üheksaliikmelisel hindamiskomisjonil on õigus kõiki taotlusi hinnata andes taotlustele hindepunkte ning moodustada taotluste paremusjärjestus vastavalt eeltoodud nõuetekohase hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktide summadele.

Alusetu on vaideotsuses toodud väide, et kolmeliikmeline hindamiskomisjon on piisavalt suur ja sõltumatu, kuna selline komisjon annab hindepunkte ainult ühele kolmandikule taotlustest, mis omakorda tähendab, et sisuliselt ei võrrelda kõiki taotlusi omavahel. Seega võrreldakse omavahel ainult neid taotlusi, mis on konkreetse kolmeliikmelise grupi käes hindamiskomisjonis. Seega ei saa pidada käskkirjas väljatoodud hindamiskomisjoni hindepunkte kogu hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktideks, vaid tegemist on hindamiskomisjoni kolme liikme poolt antud hindepunktidega. Kuid määruse § 11 lg 4 sellist hindamiskomisjoni moodustamist ei sätesta. Seega on tegemist ebaseadusliku hindamiskomisjoniga.

Sellest johtuvalt taotleb kaebaja käskkirja tühistamist täies ulatuses, so kõigi käskkirja lisas nimetatud taotlejate osas.

4. Juhul, kui halduskohus leiab, et käskkiri kogu ulatuses ei kuulu tühistamisele, taotleb kaebaja alternatiivselt käskkirja tühistamist kaebaja osas.

Kaebaja on seisukohal, et käskkiri on motiveerimata ja seega kaebajale arusaamatu ning ebaselge. Haldusakti motiveering tagab selle kontrollitavuse. Kaebaja viitab seejuures Riigikohtu 27. veebruari 2007.a otsusele nr 3-3-1-93-06.

Käskkirjast nähtuvalt puudub selles kaalutlus ja põhjendus, miks kaebaja poolt esitatud taotlus sai eelnimetatud hindamiskriteeriumide alusel sellised hinded nagu hindamiskomisjon on kaebaja taotlusele erinevate hindamiskriteeriumides sisalduvate näitajate alusel andnud. Seega jääb kaebajale käskkirjast arusaamatuks ja ebaselgeks, millistel kaalutlustel ja põhjendustel on vastustaja hindamiskomisjon andnud kaebaja taotlusele 30,33 hindepunkti, mitte aga näiteks 36,67 punkti, mis lõpuks viis vastustaja käskkirjas toodud otsustuseni.

Haldusakti põhjendus peab sisaldama nii haldusakti andmise faktilist (tegelikud elulised asjaolu, mis tingisid haldusaktis kajastatud otsuse langetamise) kui ka selle õiguslikku alust (viide õigusnormile, mis toob faktilise aluse esinemise korral ettenähtud õigusliku tagajärje)

ning nende omavahelist selget ja loogilist seost, mis peab veenma haldusakti adressaati, et haldusorgani poolt tuvastatud faktiline koosseis ja sellele kohaldatavad õigusaktid toovad tõepoolest kaasa just sellesisule haldusotsustuse tegemise nagu haldusorgan on haldusaktis välja toonud. Käskkiri aga eeltoodut ei sisalda ega vasta seega seaduses sätestatud haldusaktile kohaldatavatele nõuetele, mistõttu on tegemist ebaseadusliku haldusaktiga. Kaebaja viitab Riigikohtu 15. oktoobri 2008. a otsusele nr 3-3-1-40-08 ja 27. veebruari 2007. a otsusele nr 3-3-1-93-06.

Käskkirjast ei ole võimalik tuvastada, millised faktilised asjaolud on vastustaja käskkirja andmisel aluseks võtnud ning viinud käskkirjas toodud otsustuseni, mistõttu on tegemist motiveerimata haldusaktiga. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus tema suhtes jäi soodustav haldusakt elik taotluse rahuldamise otsus välja andmata, oli vastustajal kohustus tuua käskkirjas välja iga hindepunkti arvutamise aluseks olnud asjaolud ja vastav hindamiskäik, et oleks võimalik aru saada, kuidas vastustaja käskkirjas kajastatud tulemusele jõudis. Käskkirja alusel ei ole võimalik seda teha, sest käskkirjas puudub hindepunktide lõppsumma kujunemise põhjendused. Pelgalt taotluste paremusjärjestuse koondtabeli esitamist käskkirjas ei saa lugeda haldusakti motiveerimiseks HMS § 56 lg-te 1 ja 2 tähenduses ning HMS § 56 lg 3 kohaselt peaks käskkiri lisaks veel ka sisaldama vastustaja kaalutlusi kaebaja taotluse mitterahuldamise põhjuste koha.

5. Vastustaja on küll püüdnud täiendada haldusakti motivatsiooni osas vaideotsusega, kuid selline tegevus ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Nimelt kehtib motiveerimise nõue eelkõige haldusakti suhtes, mis esialgselt isikule väljastatakse. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu 24. jaanuari 2008. a otsusele nr 3-3-1-62-07. Vaideotsusega tutvudes selgub, et vastustaja on läinud veelgi kaugemale, ületades vaidemenetluse eseme piire. Nimelt on vastustaja hindamiskomisjon kaebaja taotluse uuesti läbi vaadanud ja hinnanud, mille tulemusel on vastustaja andnud välja sisuliselt uue haldusakti, mis aga ei olnud ega saanudki olla vaidemenetluse esemeks ega kaebaja vaides esitatud taotluse sisuks.

Kaebaja rõhutab, et tema poolt vaides esitatud taotlus seisnes üksnes vaide rahuldamises elik nõudes tunnistada kehtetuks käskkiri ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebaja taotlus. Vastustaja on aga jätnud käskkirja jõusse ning lisaks teinud sisuliselt uue, esialgse käskkirjaga võrreldes motiveerituma otsuse (haldusakti). Seega on kaebaja seisukohal, et vaideotsuse punktis 2 on vastustaja sisuliselt teinud uue otsuse – andnud välja uue haldusakti. Käesolevaga on vastustaja püüdnud sisuliselt uue haldusakti andmisega parandada esialgse haldusakti ebaseaduslikkust, milline tegevus ei ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Selleks oleks vastustaja pidanud eelnevalt tühistama oma esialgse käskkirja ja seejärel andma välja uue käskkirja.

Lisaks peab kaebaja vajalikuks märkida, et vastustaja vaideotsuses esitatud informatsioon on vastuoluline. Vaideotsuses on vastustaja põhimõtteliselt möönnud, et puudujääk käskkirja motiveerimise osas tuleneb eelkõige asjaolust, et hindamiskomisjoni liikmeid ei saa kohustada põhjendama nende poolt taotlustele antud hindepunkte ning komisjoni liikmed ei pea oma kaalutlusi avaldama, mistõttu vastustaja ei saa ega peagi põhjendama hindepunktide lõppsumma kujunemist. Kuid samas vaideotsuses kaebaja taotluse teistkordsel läbivaatamisel hindamiskomisjoni poolt, on vastustaja siiski esitanud ka põhjendused keskmise hindepunktide lõppsummade kujunemise kohta, mille alusel vastustaja tegi uue otsuse jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Seega möönab vastustaja ka ise, et käskkirja nõuetekohane motiveerimine on siiski võimalik.

Samuti ei selgu vaideotsusest, kas kaebaja taotluse vaidemenetluses vaatas uuesti läbi vastustaja hindamiskomisjon samas koosseisus või mõnes muus koosseisus. Võttes aluseks eeltoodut, on kaebaja seisukohal, et vastustaja, jättes käskkirja motiveerimata ning kaalutlemata kaebaja taotluse mitterahuldamise põhjused, rikkus haldusmenetluse läbiviimise ja haldusakti vormistamise nõudeid.

Käesolevas kaebuses toodud põhjenduste kohaselt esineb kaebajal põhjendatud huvi tunnistada käskkiri ülejäänud taotlejate osas õigusvastaseks. Juhul, kui kohus ei rahulda taotlust tühistada käskkiri kaebaja ja ülejäänud taotlejate osas, palub kaebaja alternatiivselt tunnistada käskkiri ülejäänud taotlejate osas õigusvastaseks.

6. Lisaks esitab kaebaja HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt kaebuse PRIA vaideotsuse peale selle tühistamiseks täies ulatuses.

Kaebaja on seisukohal, et PRIA on vaideotsusega rikkunud kaebaja õigusi sõltumata vaidemenetluse esemest. Kaebaja märgib, et vaideotsusest lähtuvalt on vastustaja esitanud kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kolmeliikmelisele hindamiskomisjonile, mis võttes arvesse eeltoodut, ei ole määruse § 11 lg 4 alusel nõuetekohane, kuna PRIA peadirektor oli kõigi taotluste hindamiseks moodustanud üheksaliikmelise hindamiskomisjoni, mitte aga kolmeliikmelise komisjoni. Seega ei ole sellise komisjoni poolt antud hindepunktid ja hindepunktide summade kujunemise põhjendused seaduslikud, mistõttu on kaebaja õigusi vaideotsusega rikutud.

Lisaks on vastustaja vaidemenetluses teinud sisuliselt uue käskkirja, mida ei ole võimalik enam vaidemenetluse korras vaidlustada. Eeltooduga on vastustaja rikkunud kaebaja õigust efektiivsele ja kiirele haldusmenetlusele.

Vastustaja vastuväited

7. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu.

Käskkirja nr 13-6/400 07.03.11 alusel jäeti hindamistulemuste põhjal rahuldamata 69 taotleja taotlused (taotluste rahastamise summa ületas tegevuse rahastamise eelarve ning rahuldati vaid parimad taotlused), kes taotlesid toetust suurprojektidele määruse raames. Vaidlusalune käskkiri hõlmab 69 taotlejat, kelle taotlus jäi paremusjärjestuses rahuldamata.

68 taotlejat ei ole kohtule individuaalset kaebust esitanud, samuti pole nende osas läbitud ka kohustuslikku vaidemenetlust (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 98). Kaebaja nõue kõigi taotlejate osas käskkiri täies ulatuses tühistada tuleb jätta eeltoodud põhjustel rahuldamata.

Määruse § 11 lg 4 näeb ette, et suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni töö korda määrus ei reguleeri. Kaebaja väidab, et kaebaja ja kõigi teiste taotluste hindamiseks on vastustaja peadirektor moodustanud üheksaliikmelise hindamiskomisjoni, mille esimeheks on vastustaja peadirektor ise. Selguse huvides peab märkima, et PRIA peadirektor moodustas küll 24.11

10 käskkirjaga nr 13-2/39 hindamiskomisjoni, kuid esimeheks on määratud PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Sigmar Suu, mitte PRIA peadirektor (käskkiri nr 13-2/39

24.11.10 p 1). Sama käskkirja p 5 kohaselt juhindub komisjon oma töös avakoosolekul kinnitatud ja käskkirja lisas olevast töökorrast. Hindamiskomisjoni töökorra p 6. 1 kohaselt hindab iga taotlust vähemalt kolm komisjoni liiget. Komisjoni kokkuvõtte moodustavad komisjoni liikmete hindamislehed ja nende põhjal moodustatud taotluste koond. Komisjoni liikmed allkirjastavad enda poolt hinnatud taotluste nimekirjad (hindamislehed) ja nende põhjal koostatud koondi (töökorra p 8.1).

Hindamisele kuulus 129 taotlust, mis jagati hindamiseks juhuslikkuse alusel komisjoni liikmete vahel.

8. Käskkiri on nõuetekohaselt motiveeritud. Motivatsiooni esitamine tervikuna haldusaktis endas oleks olnud ebaproportsionaalne. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi

27.02.07 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-93-06. Taotluste paremusjärjestus ja hindepunktid on ära toodud PRIA kodulehel (viide kodulehele on olemas peadirektori käskkirjas nr 13- 6/400). Seega vastab haldusakt HMS § 54 ja 56 nõuetele. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei saanud nõutavat arvu hindepunkte (rahuldati vaid parimad taotlused). Vaideotsuses nr 13-4/56 29.04.11 on lahti kirjutatud kaalutlused ja põhjendused hindepunktide andmisel hoolimata sellest, et taotleja selgitusi ei küsinud. Vaidlustatud käskkirjas ei ole võimalik iga taotleja ja iga kriteeriumi kaupa hindepunkte põhjendada (ja teatud juhtudel kriteeriumi eripära arvestades ei olegi põhjendamine üldse võimalik). Viidatud Riigikohtu otsuses, milles toodud seisukohtadel esitatud kaebus suures osas põhineb, oli tegemist RAK meetmes

3.2 13 taotluse rahuldamata jätmisega paremusjärjestuse alusel ja juba siin on Riigikohtu poolt nimetatud nn miinimumnõuded sellesisulisele haldusaktile – lisaks rahaliste vahendite puudumisele tuleb põhjenduses märkida punktisumma, koht paremusjärjestuses ja rahuldatud taotluste arv, et taotlejal oleks võimalik taotleda materjalidega tutvumist ning oleks võimalus otsus sisuliselt vaidlustada. Vaidlustatud käskkiri vastab nendele nõuetele ning ei pea sisaldama kaalutlusi ja põhjendusi kõigi 69 taotluse rahuldamata jätmise osas.

9. Metsavenna Turismitalu OÜ esitas 21.03.11 vaide käskkirja nr 13-6/400 tühistamiseks tervikuna põhjusel, et rikutud on HMS nõudeid. Taotleja ei saa nõuda haldusakti tühistamist ka kõigi teiste taotlejate nimel ja osas. Kaebajal puuduvad sellekohased volitused. Seega haldusmenetluses vaidlusaluse käskkirja tühistamist tervikuna nõuda ei saa.

Kaebaja rõhutab, et tema poolt vaides esitatud taotlus seisnes üksnes vaide rahuldamises ehk nõudes tunnistada käskkiri kehtetuks ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebaja taotlus. Vastustaja on jätnud aga käskkirja jõusse ning lisaks teinud sisuliselt uue, esialgse käskkirjaga võrreldes motiveerituma otsuse (haldusakti).

PRIA ei nõustu kaebaja seisukohaga vaidemenetluse eseme piiride ületamise osas. Kui taotlus oleks saanud hindamise käigus paremusjärjestuses nõutava arvu hindepunkte, mis oleksid taganud taotluse rahuldamise, poleks taotlejal tekkinud ka vajadust vaide esitamiseks haldusakti motiveerimatuse tõttu. HMS § 83 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Kuna oli selge, et taotleja ei ole rahul hindepunktidega, mis välistasid taotluse rahuldamise, siis kontrollis PRIA vaide läbivaatamisel nii asja menetluslikku kui ka sisulist poolt ja esitas vaideotsuses kõik selgitused sh ka hindepunktide andmise osas, mida ei saa lugeda vaidemenetluse eseme piiride ületamiseks ja uue haldusakti väljaandmiseks. PRIA tegevust saab pidada HMS § 5 lg 2 kooskõlas olevaks. Seda enam, et PRIA palus hindamiskomisjonil vaidemenetluse käigus veelkord üle vaadata teiste esitatud vaiete seas ka Metsavenna Turismitalu OÜ taotlusele antud hindepunktid, saades ja edastades taotlejale ka hindepunktide põhjendused. Vaidlustatud käskkirja motivatsioon on lakooniline, kuid PRIA on vaideotsuses esitanud täiendavad selgitused kaebaja taotluse (ja seega ka vaide) rahuldamata jätmise faktilise ja õigusliku aluse kohta. Haldusakt on arusaadav ja üheselt mõistetav. Vaidlustatud käskkirja tühistamise taotlemine selle puuduliku motiveerimise tõttu ei ole antud juhul põhjendatud.

Vastustaja palub jätta Metsavenna Turismitalu OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused ja otsus

10. HKMS § 10 lõike 3 2 kohaselt võib kaebuses esitada mitu nõuet alternatiivsetena. Kaebaja on esitanud põhinõudena esialgse haldusakti (käskkirja) täielikult tühistamiseks tühistamiskaebuse.

Alternatiivnõudena taotleb kaebaja esialgse haldusakti osaliselt tühistamist kaebajat puudutavat osas. Ülejäänud osas taotleb kaebaja alternatiivselt esialgse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist tuvastamiskaebuse raames.

Samuti taotleb kaebaja vaideotsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks.

Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et Eestis on halduskohtumenetluses kohaldatav isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõte (HKMS § 7 lõike 1 esimene lause), mille tõttu saab halduskohus printsiibis vaidlustatud haldusakti tühistada ainult kaebajat puudutavas osas. Sellest põhimõttest tulenevalt on kaebuses toodud asjaoludel välistatud esialgse haldusakti tühistamine täies ulatuses, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi saab rikkuda ainult käskkirja lisa jrk nr 28 (tlk 7 pöördel), millise punktiga jäeti rahuldamata kaebaja taotlus. Tuvastamiskaebuse rahuldamiseks peab kaebajal esinema põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi puudumisel jääb tuvastamiskaebus alati rahuldamata. Kaebaja ei ole kaebuses ega kohtuistungil välja toonud huvi (HKMS § 7 lõike 1 teine lause), mis oleks käsitletav põhjendatud huvina. Kaebaja poolt kaebuses esitatud asjaoludel halduskohtult taotletav konstateering ei saa kaebajat kuidagi aidata tema väidetavalt rikutud õiguste kaitsel, kuna esialgne haldusakt jääks vaatamata halduskohtu konstateeringule kehtima ja kaebaja ei saaks kohtu konstateeringust mingit õiguslikku eelist.

Neil asjaoludel on välistatud alternatiivnõuete rahuldamine. Halduskohus kontrollib järgnevalt kaebaja põhinõuete põhjendatust.

Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi, mille tõttu kuulub kaebus rahuldamata jätmisele nii põhinõuete kui alternatiivnõuete osas.

11. Määruse § 11 lõiked 3 ja 4 (kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) sätestavad:

(3) Suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral hindab PRIA kõiki nõuetele vastavaid taotlusi lisas 8 toodud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte. Hindamise tulemusel moodustatakse eraldi paremusjärjestus põllumajandustootjate ja muude taotlejate kohta.

(4) Suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni.

12. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja poolt oleks määruse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel moodustatud komisjoni kõrvale või juurde moodustatud veel teine komisjon või alakomisjon. PRIA peadirektori 24.11.2010. a käskkirjaga nr 13-2/39 (tlk 25-30) on moodustatud üheksaliikmeline komisjon ja muid komisjone kui määruses sätestatud, halduskohtule esitatud tõendite kohaselt moodustatud ei ole. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, kuidas on selle komisjoni sisuline töö korraldatud haldusesiseselt, kuna komisjoni otsustused, mis on aluseks olnud vaidlustatud haldusaktide (tlk 7-10, 10 pöördel- 12) on vormistatud määruse alusel moodustatud üheksaliikmelise komisjoni 08.12.2010. a otsusena (tlk 31-38) ja 26.04.2011.a otsusena (tlk 39-44). Halduskohus märgib vastuseks kaebusele ja kaebaja poolt kohtuistungil esitatule, et kuna määruse § 11 lõige 4 annab vastustajale sõnaselgelt pädevuse taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks komisjoni moodustamiseks ja kuna nähtuvalt halduskohtule esitatud tõenditest ei ole komisjoni otsuste vastuvõtmisel kvoorumi nõudeid eiratud, siis ei ole vaidlustatud otsused vastuolus ka määruse § 11 lõikega 4, nagu leiab kaebaja. Halduskohtu arvates on üldteada olevaks asjaoluks tõsiasi, et haldusorganid moodustavad haldusülesannete täitmiseks nn spetsialistidest koosnevaid komisjone. Ka käesoleval juhul on vastustaja määrusest tuleneva volitusnormi alusel nii toiminud. Kuna määruse kohaselt on komisjoni ülesandeks kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamine ning taotluste paremusjärjestuse koostamine, siis ei saa haldusorgani siseaktid ja siseaktidega määratletud korras teostatud menetlustoimingud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi lõplikust haldusaktist sõltumata. Kuna halduskohtule ei ole esitatud poolte poolt ühtegi tõendit komisjoni või vastustaja poolt võrdsusõiguse või muu õigusprintsiibi eiramise kohta kaebaja taotluse menetlemisel, siis ei jaga halduskohus kaebaja seisukohta, et vaidlustatud haldusaktid on antud määruse § 11 lõikeid 3 ja 4 eirates. Võimalikud vormi ja menetlusnõuete eiramised ei anna alust haldusakti tühistamiseks, kui need ei ole mõjutanud lõplikku otsustust (HMS § 58). Halduskohus on tõenditele tuginedes seisukohal, et vormi ja menetlusnõuete riive ei ole sedavõrd intensiivne, et esineks alus sel motiivil haldusaktide tühistamiseks.

13. Esialgse haldusaktiga on vastustaja jätnud rahuldamata taotlused vastavalt käskkirja lisale. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et käskkiri on nõuetekohaselt motiveerimata ja sisaldab kaalutlusviga. Käskkirja andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud käskkirja resolutsioonis ja tulenevalt käskkirjaga reguleeritava õigussuhte eripärast on käskkirja andmise kaalutlused toodud käskkirja lisas suurprojektide hindamiskomisjoni kokkuvõttes vormistatud tabelina. Kokkuvõttes on äratoodud hindamiskriteeriumide lõikes taotlusele hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktid. Kuna hindepunktid on liidetud ja välja on toodud hindepunktide summa, siis on ka arusaadav, kuidas vastustaja on jõudnud vastava otsustuseni. Haldusakt on seetõttu kontrollitav. Tegemist ei ole diskretsiooniveaga ja/või motiveerimata haldusaktiga, mille tõttu ei esine vastuolu kaebaja poolt osundatud HMS § 56 lõigetega 1-3. Halduskohus nõustub vastustajaga, et vastustaja on järginud kohtupraktikas aktsepteeritud määras tõendamisnõuete täitmise kohustust (vt näit RK lahend kohtuasjas 3- 3-1-93-06). EL-i õigusest otseselt ei tulene, kuidas toimida juhul, kui nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ei ole piisavalt eelarvevahendeid. Ei ole välistatud lähenemine, et toetust saavad vaid parimad nõuetele vastavad taotlused. Kuna taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste hindamise tulemusel, siis on kohaldatav HMS § 56 lg 3. Käeoleval juhul on täidetud paremusjärjestuse äranäitamise kohustus, taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa. Kaebajal oli võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist, et otsus sisuliselt vaidlustada, millise õiguse on kaebaja nii vaidekui kohtumenetluses ka realiseerinud. Seega puudub alus ka esialgse haldusakti osaliselt tühistamiseks.

14. Seonduvalt vaideotsuse vaidlustamisega, juhib halduskohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et ka vaideotsus on haldusakt, millele laienevad üldised haldusakti vorminõuded, sh haldusakti motiveerimise nõue (vt RK lahend haldusasjas nr 3-3-1-30-09).Kaebaja õigusi ei ole rikutud seetõttu, et vaideotsuse motivatsioon ja kaalutlused on põhjalikumad võrreldes esialgse haldusaktiga. Õigusliku aluse tõendite uurimiseks ja hindamiseks annab HMS § 83, mille kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning uuritakse ja hinnatakse tõendeid. Kuna halduskohus on seisukohal, et esialgne haldusakt ei sisalda diskretsiooniviga ja ei ole motiveerimata, siis ei tähelda halduskohus seetõttu vastuolu ka hea halduse maksiimiga. Vastustaja on õigustatult jätnud vaide rahuldamata, kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse pidada vaideotsust vastuoluliseks. Halduskohtu hinnang esialgse haldusakti kooskõlast määruse § 11 lõikega 4 kehtib ka vaideotsusele. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda hindamiskomisjoni erapooletuses, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, millises koosseisus komisjon otsustuse on teinud. Kaebajale on kehtiva õigusega tagatud õigus vaideotsuse kohtus vaidlustamiseks, kehtiv õigus ei näe halduskohtule teadaolevalt üheski õigusharus ette õigust kaheastmelisele või korduvale vaide esitamise võimalusele. Vaidemenetluses ei ole kaebaja õigusi eiratud esialgsest haldusaktist sõltumatult.

Ka kaebaja poolt kohtuistungil välja toodud osaliselt täiendatud asjaolud võrreldes kaebusega, ei anna alust haldusaktide tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks.

15. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jääb kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 92 lõige 1).

Roby Koik kohtunik