2-11-25167/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-11-25167 Otsuse kuupäev 28.oktoober 2011.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi XXX`e (isikukood XXX) hagi XXX (isikukood XXX) vastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 13.10.2011.a Istungile ilmunud menetlusosalised Hageja lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Lahutada XXX`e ja XXX`e abielu, mis on sõlmitud 06.07.2007.a Tartu Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 266.

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Välja mõista XXX`elt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv summas 319,55 eurot riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 221023778606 Swedbank või 10220034796011 SEB Pank, viitenumber mõlemal juhul 2900078444). Riigilõiv tuleb riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9)

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte abielu on sõlmitud 06.07.2007.a Tartu Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada. Abielu jätkamine kostjaga on välistatud. Senine kooselu kostjaga on olnud hagejale alandav, vägivaldne, eluohtlik ja tervist kahjustav.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt ei nõustu kostja abielahutamisega ning on arvamusel, et see ei ole hageja tegelik tahe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS.

Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse ärakirjaga (tlk 17) on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud 06.07.2007.a Tartu Maavalitsuses.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil väljendas hageja lepinguline esindaja, et hageja on jätkuvalt seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ärakuulamisel avaldas hageja, et ta soovib abielu lahutada. Kohtuistungil nõustus kostja abielu lahutamisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Arvestades asjaolu, et pooled on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd hageja on väljendanud kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Käesolevas asjas on hageja palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Asja materjalidest nähtub, et kostja vaidles algselt hagile vastu, ta ei olnud nõus abielu lahutusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et abielu lahutuse nõude menetlemise kohtus põhjustas kostja, mistõttu tuleb hageja abielulahutuse nõude lahendamise menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Hageja sai 31.mai 2011.a kohtumäärusega menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et tasumata riigilõivu tasumise kohustus tuleb jätta kostja kanda.

Krista Kirspuu Kohtunik