2-11-15195/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-15195

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-15195

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu

hagi Rivo Mihkelsaare, Virgo Veiksalu ja Renee Kerna

vastu 1367,91 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1188,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi

kaudu (registrikood 70000740; asukoht Munga 18, 50088

Tartu; e-post hm@hm.ee), esindaja Kaur Kittus, e-post

kaur.kittus@hm.ee;

kostja Rivo Mihkelsaar (isikukood 38311132755; elukoht

XXXXXX);

kostja Virgo Veiksalu (38605272737; elukoht XXXXX;

kostja Renee Kerna (isikukood 38110032727; elukoht

XXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi Rivo

Mihkelsaare, Virgo Veiksalu ja Renee Kerna vastu.

2. Välja mõista Rivo Mihkelsaarelt 1367,91 eurot (põhinõue 1188,05 eurot ja intress

179,86 eurot), millest solidaarselt Virgo Veiksalu ja Renee Kernaga 1118,45 eurot, Eesti

Vabariigi kasuks.

Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220002255018 AS SEB

Pangas.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. Välja mõista solidaarselt Rivo Mihkelsaarelt, Virgo Veiksalult ja Renee Kernalt

riigilõiv 255,64 eurot riigituludesse.

Anda kostjatele tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto

nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema

konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-15195“) 15 päeva arvates

kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist

tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise

kostjate suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjatel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

2(4)

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Rivo Mihkelsaar, Virgo Veiksalu ja Renee Kerna võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu

Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kostja Rivo Mihkelsaar sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (endine AS Eesti

Ühispank) 24.11.2004 õppelaenulepingu nr S040007532, mille alusel laenas pank laenusaajale

17 500 krooni (1118,45 eurot). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi

5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad Virgo Veiksalu

ja Renee Kerna nende ja panga vahel 24.11.2004 sõlmitud käenduslepingute alusel limiteeritud

summas 17 500 krooni (1118,45 eurot). Laenusaajal tekkis kohustus hakata laenusummat ja

sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma ning selleks edastas pank Rivo Mihkelsaarele

maksegraafiku. Kuna laenusaaja ja käendajad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi

nõuetekohaselt, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist. Hageja täitis panga ees oma

kohustuse, mistõttu on hagejal tekkinud nõudeõigus kogu tema poolt pangale tasutud summa

ulatuses kostjate vastu.

Hageja on pöördunud võlgnevuse tasumiseks laenusaaja ja käendajate poole. Kuivõrd võlgnevust

hagejale tasutud ei ole, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja 1367,91 eurot (põhinõue 1188,05 eurot ja intress 179,86 eurot perioodi 05.04.2008 kuni

31.03.2011 eest).

2. Kohus kohustas kostjaid 06.04.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 37). Kohus hoiatas, et kui

kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Rivo Mihkelsaarele kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu üleandmisega 12.04.2011 (tl 40). Renee Kerna menetlusdokumendid on kätte toimetatud

abikaasale

K.K.

08.04.2011

edasiandmiseks

kostjale

(tl 39)

ja

Virgo

Veiksalu

menetlusdokumendid on kätte toimetatud emale A.K. 28.09.2011 edasiandmiseks kostjale

(tl 64). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid

Renee Kernale ja Virgo Veiksalule kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

Kostja Rivo Mihkelsaar on 20.04.2011 elektronkirjas teatanud, et on nõus hagisumma tasuma

osamaksete kaupa (tl 41). Kohus selgitab, et osamaksetena on võimalik tasuda ka kohtuotsuse

alusel väljamõistetud summat, kuid selleks tuleb kostjal pöörduda hageja poole.

3(4)

3. Hageja esitas 27.10.2011 kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostjad ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse märkimisega.

6. Õppetoetuste ja õppelaenuseaduse (ÕÕS) § 21 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole ÕÕS §-s 18

määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida

õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või

tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. ÕÕS § 21 lg 2 sätestab, et

kui riik on ÕÕS § 21 lg-s 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees,

tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele

tasutud summa ulatuses. ÕÕS § 21 lg 3 kohaselt maksab riigi poolt krediidiasutusele tasutud

summalt laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt

krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt

võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu

tingimusega. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145

lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest.

7. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

24.11.2004

õppelaenulepingust nr S040007532, laenukonto liikumistest, 24.11.2004 käenduslepingutest,

02.11.2007 laenusaajale väljastatud maksegraafikust, 12.12.2007 panga teatistest laenusaajale ja

käendajatele, 24.01.2008 taotlusest riigitagatise realiseerimiseks, õppelaenuvõlglaste nimekirjast

24.01.2008 seisuga, maksekorraldusest kohustuse täitmise kohta, hageja 06.03.2008 võlgnevuse

teatistest laenusaajale, laenusaaja 24.03.2008 avaldusest, hageja 27.03.2008 teatisest Virgo

Veiksalule, kokkuleppest võlgnevuse tasumiseks koos maksegraafikuga ja hageja 21.01.2009

teatistest käendajatele (tl 6-30).

8. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Kuivõrd käendajate vastutus on piiratud rahasummaga 17 500 krooni, so

1118,45 eurot, siis tuleb hageja kasuks välja mõista Rivo Mihkelsaarelt 1367,91 eurot, millest

1118,45 eurot solidaarselt Virgo Veiksalu ja Renee Kernaga.

4(4)

9. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest

samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3).

Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest,

siis tuleb kostjatelt TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 255,64 eurot

riigituludesse (hagilt hinnaga 1188,05 eurot on tasumisele kuuluv riigilõiv 255,64 eurot).

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohtunik