2-11-35609/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-11-35609 BIGBANK AS versus Sylwo Suga; hagi võlgnevuse 1029,26 euro nõudes; tsiviilasja hind 514,63 Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Alena Borissova Kostja Sylwo Suga (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx xxxxx)

RESOLUTSIOON

I Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Kinnitada poolte vahel 14. oktoobril 2011 sõlmitud alljärgnev kompromissleping: hageja BIGBANK AS (reg kood 10183757, asukoht Rüütli 23), keda esindab Alena Borissova, ühelt poolt ning kostja Sylwo Suga ((isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx xxxxx) teiselt poolt, sõlminud kompromisslepingu alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud: 1.1. hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 1029,26 euro nõudes. Pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja 30 eurot, millest 20,39 eurot on arvestatud intressi katteks ja 9,61 eurot tagastamata krediidisumma katteks 2. Kostja tunnistavad tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 1030,94 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 2.1.1. 505,02 eurot tagastamata krediidisumma, 2.1.2. 67,59 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2.1.3. 442,35 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 14.10.2011.a. seisuga, 2.1.5. 15,98 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud. 2.2. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 153,39 eurot, millest 95,87 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud õigusabikulude eest ning 57,52 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda. 3. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 115,04 eurot, millest 57,52 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i Swedbanki arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse “lep nr 0500354/16st, tsiviilasi nr 2-11-35609, riigilõivu osaline tagastamine".

2 4. Kostja tasub hagejale kokku 6063,11 eurot, millest 5695,62 eurot moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 1184,33 eurot, milles 1030,94 eurot moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 153,39 eurot lepingu punktis 2.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20500354168 alljärgnevalt: 4.1. tasudes alates novembrikuust 2011.a. kuni märtsikuuni 2012.a. igakuiselt hiljemalt 7. kuupäevaks vähemalt 30 eurot. 4.2 tasudes võla jäägi hiljemalt 07.04.2012.a. ühekordse maksena. 5. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. 6. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0801 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt. 7. kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt. Täiendavad otsustused II määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 57,52 eurot BIGBANK AS-i kontole nr 1120092793 Swedbank AS-s (selgitusse märkida lep nr 0500354/16st, tsiviilasi nr 2-11-35609, riigilõivu osaline tagastamine), mis laekus BIGBANK AS-i kontolt nr 1120092793 AS-s SEB Pank 28.07.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 290007269

 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;  toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;  saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele; Selgitused III Selgitada:  TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;  kompromisslepingu kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5).

3 Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 28.07.2011 tasutud riigilõivust 115,04 tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 57,52 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Silvi Maiste

Kohtunik