2-11-24536/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada aktsiaseltsi M (hageja) ja UT’i (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Hageja loobub oma nõuetest kostja vastu. 1.2. Kostja tasub hagejale kokku 1 000 (üks tuhat) eurot kahe (2) kuu jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest. Hilinemisel on viivis 1 % päevas tasumata summast. Summa tasutakse hageja arvelduskontole Swedbank AS- is. 1.3. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 1.4. Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise vastu enam mingeid pretensioone
Legislator headnote
AI generated2-11-24536/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 20.10.2011 esitasid pooled kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kompromissilepingu. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse ja menetlus lõpetatakse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust. Hageja palub kohtul tagastada 50 % tasutud riigilõivust tasuja arvele.
Full text
2-11-24536
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-24536 Tsiviilasi Aktsiaseltsi M hagi UT’i vastu kahju summas 2 147.61 euro hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind
2 147.61 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja aktsiaselts M (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seadusjärgne esindaja juhatuse liige MT(elektronpost XXX) Kostja UT (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Riho Viik Õigusbüroo VK & Partnerid, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, elektronpost riho@vkpartnerid.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Kinnitada aktsiaseltsi M (hageja) ja UT’i (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Hageja loobub oma nõuetest kostja vastu. 1.2. Kostja tasub hagejale kokku 1 000 (üks tuhat) eurot kahe (2) kuu jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest. Hilinemisel on viivis 1 % päevas tasumata summast. Summa tasutakse hageja arvelduskontole Swedbank AS- is. 1.3. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 1.4. Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise vastu enam mingeid pretensioone
2-11-24536
ega nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olevast vaidlusest.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-24536 menetlus.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist aktsiaseltsile M pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 239.67 eurot, arvelduskontole Swedbank AS-is.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Aktsiaselts M (hageja) esitas 25.05.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse UT’i (kostja) vastu kahju summas 1 503 euro hüvitamise nõudes. Kuna kostja esitas 04.07.2011 nõudele vastuväite, lõpetas kohus 26.08.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.09.2011 Harju Maakohtule kostja vastu kahju summas 2 147.61 euro hüvitamise nõude.
20.10.2011 esitasid pooled kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kompromissilepingu. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse ja menetlus lõpetatakse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust. Hageja palub kohtul tagastada 50 % tasutud riigilõivust tasuja arvele.
Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
2-11-24536
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 25.05.2011 (maksekorraldus nr 2803, viitenumber 2900072369) ja 08.09.2011 (maksekorraldus nr 3085, viitenumber 2900072123) arvelduskontolt Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, riigilõivu kokku 479.33 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 239.67 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole Swedbank AS-is.
Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Meeli Kaur kohtunik