3-11-1781/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoobril 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-1781 Haldusasi KA4 Business Support OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 6. aprilli 2011. a otsuse nr 12.2-3/0847-2 tühistamise nõudes ning Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskusele ettekirjutuse tegemise nõudes KA4 Business Support OÜ taotluse uuesti läbivaatamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – KA4 Business Support OÜ Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus. Asja läbivaatamise aeg Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 25. oktoobrist 2011. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 24. novembril 2011. a (k.a) (HKMS § 31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.02.2011 esitas KA4 Business Support OÜ Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskusele (PMTK) avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. 2. PMTK kohustas 11.02.2011 korraldusega nr 12.2-3/0847-1 KA4 Business Support OÜ esindusõiguslikku isikut andma selgitusi ning esitama ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist kinnitavad tõendid. 3. 25.02.2011 ilmus PMTK-sse kaebuse esitaja volitatud isik I. K., kes andis seletuse ja esitas ettevõtlust tõendava dokumendina raamatupidamisteenuse osutamise lepingu kaebuse esitaja ja TFp Agentuur OÜ vahel. 25.02.2011 vormistatud protokollist nähtuvalt lubas I. K. esitada

2 maksuhaldurile hiljemalt 02.03.2011 e-kirja teel KA4 Business Support OÜ pangakonto väljavõtte, lepingu Seatraders Union OÜ-ga, esitatud arved jne. Nimetatud dokumente KA4 Business Support OÜ maksuhaldurile ei esitanud. 4. PMTK jättis 06.04.2011 otsusega nr 12.2-3/0847-2 KA4 Business Support OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse rahuldamata. 5. KA4 Business Support OÜ esitas Maksuja Tolliametile 06.04.2011 otsuse nr 12.2-3/0847-2 kehtetuks tunnistamiseks ja KA4 Business Support OÜ käibemaksukohustuslaseks registreerimise kande tegemiseks vaide. Maksuja Tolliamet jättis 16.06.2011 vaideotsusega nr 6-1/255-2 KA4 Business Support OÜ vaide rahuldamata. 6. 19.07.2011 esitas KA4 Business Support OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti vaideotsuse vaidlustamiseks ja 25.02.2011 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 15.08.2011 kohtumäärusele kaebuse puuduste kõrvaldamisel muutis KA4 Business Support OÜ esialgseid taotlusi, mille tulemusena võttis Tallinna Halduskohus 02.09.2011 kohtumäärusega menetlusse KA4 Business Support OÜ kaebuse PMTK 06.04.2011 otsuse nr 12.2-3/0847-2 tühistamise ning vastustajale ettekirjutuse tegemise nõudes kaebuse esitaja käibemaksukohustuslasena registreerimise taotluse uuesti läbivaatamiseks.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

7. Vaidlusalune otsus on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna kaebuse esitaja esitas hulgaliselt tõendeid ettevõtlusega alustamise ja tegelemise kohta. Sealhulgas on kaebuse esitaja viidanud ettevõtlusega tegelemisele kirjalikes selgitustes, nimetades konkreetseid isikuid, selgitades ja kirjeldades suhteid nende isikute ja kaebaja vahel. Ka on kaebuse esitaja viidanud oma selgitustes sellistele konkreetsetele asjaoludele, mida maksuhalduril on võimalik kontrollida asutuse siseselt (nt kaebaja nimel tegutsev isik – kutseline raamatupidaja I. K. – on volitatud esindama maksuhalduri juures isikuid, keda kaebaja on oma selgitustes toonud oma raamatupidamisteenuste klientidena, on juba käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamise seisuga esindanud neid kliente suhtluses maksuhalduriga, on juba alates 2010. aasta lõpust esitanud nende klientide maksudeklaratsioonid ja esitab need igakuiselt siiani). Kuna maksuhaldur ei ole kontrollinud neid asjaolusid, on ta rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet. Maksuhaldur ei ole suutnud oma seisukohtade ja põhjendustega vähimalgi määral kaebuse esitaja esitatud tõendeid ümber lükata.

8. Kaebuse esitaja tegeleb ettevõtlusega. I. K.-st on saanud KA4 Business Support OÜ juhatuse liige ning koduleht aadressil www.ka4.eu töötab, olgugi, et mitte 100% valmidusastmes. 28.02.2011 vaides kui ka 09.05.2011 vaides on kaebaja avaldanud, et kavatseb asutada veel ühe ettevõtte, mis keskendub nö „odava hinna“ raamatupidamisteenuse turusegmendile. 2011. a juunis asutaski KA4 Business Support OÜ on tütarettevõtte LCAS UÜ, mis osutab võlaõigusliku töövõtulepingu alusel raamatupidamise ja maksunduse alaseid teenuseid ettevõttele ZN Ehitus UÜ. Hr I. K. on eelnimetatud kliendi üldvolitusega esindaja maksuhalduri juures ning on esitanud kliendi maksudeklaratsioone just eelnimetatud töövõtulepingu raames. Kaebaja osutab siiani teenuseid klientidele (Tfp Agentuur OÜ www.superdisco.ee ja Seatraders Union OÜ www.seatraders.eu), kellest on teatanud vastustajale antud menetluse algusest peale ehk esmakordselt kohtumisel vastustaja revidendiga 25.02.2011. 2011. aasta septembris palkas kaebuse esitaja ka esimese töölepinguga töötaja raamatupidamisassistendi ametikohale.

3 9. 05.04.2011 vaideotsuses nr 6-1/113-3 avaldas maksuhaldur järgnevat: „Kuna vaide esitaja leiab vaatamata enda poolt antud seletuses sisalduvale lubadusele esitada täiendavaid dokumente, et ta juba on esitanud kõik enda poolt asjakohaseks peetavad dokumendid ning on korralduse sellega täitnud, siis teeb Põhja MTK otsuse käibemaksukohustuslaseks registreerimise või mitteregistreerimise kohta tänaseks esitatud tõendite alusel.“. Eeltoodust järeldub, et maksuhaldur oleks pidanud kaebuse esitaja taotluse lahendamisel arvesse võtma ka 28.02.2011 vaides toodud asjaolud ja selgitused, ning neid kontrollima. Maksuhaldur on aga põhjendanud oma otsust nr 12.2-3/0847-2 kaebaja käibemaksukohustuslaseks mitteregistreerimise kohta üksnes sellega, et kaebaja ei ole esitanud küsitud lisadokumente, ning vähimalgi määral ei ole antud hinnangut muudele esitatud tõenditele ja selgitustele. Seejuures ei ole maksuhaldur vähimalgi määral kaebaja esitatud tõendeid ümber lükanud. 25.02.2011 aset leidnud haldustoiming ei ole õiguspärane, kuna protokolli koostamisel rikuti oluliselt menetlusnorme ning haldustoimingut ei viidud lõpuni. Nimetatud protokollis puudub koostaja ehk protokollija allkiri. Järelikult ei saa seda protokolli arvesse võtta.

10. Kaebuse esitaja täitis oma kaasaaitamiskohustust sellega, kui 25.02.2011 ilmus KA4 Business Support OÜ esindusõiguslik isik maksuhalduri juurde tõendite esitamiseks, ning ka esitas tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta, milleks olid nii suuline kui ka kirjalik teave. Lisaks esitas kaebuse esitaja 28.02.2011 vaide peale vastustaja revidendiga kohtumist ehk enne otsuse tegemist kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise või registreerimata jätmise kohta. Eelnimetatud vaide eesmärk oli esitada (lisa)teavet enda ettevõtluse kohta, mida revident ei pidanud vajalikuks küsida või protokollida, nimetatud eesmärk oli kõnealuses vaides selgesõnaliselt välja toodud.

11. Vastustaja seisukohad on vastuolulised, kuna otsusest KA4 Business Support OÜ-d käibemaksukohustuslaseks mitte registreerida ning vastustaja esitatud seisukohtadest järeldub, et just esitamata jäänud dokumendid on kriitilise ja otsustava tähtsusega hindamaks, kas kaebaja alustab ettevõtlusega tegelemist Eestis või tegeleb ettevõtlusega Eestis. Samas korralduses 12-2.3/0847-1 tõendite esitamiseks ja maksuhalduri juurde ilmumiseks võib järeldada, et vastustaja, hindamata tehingu sisu ega selle tegelikkust, käsitleb suvalist rahaliikumist kindla ja kriitilise tähendusega tõendina selle kohta, kas menetlusalune on alustanud ettevõtlust või alustab ettevõtlust Eestis. Vastustaja seisukohtadest, avaldustest ja tegudest ilmneb, et vastustaja kahtlustab kaebajat valeteabe esitamises, mistõttu jääb selgusetuks, miks üldse nõuab vastustaja kaebuse esitajalt veel täiendavate dokumentide esitamist. Kuna vastustaja peab kogu kaebaja poolt esitatud teavet, ka esitatud kliendilepingut ebapiisavaks tõendiks ettevõtlusega tegelemise kohta, siis võib järeldada, et vastustaja peab ka esitatud lepingut võltsituks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT 12. Kaebuse esitaja avalduse menetlemisel ei ole maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Käibemaksuseaduse § 20 lg 4¹ kohaselt peab isik käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine, kui selleks ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud, toimub maksukohustuslase soovil. Seega on isiku enda huvides tõendada ettevõtlusega alustamist või tegelemist. Asjaolu, et isik ei soovi esitada maksuhaldurile tõendeid enda taotluse põhistamiseks, näitab maksukohustuslase huvipuudust enda taotluse rahuldamise suhtes. Vastustaja on seisukohal, et kui isik tõendeid ei esita, s.t kaasaaitamiskohustust ei täida, ei too see kaasa maksuhalduri uurimiskohustuse suurenemist. Maksuhalduril on MKS alusel küll õigus koguda tõendeid omal algatusel, kuid see ei tähenda, et maksuhaldur oleks kohustatud koguma omal algatusel selliseid tõendeid, mida maksukohustuslane saaks ise esitada ning mille esitamine

4 on tema huvides. Seega on maksukohustuslase poolt kohatu nõuda, et maksuhaldur peaks asuma koguma isiku ettevõtluse kohta tõendeid kolmandatelt isikutelt, kui isik kaasaaitamiskohustust ei täida. 13. Käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise menetlus on võrreldes maksumenetlusega oluliselt formaliseeritum ja maksuhalduri roll selles maksumenetlusega võrreldes oluliselt passiivsem. See väljendub ka selles, et juhul kui äriühing esitab konto väljavõtted, arved või muud dokumendid, kust nähtuvad tehingud või kulutused igapäevasele majandustegevusele, ei asu maksuhaldur reeglina tuvastada nende tehingute tegelikkust ja pöörduma täiendavalt kolmandate isikute poole, vaid piirdub äriühingult saadud informatsiooniga. Maksuhaldur peab hindama maksukohustuslase esitatud tõendeid ja vajadusel koguma üksnes selliseid tõendeid, mille olemasolule maksukohustuslane viitab, kuid millele tal endal ligipääsu ei ole. Kaebuse esitaja on käesoleval juhul jätnud kaasaaitamiskohustuse täitmata ning püüab alusetult maksuhalduri uurimiskohustusele tuginedes tõendamiskoormust enda huvides kallutada. 14. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud neid asjaolusid, millega ta põhjendab oma ettevõtluse toimumist. Kuigi 25.02.2011 koostatud protokollist nähtuvalt lubas KA4 Business Support OÜ volitatud esindaja 25.02.2011 maksuhaldurile seletuse andmisel esitada maksuhaldurile hiljemalt 02.03.2011 kaebuse esitaja pangakonto väljavõtte, lepingu SeaTraders Union OÜ-ga, esitatud arved ja muud tõendid, ei ole maksuhaldurile ühtki täiendavat tõendit KA4 Business Support OÜ tegevuse kohta esitatud. Ainus menetluse käigus esitatud kirjalik tõend KA4 Business Support OÜ majandustegevuse kohta on raamatupidamisteenuse osutamise leping kaebuse esitaja ja TFp Agentuur OÜ vahel. Nõustuda tuleb küll kaebuse esitaja väitega, et füüsiline isik I. K. omab TFp Agentuur OÜ ja SeaTraders Union OÜ e-maksuameti kasutaja õigusi, kuid see fakt ei tõenda KA4 Business Support OÜ poolt nendele isikutele teenuse osutamist. Maksuhalduri andmebaasis ei sisaldu informatsiooni, et I. K. volitused tuleneksid nende äriühingute ja KA4 Business Support OÜ vahelistest lepingutest. I. K. omab TFp Agentuur OÜ e-maksuameti kasutaja õiguseid alates 09.02.2009, seega olid tal volitused TFp Agentuur OÜ nimel deklaratsioone esitada juba kaks aastat enne KA4 Business Support OÜ ja TFp Agentuur OÜ vahel 10.01.2011 lepingu sõlmimist. 15. Nii 28.02.2011 kui ka 09.05.2011 vaides väitis KA4 Business Support OÜ, et I. K.-st saab lähiajal kaebuse esitaja juhatuse liige. Maksuhalduril ei olnud võimalik enda andmebaasi põhjal tuvastada I. K. tööalast seotust KA4 Business Support OÜ-ga ega kontrollida ka kaebuse esitaja väiteid TFp Agentuur OÜ-le ja SeaTraders Union OÜ-le teenuste osutamise kohta. Väited selle kohta, et juunist 2011. a on I. K. saanud KA4 Business Support OÜ juhatuse liikmeks, et KA4 Business Support OÜ on asutanud uue äriühingu ning palganud esimese töölepinguga töötaja, ei oma tähendust käesolevas vaidluses. Nendele tõenditele saaks KA4 Business Support OÜ tugineda, kui ta esitaks nüüd uue käibemaksukohustuslaseks registreerimise taotluse. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Seega omavad vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse hindamisel tähendust üksnes asjaolud, mis eksisteerisid siis, kui maksuhaldur KA4 Business Support OÜ käibemaksukohustuslaseks registreerimise taotlust menetles. KA4 Business Support OÜ on juba 28.02.2011 esitatud vaides märkinud, et äriühingu koduleht (aadressil www.ka4.eu) on väljatöötamise järgus. Koduleht ei olnud valminud ka seitsme kuu möödumisel, mis samuti viitab sellele, et majandustegevust tegelikult ei toimu, ning ühtlasi näitab kaebuse esitaja väidete paljasõnalisust.

5 16. 16.06.2011 kaebuse esitaja suhtes tehtud vaideotsusest nähtuvalt on maksuhaldur käesolevaks ajaks asunud seisukohale, et olukorras, kus käibemaksukohustuslaste registrisse pääseda soovija annab vaid üldsõnalisi ja paljasõnalisi selgitusi ning esitab oma väidete kinnituseks vaid ühe formaalse tõendi, ei ole võimalik tema majandustegevust tõendatuks lugeda. Pangakonto väljavõte, kui sellest nähtuvad väljamaksed kolmandatele isikutele, saaks kinnitada taotleja ütlusi tehingute kohta. Kaebuse esitaja aga keeldus sisuliselt pangakonto väljavõtte esitamisest. Sellest saab järeldada, et pangakonto väljavõte kaebuse esitaja väiteid ei kinnita. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitaja esitas vastustajale 09.02.2011 käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduse rahuldamiseks piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta ning kas maksuhaldurile juba esitatud tõendite ja andmete põhjal oleks olnud võimalik kaebuse esitaja avaldust rahuldada või kas maksuhaldur järgis esitatud tõendite hindamisel piisavalt uurimisprintsiipi.

18. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 20 lõikele 1 on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks kolme tööpäeva jooksul registreerimiskohustuse tekkimise päevast. Registreerimiskohustuse sätestab KMS § 19, mille lõike 1 kohaselt tekib isikul kohustus end maksukohustuslasena registreerida, kui tema KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja 09.02.2011 avalduse (toimiku lk. 56) esitamise ajaks ei olnud tal registreerimiskohustust tekkinud.

19. Samas võib isik esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal registreerimiskohustust veel tekkinud ei ole (KMS § 20 lg 2). Vastavalt KMS § 20 lõikele 41 peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et viidatud sätte eesmärk on tagada, et registrisse kantakse Eestis reaalset majandustegevust omavad või lähiajal omama hakkavad isikud ja välistada käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimine, kes kas täielikult või vähemalt mitte KMS § 19 lg-s 1 näidatud ulatuses reaalse majandustegevusega ei tegele ja keda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel (Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2011. a otsus asjas nr. 3-10-2757, p 5; 10. mai 2011. a. otsus asjas nr. 3-10-2657, p 12 ning 6. septembri 2011. a otsus asjas nr. 3-10-2696, p 17). KMS § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Seega pidi kaebuse esitaja esitama maksuhaldurile KMS § 20 lõikest 41 tulenevalt piisavalt tõendeid selle kohta, et tal eksisteerib iseseisev majandustegevus, mille käigus ta võõrandab kaupa või osutab teenust.

6 20. KMS ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ning KMS § 20 lõikes 41 kasutatud õigusmõiste „piisavalt tõendatud“ on määratlemata. Seega on maksuhalduril nii tõendite nõudmisel kui ka nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kohus on seisukohal, et KMS § 20 lg 41 annab maksuhaldurile õiguse otsustada nii tõendite liigi kui ka piisavuse üle ning viidatud sätte mõttega ei lähe vastuollu maksuhalduri poolt 11. veebruari 2011. a korralduses (toimiku lk. 8-9) kaebuse esitajale esitatud selgitus ja näited ettevõtluse kohta esitatavate võimalike tõendite kohta. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud: „Kuna käibemaksukohustuslasena registreerimisel tuleb ettevõtlusega tegelemist või selle alustamist hinnata konkreetse isiku tegevuse iseloomust lähtuvalt ning tegevuse iseloomu ja eripära arvestades, siis ei ole õigusaktides ega kohtupraktikas võimalik anda üksikasjalikke ettekirjutusi selle kohta, milliseid tõendeid tuleb isikul selleks esitada. „Piisavalt tõendatud“ tähendab ringkonnakohtu arvates seda, et maksuhalduril peab olema võimalik otsuse tegemisel taotleja esitatud ja täiendavalt kogutud tõendite põhjal reaalselt kontrollida, kas taotleja väidetud majandustegevus on tegelikkuses aset leidnud või kavandatud tulevast majandustegevust plaanitakse ka reaalselt ellu viia ehk et väidetud ettevõtluse alustamine on eluliselt usutav“ (06.09.2011 otsus haldusasjas nr. 3-10-2696, p 17).

21. Järgnevalt uurib kohus, millist teavet ja tõendeid kaebuse esitaja maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise või sellega alustamise tõendamiseks esitas. Toimiku materjalidest nähtuvalt kohustas maksuhaldur 11.02.2011 korraldusega OÜ KA4 Business Support esindusõiguslikku isikut ilmuma 25.02.2011 Põhja maksuja tollikeskusesse ning esitama maksuhaldurile äriühingu ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist kinnitavad tõendid (toimiku lk. 8-9). Määratud ajal ilmus maksuhalduri juurde kaebuse esitaja esindusõigusliku isiku asemel volitatud esindajana I. K., kes andis selgitusi äriühingu äritegevuse kohta (toimiku lk. 10) ning esitas maksuhaldurile ettevõtlust tõendava dokumendina raamatupidamisteenuse osutamise lepingu kaebuse esitaja ja TFp Agentuur OÜ vahel (toimiku lk. 57-58). I. K. maksuhaldurile antud suuliste selgituste protokolli kohaselt tegeleb äriühing ärinõustamisega, sealhulgas raamatupidamisteenuste, juriidiliste teenuste ja muude haldusteenuste (näiteks ettevõtte esindamine) osutamisega ning vastavaid teenuseid osutab äriühingus I. K.. Kaebuse esitajal on kaks klienti: Tfp Agentuur OÜ ja Seatraders Union OÜ, kusjuures esimeselt rendib kaebuse esitaja suusõnalise rendilepingu alusel ka ruume aadressil Tulika 19, Tallinn. Kliente leitakse läbi I. K. isiklike kontaktide. Suuliste selgituste protokollist nähtuvalt lubas I. K. esitada maksuhaldurile hiljemalt 02.03.2011 kaebuse esitaja pangakonto väljavõtte, lepingu Seatraders Union OÜ-ga, esitatud arved ja muud tõendid e-maili teel digiallkirjaga hiljemalt 02.03.2011 (toimiku lk. 10). Vaidlus puudub selle üle, et lubatud tõendeid kaebuse esitaja enda ettevõtlusega tegelemise kohta maksuhaldurile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole. Neid ei ole esitatud ka kohtule. Kohus on seisukohal, et äriühingu volitatud esindaja I. K. poolt maksuhaldurile antud selgitused ning OÜ KA4 Business Support vahel 10.01.2011 sõlmitud leping on ilmselgelt ettevõtlusega tegelemise tõendatuks lugemiseks ebapiisavad. Olulist teavet, mis vaieldamatult kinnitaks ettevõtluse olemasolu ei anna ka kaebuse esitaja seadusliku esindaja S. Ž. vaides (vt 28.02.2011 vaie, toimiku lk. 11-12) esitatud paljasõnalised väited. Seega oli maksuhalduril kaebuse esitaja volitatud esindaja selgitusi ning esitatud lepingut arvesse võttes õiguslik alus jätta kaebuse esitaja käibemaksukohustuslaseks registreerimata.

22. Ekslik on kaebuse esitaja arusaam tõendamiskoormusest. KMS § 20 lõikest 41 tuleneb selgelt, et registreerimist taotlev isik ise peab tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isikul puudub soodustava haldusakti andmise menetluses soov maksuhalduriga koostööd teha ning maksuhalduri poolt küsitud tõendeid esitada, ei teki maksuhaldurile sellest täiendavat uurimiskohustust, sealhulgas kohustust asuda ise isiku väiteid

7 tõendavaid tõendeid koguma. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 11 tuleneb maksuhalduri uurimispõhimõte maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel. Tallinna Ringkonnakohus on vastava põhimõtte lahtimõtestamisel leidnud: „Uurimisprintsiibi kohaselt kogub maksuhaldur vajaduse korral tõendeid, kuid sellest ei tulene maksuhaldurile absoluutset kohustust koguda tõendeid kõigi asjas maksukohustuse vähendamise seisukohalt tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks“ (4. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr. 3-06-2420, p 9). Kohus on seisukohal, et isiku käibemaksukohustuslasena registrisse kandmise menetluses, kus seadusega on taotluse esitanud isikule pandud tõendamiskoormus, on maksuhalduri uurimiskohustus veelgi väiksem. Seega lasus ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus eelkõige ning esmajoones kaebuse esitajal endal. Lisaks peab kohus vajalikuks osundada ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt 10. mai 2011. a otsuses asjas nr. 3-10-2657 sedastatule: „Halduskohus märkis õigesti, et maksuhaldur peab kontrollima, kas majandustegevus, mille kohta on isik tõendeid esitanud, on ka tegelikult toimunud, ning et isikut ei pea käibemaksukohustuslasena registreerima üksnes formaalsete tõendite alusel, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvat majandustegevust tegelikult toimunud ei ole“ (p 12). Kohus märgib, et selleks, et maksuhalduril oleks võimalik talle esitatavate tõendite pinnalt asuda kujundama seisukohta äriühingu reaalse majandustegevuse olemasolu kohta, tuleks vastavad tõendid maksuhaldurile kõigepealt esitada. Käesoleva haldusmenetluse käigust nähtub ilmekalt kaebuse esitaja soovimatus maksuhaldurile mistahes tõendeid enda majandustegevuse kohta esitada, kusjuures kohtule ei nähtu kaebuse esitaja soovimatuse põhjused. Kaebuse esitaja volitatud esindaja I. K. paljasõnalisi väiteid haldusmenetluses ning kaebuse esitaja seadusliku esindaja S. Ž. paljasõnalisi väiteid vaidemenetluses (vt 28.02.2011 vaie, toimiku lk. 11-12) ei saa pidada selleks piisavaks. Samuti ei saa selleks piisavaks pidada kaebuse esitaja ning TFp Agentuur OÜ vahel sõlmitud lepingut, kuna sellest ei nähtu, kes ning millises mahus reaalselt teenust osutas ning kas lepingu alusel on arveid esitatud ja tasutud või mitte. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja vaides väljendatud seisukoht, mille kohaselt on kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemine ammendavalt ja piisavalt tõendatud (toimiku lk. 12), ei ole maksuhaldurile kaebuse esitaja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise otsustamisel siduv. Ühtlasi ei anna KMS kaebuse esitajale pädevust maksuhalduri asemel otsustada, kas pidada esitatud teavet ja tõendeid piisavaks või mitte.

23. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus HKMS § 26 lg 6 p-le 6 tuginedes kaebuse rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Tiina Pappel kohtunik