2-11-43229/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2011. a Tsiviilasja number 2-11-43229 Tsiviilasi Merko Ehitus AS ja Tallinna Teede AS hagi Rakvere Vesi AS vastu 219 953.03 euro ja lisanduva viivise ning tuvastusnõuete nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 14. septembri 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Rakvere Vesi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Rakvere Vesi AS (registrikood: 10268413; asukoht: Rakvere Tallinna 5a), esindaja vandeadvokaat Arne Ots Vastustajad (hagejad): 1. Merko Ehitus AS (registrikood: 11520257; asukoht: Tallinn, Järvevana tee 9g) 2. Tallinna Teede AS (registrikood: 10344640; auskoht: Tallinn, Betooni 24) Vastustajate esindaja vandeadvokaat Kalev Saare

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 14.09.2011. a määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

2 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 1. Merko Ehitus AS ja Tallinna Teede AS esitasid hagi Rakvere Vesi AS vastu 219 953.03 euro ja lisanduva viivise ning tuvastusnõuete nõudes.

Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise taotluses palusid hagejad keelata AS-1 Swedbank teha kostjale väljamakseid 06.09.2010. a väljastatud garantiikirja alusel kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Taotluse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 05.08.2010. a ehitustöövõtuleping nr RH 114289 (edaspidi ka leping, hagiavalduse lisas 1). Lepingukokkuleppe punkti 2 kohaselt kuuluvad kokkuleppe juurde dokumendid, sh FIDIC ja pakkumusteade (pakkumisvorm koos pakkumuslisaga). FIDIC alapunkti 4.2 kohaselt kohustub töövõtja omal kulul hankima ettenähtud täitmistagatise summas ja valuutas, mis pakkumuslisas kirjas. Töövõtja peab tagama, et täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni töövõtja on teinud ja lõpetanud töö ja kõrvaldanud puudused. FIDIC-u osas on pooled leppinud kokku eritingimuses. Poolte kokkuleppel on ära jäetud FIDIC p-i 4.2 teise lõigu teine lause ja asendatud see järgnevalt: „Täitmistagatis peab olema väljastatud Euroopa Liidu liikmesmaa krediidiasutuste poolt, kes omab Moody’s Investors Service pikaajalist deposiitide reitingut A3." Pakkumuslisa kohaselt peab täitmistagatise suurus olema 10% heakskiidetud lepingusummast. Vastavalt lepingukokkuleppele oli heakskiidetud lepingusumma 118 917 066 krooni ehk 7 600 185,73 eurot. Seega pidi täitmistagatis moodustama 11891706,60 krooni ehk 760 018,57 eurot.

Eeltoodust tulenevalt andis Swedbank AS garandina hagejale 1 (garantii tellija) 06.09.2010. a garantiikirja nr 10-058588-GF alusel pangagarantii (hagiavalduse lisas 3) (edaspidi: garantiikiri). Garantiikirja punktide 1 ja 2 kohaselt garanteeris garant kostjale hagejate lepingust tulenevate tööde teostamise kohustuse täitmist summas 11 891 706,60 krooni ehk 760 018,57 eurot. Seega omasid hagejad täitmistagatist kokkulepitud summa ulatuses.

Hagejad lõpetasid lepingu oma 11.07.2011. a lepingust taganemise teatega (hagiavalduse lisas 5), mille kohaselt taganemine jõustus 26.07.2011. a.. Vaatamata hagejate poolt lepingust taganemisele, ei ole kostja täitnud hagejate ees täielikult oma rahalisi kohustusi ega tagastanud täitmistagatisena antud pangagarantiid. Hagejad olid seisukohal, et kostja võib pahatahtlikult realiseerida pangagarantii ja nõuda garandilt garantiisumma osalist või täielikku väljamaksmist. Sellest tulenevalt oli hagejate hinnangul põhjendatud hagi tagamise avalduse esitamine ja hagi tagamise abinõu kohaldamine. Hagejate hinnangul ei ole nimetatud abinõu ka ebaproportsionaalne. Mainitud abinõu on ka mõistlik, kuna garantii realiseerimine põhjustaks hagejatele olulisi kulutusi ning pangagarantii realiseerimise peatamine ei oleks kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostja ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus rahuldas 14.09.2011. a määrusega taotluse hagi tagamiseks ja keelas hagi tagamise korras AS-il Swedbank teha AS-le Rakvere Vesi väljamakseid 06.09.2010. a

3 väljastatud garantiikirja nr 10-058588-GF alusel kuni menetluse lõppemiseni kohtulahendi jõustumisega käesolevas tsiviilasjas.

Kohus leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Hageja on esitanud nõude tuvastada pangagarantii täitmisele pööramise nõude puudumine. Kuigi üldjuhul ei ole kohtu hinnangul lubatav hagi tagamisega kolmandate isikute õigustesse sekkumine, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Oma seisukohas toetus kohus Riigikohtu arvamusele tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10. Käesoleva vaidluse käigus selgub garantii realiseerimise põhjendatus. Garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi.

Kohus ei pidanud käesoleva menetluse ajaks garantiisumma väljamaksmise keelamist kostjale liialt koormavaks. Kostja ei kaota võimalust oma nõudeid garantii arvel rahuldada, kui antud hagi jääb rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et hageja taotletav hagi tagamise abinõu on kohaldatav, põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldamisele.

Kohtupraktikas on ka läbitud vaidlus selles osas, kas (analoogses) hagi tagamise taotluselt tuleks nõuda eelnevalt tagatise tasumist (ts. asi nr 2-10 57431) ja on leitud, et seadusest ei tulene, et kohtul tuleks hagi tagamise abinõu kohaldamisel nõuda hagejalt tagatise maksmist vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Hagi on tagatud tuvastushagi nõudes, mille puhul ei ole kohustuslik nõuda tagatise maksmist tulenevalt TsMS § 383 lg-st 1.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. AS Rakvere Vesi esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt: 1) puuduvad kohtumääruses põhjendused hagi tagamise kohaldamise aluse ja vajaduse kohta;

2) on nõudegarantii realiseerimise keelamine hagi tagamise kaudu võimalik äärmuslikult erandlikel asjaoludel, mida antud juhul ei eksisteeri. TsMS § 377 lg 2 tuleks jätta kohaldamata. Arvestades, et nõudegarantiidega tagatakse reeglina kohustusi, mille väärtus on rahaliselt kõrge, toob olulise kahju tekkimise väite esitamine sisuliselt automaatselt kaasa õigustuse hagi tagamise kohaldamiseks. See oleks aga vastuolus mitteaktsessoorse garantii olemusega ja selle funktsiooniga võimaldada soodustatud isikul saada enda nõue kiiresti rahuldatud;

3) ei ole hagi tagamise abinõu proportsionaalne. Vastustajad on esitanud hagi, milles paluvad rahuldada rahalise põhinõude summas 219 953.03 eurot. Samas on hagi tagamise raames

4 keelatud teha väljamakseid summas 760 015.66 eurot. Hagi tagamisega välistatakse määruskaebuse esitaja ligi neli korda suurem õigus vastustajate vastu;

4) võib töövõtulepingu lõpetamine tekitada kostjale täiendavat olulist kahju arvestades projekti finantseerimist Ühtekuuluvusfondi toetuse kaudu;

5) oleks kohus pidanud hagi tagamise taotluse rahuldamise korral tegema selle sõltuvaks tagatise andmisest vastavalt TsMS § 383 lg-le 1.

4. Merko Ehitus AS ja Tallinna Teede AS vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) on täidetud TsMS § 384 lg-s 1 toodud määruse põhjendatuse nõue;

2) on garantiist tulenevate nõuete väljamaksmise keelamine seaduslik ja põhjendatud olukorras, kus hagis toodud nõue või nõuded on garantiiga tihedalt seotud. Sellise hagi tagamise abinõu kohaldamine ei tähenda, et garantii muutuks aktsessoorseks;

3) ei ole asjakohane võrrelda hagi tagamise abinõuna kohaldatud täitmiseks peatatud garantii aja hagi hinna suhet. Tuvastusnõuded on garantii väljamaksmise peatamisega otseselt seotud, mistõttu ei ole määruskaebuses põhjendatud tugineda TsMS § 378 lg 4 teisele lausele;

4) põhjustas lepingu ülesütlemise määruskaebuse esitaja poolt töövõtulepingu oluline rikkumine. Finantseerimisest tulenevate probleemidega ja võimalike lisakuludega oli kaebuse esitajal võimalus arvestada ja neid ette näha;

5) olukorras, kus hagi on tagatud tuvastushagi nõudes, puudus kohtul kohustus nõuda tagatise maksmist TsMS § 383 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi tagamise kohaldamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 leidnud, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjatel ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. See võib olla ka mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vastustajate seisukohaga selles, et garantiist tulenevate nõuete väljamaksmise keelamine on seaduslik ja põhjendatud olukorras, kus hagis toodud nõue või nõuded on garantiiga tihedalt seotud. Käesoleval juhul, kuna hagi esemeks on mh pangagarantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamine ja kostja poolt pangagarantii tagastamine, on pangagarantii tihedalt seotud käesoleva vaidlusega.

5 Hageja on põhistanud hagi tagamise avalduses asjaolusid, millest saab järeldada, et garandil kostjatele garantii alusel raha maksmise keelamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks.

Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise abinõu ei ole ebaproportsionaalne TsMS § 378 lg 4 kohaselt, sest hagi tagamise abinõu rakendamisel ei ole välistatud kostjapoolsete nõuete esitamine garandile väljamaksete tegemiseks, vaid keelatud on väljamaksete tegemine kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Andra Pärsimägi