2-11-40647/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-11-40647

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-40647 Tsiviilasi Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx hagi Mxxxxx Jxxxx vastu elatise nõudes Hagihind 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx); Hageja seaduslik esindaja: KxxxxxVxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx; Kostja: Mxxxxx Jxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Mxxxxx Jxxxxxx laps Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot kuus alates 31.08.2011. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista Mxxxxx Jxxxxxx laps Kxxxxx Mxxxxx Jxxxxxülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2010. a kuni 30.08.2011.a eest elatis kokku summas 1524,63 eurot.

4. Mxxxxx Jxxxxx tuleb elatis tasuda Kxxxxx Mxxxxx Jxxxxxarveldusarvele nr 10010651189017 AS-is SEB Pank.

5. Lugeda otsuse p 2 määratud elatisest täidetuks riigi poolt Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx ülalpidamiseks tasutud elatisabi summas 287.70 eurot.

2-11-40647

2 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Vxxxx Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx seadusliku esindajana esitas kohtule hagiavalduse Mxxxxx Jxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kxxxx Vxxxxxx ja Mxxxxx Jxxxxx ühine alaealine poeg Kxxxxx Mxxxxx xxxxxx sündinudxxxxxxxxxx.a. Laps elab Kxxxx Vxxxxx juures. Lapse igakuised vajadused ühes kuus eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustuse täitmisele ja riietele-jalanõudele on 250 eurot kuus. KxxxxxVxxxxx sissetulekuks on töövõimetuspension 243 eurot kuus ja peretoetus 19 eurot kuus. Kxxxx Vxxxxxxx teadaolevalt on kostjal olemas sissetulek töövõimetuspensioni näol, umbes 270 – 290 eurot kuus. Kostja lapsele elatist ei maksa. Kxxxx Vxxxxxpalus kohtul kostjalt laps Kxxxxx MxxxxxxJxxxxxkasuks välja mõista elatis seadusega ettenähtud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates oktoobrist 2010. a. Kxxxx Vxxxx taotles hagi tagamist. Kohus rahuldas 13.09.2011.a määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat hagi tagamise abinõuna maksma lapse Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx ülalpidamiseks elatist 139,01 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

Kohus võttis hagi 15.09.2011. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale elukoha aadressil 16.09.2011. a kätte kostja vend Mxxxx Jxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, siis loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 16.09.2011. a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

2-11-40647

3 Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et Kxxxx Vxxxxxx ja Mxxxxx Jxxxxx on ühine alaealine poeg xxxxx Mxxxxx Jxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a. Laps elab ema KxxxxxVxxxxxxjuures. MxxxxxxJxxxxlapsele elatist ei maksa. Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Kxxxx Vxxxx nõuab lapsele elatist seadusega ettenähtud alamäära ulatuses. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Antud juhul ei ole teada asjaolusid, mis võiks PkS § 102 lg 2 järgi olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 31.08.2011.a. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p

1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg 1: kostjalt välja mõistetud elatis tuleb Kxxxx Vxxxxx taotlusel tasuda igakuiselt Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx arveldusarvele.

Hageja esindaja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates oktoobrist 2010. a. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eelpool leidis kohus, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja last on ülal pidanud vaid hageja esindaja, tema ema. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse kasuks välja elatise alammäära ulatuses tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2010 – 30.08.2011. a eest. Elatis selle perioodi eest on kokku 1524,63 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet edastas kohtule koopia 19.09.2011. a otsusest nr 00338E/1, millest nähtub, et käesolevas tsiviilasjas tehtud hagi tagamise määruse ja Kxxxx Vxxxxx avalduse alusel on määratud Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx kasvatamiseks elatisabi kogusummas 287.70 eurot. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 alusel läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Seega nõuab riik kostjalt sisse lapse kasvatamiseks välja makstud elatiseabi. Eeltoodu alusel ei kuulu käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis kostjalt sissenõudmisele riigi poolt makstud elatisabi osas. Riigi poolt makstud elatisabi summas 287.70 eurot tuleb kostjalt nõutavast elatisest maha arvestada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud

2-11-40647

4 TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole kohtule enda menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

Maimu Laumets Kohtunik