2-11-30591/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-30591

Tsiviilasi

MG OÜ hagi BT ja ÄAAS-i vastu 11 059 euro nõudes

Tsiviilasja hind

11 059 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MG OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja esindaja vandeadvokaat Denis P

Kostja BT ja ÄAAS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista BT ja ÄAAS-ilt poolte vahel 22.09.2006 sõlmitud laenulepingust

XXXtulenev intressivõlgnevus 11 059 (üksteist tuhat viiskümmend üheksa) eurot

MG OÜ kasuks.

3. Jätta rahuldamata MG OÜ hagi BT ja ÄAAS-i vastu osas, milles hageja palub

kostjalt välja mõista viivise võlaõiguseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras

intressivõlgnevuselt.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Välja mõista BT ja ÄAAS-ilt menetluskulud 1 329,12 (üks tuhat kolmsada

kakskümmend üheksa eurot 12 senti) eurot MG OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul,

kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus

või mitte.

Asjaolud

MG OÜ esitas 30.06.2011 hagi BT ja ÄAAS-i vastu 11 059 euro nõudes. Hageja palub kostjalt

välja mõista poolte vahel 22.09.2006 sõlmitud laenulepingust XXX tulenev intressivõlgnevus

11 059 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista intressivõlgnevuselt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 20.12.2008 kuni hagi

esitamiseni summas 2 241,16 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni protsendina nõudest. Hageja leiab, et käesoleval juhul on intressilt lubatud viivist

nõuda, kuna leping loeti põhivõla tasumisega lõppenuks ning intressi summa jäi konstantseks.

Sisuliselt sai laenulepingu lõpetamisel tasumata intressist põhivõlg, mis enam ei suurene.

Seega VÕS § 113 lg 6 sätestatud piirang hageja hinnangul ei kohaldu.

Hagiavaldus ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on kostjale 25.08.2011 kätte toimetatud.

Tähtajaks kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus on kostjat hoiatanud, et hagile tähtajaks

vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt

võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul

põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas

piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus

tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on intressivõlgnevuse osas õiguslikult põhjendatud ja

kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 059 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Lõike 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise

korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja intressivõlgnevuselt viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 20.12.2008 kuni hagi esitamiseni summas

2 241,16 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni protsendina

nõudest ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et VÕS

§ 113 lg 6 on imperatiivne säte ning sellest ei ole võimalik vastavalt asjaoludele kõrvale

kalduda. Samuti ei seo nimetatud säte selle rakendamist võlgnevuse geomeetrilise

suurenemisega ega anna võimalust nõuda intressilt viivist juhul, kui põhivõlgnevus sellest ei

suurene. Tegemist on absoluutse keeluga. Hageja seisukoht, et lepingu lõpetamisel muutus

intressivõlgnevus sisuliselt põhivõlgnevuseks on meelevaldne ega tulene seadusest.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hageja nõuab kostjalt 11 059 euro intressivõlgnevuse ja 2 241,16 euro hagi

esitamise

ajaks

sissenõutavaks

muutunud

viivise

tasumist.

Kohus

rahuldab

hagi

intressivõlgnevuse osas, mis on 83,15% hageja poolt nõutust. Seega jätab kohus menetluskulud

83,15% ulatuses kostja kanda ning 16,85% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1958,45 eurot,

s.o riigilõiv hagi esitamisel 1 118,45 eurot ja õigusabikulud 840 eurot. Hageja märgib, et kokku

on õigusabiteenust osutatud 8,2 tundi, tunnihinnaga 120 eurot / tund, kokku seega 1 180,80

eurot. Kuivõrd tasu oli kokku lepitud projektitasuna, siis nõuab hageja kostjalt esimese etapi

tasu 840 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 840 eurot vajalikud ega põhjendatud.

Käesolevas asjas on kohtule esitatud vaid hagiavaldus koos lisadega. Kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 840 eurot. Hagiavaldus on 3-l leheküljel, millest sisuline osa moodustab

vaid 2 lehekülje. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, hageja pole pidanud esitama

ühtegi täiendavat seisukohta ega põhistust, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 480 euro ulatuses, s.o 4

töötunni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud

kokku summas 1 329,12 eurot, s.o riigilõiv hagi esitamisel 1 118,45 eurot + õigusabikulud 480

eurot – 16,85%.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Maie Seppo

kohtunik