2-10-60439/27 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev osaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoobril 2011.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60439 Tsiviilasi

P. T. hagi M. T. vastu abielu lahutamise nõudes ja M. T. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: P. T., isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja Ljudmila Tamar – AB Tamar, Kuninga 24 Pärnu 80010, e-post: menetlus@tamar.ee Kostja: M. T., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxx Kostja esindaja Tõnu Meidra – AB Kasak & Missik, P.Süda 3A-

4 Tallinn 10118, e-post: tony.meidra@olaw.ee

Kohtuistungi aeg 03.10.2011.a.

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada P. T. hagi M. T. vastu ja lahutada P. T. ja M. T. xxxxxxxxxx Maavalitsuses xxxxxxxxx.a. kandega nr xxx sõlmitud abielu. 2.Taastada M. T. esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi xxxx. 3.Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta pool abielu lahutamise nõude riigilõivust kostja M. T. kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus 06.01.2011.a. saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtualluvuse korras P. T. hagiavaldus

M. T. vastu abielu lahutamise nõudes. 04.08.2011.a määrusega on kohus võtnud menetlusse M. T. vastuhagi P. T. vastu ühiseks läbivaatamiseks koos abielu lahutamise nõudega. Kuigi kostja M. T. algselt vaidlustas abielu lahutamise nõude põhjusel, et ühisvara on veel jagamata, pidades samas otstarbekaks anda võimalus pooltele kokkuleppe saavutamiseks, on kostja 03.10.2011.a. kohtuistungil abielu lahutamise nõude õigeks võtnud. Pooled on nõustunud TsMS §

450 lg 1 alusel osaotsuse tegemisega abielu lahutamise nõude osas. Lahendamata nõude, s.o. ühisvara jagamise nõude, osas jätkab kohus menetlust.

Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. P. T. avaldusest nähtuvalt on poolte vahel faktilised abielulised suhted lõppenud alates xxxxxxxx xxxx.a., hageja ei soovi kostjaga kooselu jätkata ning taotleb abielu lahutamist. Kostja on abielu lahutamise nõude õigeks võtnud leides, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et poolte lepitamine on võimatu ja ebamõistlik, hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS §-de 1 ja 7 mõttest tulenevalt on abielu mõlema poole vaba tahe ning kui pooled enam abielu jätkamist ei soovi, tuleb abielu lahutada.

Hageja on tasunud abielu lahutamise nõudelt riigilõivu 319.55 eurot, taotledes selle jätmist pooles ulatuses kostja M. T. kanda. Kuigi TsMS § 164 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, peab kohus põhjendatuks menetluskulude jaotamist teisiti. Tegemist on nõudega, mida ei oleks pruukinud ilmtingimata lahendada kohtus. Kuigi kostja M. T. ka nõudele algselt vastu vaidles, võttis ta selle hiljem õigeks ning hageja poolt tasutud riigilõivu jätmine üksnes hageja kanda ei ole kohtu arvates õiglane TsMS § 164 lg 2 alusel. Seega leiab kohus, et pool abielu lahutamise nõude riigilõivust tuleb jätta kostja M. T. kanda. Muus osas jätta abielu lahutamise nõude menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Ingrid Niinemägi Kohtunik