2-11-38307/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. oktoober 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-38307 Tsiviilasi

Hagi hind JBhagi SIAS-i vastu 2171,42 euro saamiseks 2171,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg hageja JB(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja SIAS (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja MP 05.10.2011.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista SIAS-ilt kahjuhüvitis 2171,42 eurot (kaks tuhat ükssada seitsekümmend üks eurot ja nelikümmend kaks senti) JB kasuks.

3. Kõik menetluskulud jätta SIAS-i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ning menetluse käik 05.04.2011.a toimus liiklusõnnetus Tallinnas XXXgaraažide juurde viival juurdesõiduteel. Hageja liikus sõidukiga Ford Transit (reg nr XXX) mööda juurdesõiduteed ning põrkas kokku garaažide juurde sõitu piiravatest väravatest väljasõitva sõidukiga Mercury Grand Marquis (reg nr XXX), mida juhtis TK.

Hageja esitas 22.06.2011.a kostja vastu Kindlustuse vaidluskomisjonile avalduse kahju hüvitamiseks, kuna kostja keeldus liikluskahju hüvitamisest, väites, et hageja on rikkunud parema käe reeglit. Kostja leidis, et hageja vastutab liiklusõnnetuse eest 50 % ulatuses. Hageja sellega ei nõustu. TK sõitis oma sõidukiga garaažide juurde viivast väravast temale otsa. Hageja juhitud sõiduki taastusremont maksab 2171,42 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 2171,42 eurot.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Kostja hinnangul kehtib käesoleval juhul eeldus, et mõlemad juhid vastutavad tekkinud kahju eest 50 % ulatuses. Mõlemad sõidukid asetsesid liiklusõnnetuse toimumise hetkel juurdesõiduteel, mis viib garaažideni. Sellest tulenevalt pidi hageja andma teed paremalt lähenenud sõidukile.

Kindlustuse vaidluskomisjon rahuldas kaebuse ja kohustas kostjat hüvitama sõiduki Ford Transit taastusremondi maksumuse piirsummas 2171,42 eurot.

Kostja ei nõustunud Kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega ja palus hageja avalduse vaadata läbi hagimenetluse korras hagina.

Kohtu põhjendused Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vaidlus puudub selles, et sõiduki Mercury juhi tsiviilvastutus on kindlustatud kostja poolt. Tulenevalt LkindlS § 2 on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg 1 esimese lause järgi, kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik.

Tulenevalt VÕS § 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Seega vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja juhitud sõiduk Ford ja TK juhitud sõiduk Mercury osalesid liiklusõnnetuses, mille tagajärjel sai sõiduk Ford kahjustusi. Eeltoodust tulenevalt on kostjal, kui TK tsiviilvastutuse kindlustajal, kohustus hüvitada sõiduki Mercury käitamisel tekitatud kahju.

Asja materjalidest nähtuvalt kuulub sõiduk Ford Swedbank Liising Aktsiaseltsile. Samas ei ole kostja esitanud vastuväidet, et hagejal puuduks õigus nõuda kahju hüvitamist endale. Kostja on seisukohal, et kostjalt nõutavat kahjuhüvitist tuleb vähendada. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. LkindlS § 44 lg 2 teine lause sätestab, et kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega.

Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki Mercury juht sõitis välja juurdesõiduteelt või teega külgnevalt alalt. Kuni 30.06.2011.a kehtinud liikluseeskirja (LE) § 2 lg 49 kohaselt mõistetakse teega külgneva ala all vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Tsiviilasjas olevatest fotodest selgub, et garaažide, mille vahelt sõiduk Mercury välja sõitis, otsaseinte vahele on kinnitatud metallaed ja väravad, muutes selle suletud alaks. Kohtu hinnangul on metallaia taha jääv ala sellisel viisil muudetud teega külgnevaks alaks.

LE § 92 p 1 kohaselt peab juht andma teed, teega külgnevalt alalt teele sõites, igale liiklejale. Seega oli sõiduki Mercury juht kohustatud andma teed sõiduki Ford juhile. Kuna sõiduki Ford juht liikluseeskirju ei rikkunud, siis puudub alus kahjuhüvitist vähendada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduki Ford remont maksab 2171,42 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2171,42 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik