2-11-5638/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-5638 Tsiviilasi FMOÜ hagi BEOÜ vastu võla ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 670,31 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: FMOÜ (rk: XXX; asukoht: XXX) Hageja esindaja: Kiur P (XXX) Kostja: BEOÜ (rk: XXX asukoht: XXX) Kostja esindaja: TR (XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON Rahuldada FMOÜ hagi BEOÜ vastu võla ja viiviste nõudes osaliselt. Välja mõista BEOÜ-lt põhinõue 670,31 eurot ja viivised 670,31 eurot FMOÜ kasuks. Välja mõista BEOÜ-lt menetluskulu 191,73 eurot FMOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja Tsiviilasi nr.2-11-5638

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2009 müügilepingu nr 10304 kaupade müügiks. Hageja müüs kostjale kaupa perioodil 03.04.2010-09.04.2010 ning esitas kostjale arved kogusummas 670,31 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud viivises 0,5% tasumata makselt päevas. Hagejal on arvestanud viivist alates 23.04.2010 ning vähendab viivise nõude põhinõudega samaväärseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 670,31 eurot, viivis 670,31 eurot ning edasi viivis kuni põhinõude täitmiseni 0,5 % päevas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas kohtule vastuväite, milles nõustub põhinõudega, kuid palub vähendad viivist seaduses sätestatud määrani, sest kostjal on majandusraskused. Kostja on nõus tasuma 824,16 eurot maksegraafiku alusel 137,36 eurot kuus. Lepingus kokkulepitud viivise määra on kostjat ülemääraselt kahjustav.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus arutas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on kohtule esitatud vastuses võtnud hagi põhinõude osas õigeks, seetõttu ei pea kohus põhjendama hagi rahuldamist põhinõude osas TsMS § 440 lg 1 ja §

444 lg 4 alusel. Kostjalt tuleb välja mõista põhinõue 670,31 eurot.

VÕS § 113 lg 1 järgi on lepingus võimalik kokku leppida viivis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on lepingu p 6.4 kokku leppinud viivise suuruses 0,5 % tasumata makselt päevas.

Kohus leiab, et 0,5 % päevas so 182,5 % aastas võiks olla ebamõistlikult kahjustav, arvestades, et alates 01.05.2009 kehtiv TsÜS § 86 lg 3 sätestab tehingu intressile piirangud, millest suurema intressi nõudmine on heade kommetega vastuolus ja seega tühine. Olgugi, et poolte vahel sõlmitud leping on varasem, seega ei pea see vastama hiljem jõustunud seaduse redaktsioonile. Kostja ei ole samas välja toonud asjaolusid, mis võiks lasta kohtul järeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mille puhul on kohtul võimalik kontrollida tehingu vastavust VÕS § 42 lg 3 p 1-37 sätetele. Läbiräägitud lepingutingimus võib olla kallutatud ühe või teise lepingupoole kasuks.

Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks, väites, et tal on ajutised majandusraskused, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Kostja on kohtuotsuse tegemise ajaks viivitanud kohustuse täitmisega 546 päeva. Hageja on juba hagi esitamisel vähendanud viivise nõuet põhinõude määrani, kuid soovib ka pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Kohus leiab, et viivist tuleb vähendada kuni põhinõude määrani ning põhinõuet ületava viivise väljamõistmine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivis 670,31 eurot. Kohus leiab, et täitmise korra määramine kohtuotsuses ei ole põhjendatud. Pooled saavad täitmise korda reguleerida ka täitemenetluse käigus.

TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 ning § 405 lg 1 p 3 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõiv 191,73. Õigusabikulude kohta ei ole hageja tähtaegselt kulunimekirja esitanud.

Kohtunik