Legislator Case Law & Legislation
2-11-17219/15 AI generated

2-11-17219/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-11-17219/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

485 euro põhinõude ja viivise nõudes. 06.05.2011.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite 23.05.2011.a. Kuna hageja soovis kostja vastuväite korral menetlusse jätkamist hagimenetluses Harju Maakohtus, lõpetas Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 04.07.2011.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning andis asja üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.

Legislator headnote

AI generated

2-11-17219/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ühtlasi loobusid pooled edasikaebeõigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Keywords

AI generated
objection to debt enforcement pecuniary dispute decision not to raise objections reimbursement of costs non-implementation of the offending agreements dispute settlement
AI generated
2-22-149092/3
Kinnitada hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA ja kostja O R vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: O R tasub Osaühingule EUROPARK ESTONIA 67,50 eurot hiljemalt 10.01.2023 EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE642200221076244488 Swedbank AS-s selgitusega ”343AYK –+ sissenõudmiskulu + menetluskulud”.
2-13-55647/10
XXXloobub hagist – kõikidest hagiavalduses esitatud nõuetest Hooneühistu XXXvastu ning Hooneühistu XXXloobub tsiviilasjas nr 2-13-31548 tema kasuks XXXväljamõistetud menetluskulude sissenõudmisest ja kohustub mitte pöörama täitmisele Harju Maakohtu 12.02.2014 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-13-31543, millega mõisteti XXXvälja Hooneühistu XXXkasuks menetluskulu 420 euro suuruses.
2-09-18890/15
Kostja IP kohustub tasuma võlgnevuse, mis koosneb põhivõlgnevusest kompromisslepingu sõlmimise seisuga 14 190,17 krooni (neliteist tuhat ükssada üheksakümmend krooni ja senti), millele lisanduvad hageja COÜ menetluskulud 1000 (üks tuhat) krooni, riigilõiv 875 (kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 4359,49 krooni (neli tuhat kolmsada viiskümmend üheksa krooni ja 49 senti), milliste summadega võlgnik nõustub.
2-05-3645/3
A.B. võlgneb XXe OÜ-le 5354,45 (viis tuhat kolmsada viiskümmend neli krooni ja 35 senti) krooni ja pool riigilõivust 525 (viissada kakskümmend viis) krooni; XXe OÜ loobub summast 4667,90 (neli tuhat kuussada kuuskümmend seitse krooni ja 90 senti) krooni;
2-06-11233/5
novembril 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-11233 Tsiviilasi, hageja nõue S… R… hagi I… R… vastu elatise nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-11-21173

1 (4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number 2-11-17219 Tsiviilasi ELIAS hagi SP vastu võla nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: ELIAS (registrikood XXX, asukoht XXX). Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar, e-post: kristjan@tallinnlaw.ee; Kostja: SP(isikukood XXX, elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada ELIAS (hageja) ja SP(kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 SPtunnistab võlgnevust summas 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 75 senti, millest 290,79 eurot on põhivõlgnevus ja 31,96 eurot on pool hagiavaldusest tasutud riigilõiv. SPkohustub tasuma käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa hiljemalt 20.10.2012.a vastavalt alltoodud maksegraafikule 1.2 Maksegraafikus toodud maksetähtaegade mittekinnipidamisel, kohustub SPtasuma ELIAS võlgnevuse jäägi täies ulatuses ELIAS esimesel nõudmisel. 1.3 Kõik summad tasub SPELIAS arveldusarvele nr 10220080347016 AS-s SEB Pank. 1.4 Era Liising Inkassoteenused AS kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mittevaralised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-17219. 3. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada ELIAS-le (registrikood 10625474) pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96

2-11-21173

2 (4) senti ning kanda nimetatud summa ELIAS arveldusarvele nr XXX AS-s SEB Pank. ELIAS tasus 15.04.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 47,93 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10000003815017 AS SEB Pank viitenumbriga 2900072369. ELItasus 19.07.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 15,98 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „ELIAS vs SP, isikukood XXXriigilõiv“.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud

15.07.2011.a esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses

485 euro põhinõude ja viivise nõudes. 06.05.2011.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite 23.05.2011.a.

Kuna hageja soovis kostja vastuväite korral menetlusse jätkamist hagimenetluses Harju Maakohtus, lõpetas Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 04.07.2011.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning andis asja üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.

Kohus määras 07.07.2011.a määrusega jätkata ELIAS Poolt SP vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma hagiavalduselt täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 20.07.2011.a kohtule hagiavalduse, mille kohus 14.09.2011.a määrusega menetlusse võttis kohustades kostjat hagile vastama.

Kostja vastas hagile 28.09.2011.a, milles ta võttis hagi õigeks. Samas teatas kostja, et tasumine saab toimuda vaid maksegraafiku alusel, kuna tal puudub peale lapsetoetuse muu sissetulek.

Hageja esitas kostja vastuse suhtes 07.10.2011.a omapoolse kompromissettepaneku koos kompromisslepingu projektiga.

Kohus märkis 10.10.2011.a pooltele saadetud kirjas, et kompromissleping peab olema mõlema poole poolt allkirjastatud, mis edastatakse kohtule kinnitamiseks. Juhul, kui pooled kompromisslepingut hiljemalt 24.10.2011.a ei esita, lahendab kohus asja kostja õigeksvõtul põhineva otsusega hiljemalt 31.10.2011.a.

Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ühtlasi loobusid pooled edasikaebeõigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

2-11-21173

3 (4)

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et ELIAS taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

ELIAS tasus 15.04.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 47,93 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10000003815017 AS SEB Pank viitenumbriga 2900072369. ELI tasus 19.07.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 15,98 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „ELIAS vs SP, isikukood XXXriigilõiv“.

Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 31,96 eurot kanda ELIAS arvelduskontole nr XXX.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja menetluskulud.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Anu Uritam kohtunik

2-11-21173

4 (4)