2-11-30493/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-30493

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-30493

Tsiviilasi

Margot Mäe avaldus kohtutäituri taandamiseks täiteasjas

nr 186/2009/980

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja Margot Mäe

puudutatud isik Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal (büroo

asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu; telefon 742 7702; e-post

Reet.Rosenthal@taitur.just.ee);

puudutatud

isik

sissenõudja

Kodumaja

Kinnisvaraarenduse OÜ

(registrikood

10512055;

asukoht

Betooni 2, 51014 Tartu), esindaja vandeadvokaat Peeter

Viirsalu (Advokaadibüroo VARUL AS; asukoht Kaluri 2,

51004

Tartu;

telefon

730 1610;

e-post

peeter.viirsalu@varul.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

10. oktoober 2011

RESOLUTSIOON

1. Jätta Margot Mäe avaldus kohtutäituri taandamiseks rahuldamata ja kohtutäitur Reet

Rosenthal täiteasjas nr 186/2009/980 taandamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Margot Mäe kanda.

3. Välja mõista Margot Mäelt riigilõiv 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti riigituludesse.

Anda Margot Mäele tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi

konto nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber

mõlema konto puhul 2900078538, selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-30493“) 15 päeva

arvates kohtumääruse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu

tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude

sundtäitmise avaldaja suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb avaldajal tasuda kohtumääruse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

2(4)

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. Margot Mäe esitas 24.06.2011 Tartu Maakohtule avalduse kohtutäitur Reet Rosenthali

taandamiseks täiteasjas nr 186/2009/980 põhjusel, et avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur

erapooletu.

Avaldusest (tl 1-4) ja selle lisast (tl 12) nähtuvalt rikub kohtutäitur kõiki täitemenetluse seadusi ja

kui ta parasjagu seadust ei riku, siis valib seadusest võlgnikku kõige enam kahjustava variandi.

Avalduse kohaselt näljutas kohtutäitur avaldajat, jätmata talle sentigi söögiraha, ning müüs avaldaja

selja taga poole hinnaga korteri (Ida 4A-18 Tartu) ajal, mil avaldaja viibis statsionaarsel taastusravil

ja oli kohtutäiturile teatanud, et soovib enampakkumisel isiklikult osaleda ning palunud

enampakkumise seetõttu edasi lükata. Avaldaja arvates on kohtutäitur seaduse regulaarse

mittetäitmisega tõendanud, et ta ei ole erapooletu. Kohtutäitur ei ärata avaldajas oma tegevusega

täitetoimingute läbiviimisel usaldust. Margot Mäe palub, et kohus taandaks kohtutäitur Reet

Rosenthali täiteasjas nr 186/2009/980.

2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 9 lg-st 5 tulenevalt küsis kohus kohtutäiturilt ja sissenõudjalt

kirjalikku arvamust Margot Mäe poolt esitatud avalduse suhtes.

3. 05.09.2011 esitas sissenõudja oma kirjaliku seisukoha (tl 42-44), mille kohaselt ei ole Margot

Mäe avaldus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastuse kohaselt on avaldus segane ja üldsõnaline ning avaldaja ei ole selles põhistanud, millistel

täitemenetluse läbiviimise asjaoludel ta leiab, et kohtutäitur on erapoolik. Avaldaja ei ole tõendanud

ühtegi oma etteheidet täiturile (sh ei ole lisanud avaldusele selles viidatud dokumente), vaid on

esitanud üksnes väga küsitavas sõnakasutuses kontrollimatuid väiteid, toomata seejuures välja,

kuidas need väidetavad rikkumised võiksid seada kahtluse alla täituri erapooletuse. Asjaolu, et

võlgniku suhtes toimub sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus, ei muuda kohtutäiturit

erapoolikuks. Sissenõudja palub jätta avalduse rahuldamata ning kohtutäituri taandamata.

4. 07.09.2011 esitas kohtutäitur kirjaliku vastuse Margot Mäe avaldusele (tl 48-50), leides, et

taandamisavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri arvates ei ole avaldaja

taotluses põhistanud täituripoolseid menetlusnormide rikkumisi täitemenetluse läbiviimisel

täiteasjas nr 186/2009/980. Avaldajal on olnud võimalik vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja

tegevust nimetatud täiteasjas ning täitur on avaldaja kaebustele vastates oma seisukohti

täitetoimingute tegemisel või tegemisest keeldumisel põhistanud. Täitur lähtub täitemenetluse

algatamisel sissenõudja sooviavaldusest, seistes tema huvide eest pärast seda, kui võlgnik ei ole

oma kohustust vabatahtlikult täitnud. See aga ei muuda kohtutäiturit erapoolikuks.

5. Avaldaja esitas 08.10.2011 kohtule avalduse taandamisavalduse tagasivõtmiseks (tl 58).

10.10.2011 kohtuistung (tl 60)

Avaldaja kohtuistungile ei ilmunud, olles asja arutamisest teadlik (tl 55).

Puudutatud isikud ei andnud nõusolekut taandamisavalduse tagasivõtmiseks, pidades vajalikuks

asja sisulist lahendamist. Avaldaja poolt on tegemist menetlusõiguse pahauskliku kasutamisega,

kuna kohtule on esitatud täiesti põhjendamatu avaldus ja avaldaja ilmselt esitab täitemenetluse

käigus sama avalduse uuesti kohtule. Puudutatud isikud paluvad taandamisavalduse jätta

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtu seisukoht

3(4)

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi lõige kuus sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja

avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

TsMS § 477 lg 6 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja

avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg-st 1 tulenevalt võib hageja

hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi

võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuivõrd eelmenetlus antud asjas lõppes puudutatud

isikute seisukohtade esitamisega avalduse suhtes kohtule ja puudutatud isikud ei andnud nõusolekut

taandamisavalduse tagasivõtmiseks ning vastavalt TsMS § 477 lg-le 3 ei takista kohtuistungile

kutsutud avaldaja puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist, siis vaatab kohus Margot Mäe

avalduse läbi sisuliselt avaldaja osavõtuta.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega ning puudutatud isikute

seisukohtadega, leiab, et Margot Mäe avaldus kohtutäituri taandamiseks tuleb jätta rahuldamata ja

kohtutäitur Reet Rosenthal täiteasjas nr 186/2009/980 taandamata.

8. TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega

taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis

tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib TMS § 9 lg-

tes 1 ja 11 nimetatud alustel esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse

osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada

taandamise aluseks olevast asjaolust. TMS § 9 lg 4 järgi kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu,

võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul

esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule.

9. Margot Mäe on esitanud kohtule avalduse kohtutäitur Reet Rosenthali taandamiseks täiteasjas

nr 186/2009/980 põhjusel, et kohtutäitur ei ole erapooletu.

Põhjendatud on puudutatud isikute seisukoht, et avaldus kohtutäituri taandamiseks peab olema

põhistatud ning et erapooletus saab ja võib tuleneda üksnes kohtutäituri kindlast toimingust. Antud

juhul on avaldaja kahtluse alla seadnud kohtutäituri tegevuse üldiselt (ei täida seadust),

täpsustamata, millises täitetoimingus kohtutäituri erapooletus seisneb. Samuti ei selgita avaldaja,

milles seisneb erapoolikus tema suhtes. Avaldaja põhjendused piirduvad vaid tema paljasõnaliste

väidetega, et kohtutäitur on viinud täitemenetluse läbi erapoolikult, kuid avaldaja ei ole toonud ära

asjaolusid, millele vastavad väited põhinevad.

Avalduse kohaselt näljutas kohtutäitur avaldajat, jätmata talle sentigi söögiraha. Samas ei nähtu

täitemenetluse registrist, et kohtutäitur oleks vaidlusaluses täiteasjas pööranud kordagi sissenõude

avaldaja kontole või arestinud töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku (tl 19-20). Seega ei

ole avaldaja etteheide täiturile seotud täitemenetlusega nr 186/2009/980, milles taandustaotlus on

esitatud. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja etteheited täiturile eeskätt seotud sissenõude

pööramisega tema kinnisasjale. Avaldaja märgib, et viibis enampakkumise toimumise ajal

statsionaarsel taastusravil ja palus enampakkumise seetõttu edasi lükata, kuna soovis sellel isiklikult

osaleda. Kohus selgitab, et täitemenetluse kulg sõltub suuresti just sissenõudjast, sest temaga

kooskõlastatakse sissenõude pööramine varale, muu hulgas esemete realiseerimise järjekord,

kordusenampakkumise läbiviimine, vara allahindamine jm, sest võlgniku vara realiseerimine

toimub üldjuhul täitedokumendi täitmise eesmärgil. Täitemenetluse osaliste osalus vara sundmüügil

ei mõjuta reeglina märkimisväärselt enampakkumise tulemust. Kui avaldaja leidis, et kohtutäitur ei

täitnud oma ametikohustusi täitetoimingu läbiviimisel nõuetekohaselt, oli avaldajal võimalus

kasutada õiguskaitsevahendeid, eeskätt esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS

4(4)

§-s 223 ettenähtud tingimustel või kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäiturile tuleneb

seadusest, et täitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks.

Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole avaldaja mitte kuidagi põhjendanud, millised asjaolud

annavad aluse kohtutäituri taandamiseks. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja suhtes toimub täitemenetlus,

kus viidi läbi enampakkumine, ei muuda kohtutäiturit erapoolikuks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Margot Mäe avalduse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata ja

kohtutäitur Reet Rosenthali täiteasjas nr 186/2009/980 taandamata.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Kohus, jättes avalduse rahuldamata ja kohtutäituri taandamata, jätab TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste menetluskulud avaldaja Margot Mäe kanda.

11. Avaldajale anti 01.07.2011 määrusega (tl 31-32) menetlusabi ja ta vabastati taandamisavalduse

esitamisel riigilõivu 63,91 eurot tasumisest täies ulatuses. Avaldajalt tuleb TsMS § 179 lg-te 1 ja 5

alusel riigilõiv 63,91 eurot välja mõista riigituludesse.

Kohtunik