3-11-1080/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.10.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1080 Haldusasi Ferroline Grupp OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 01.04.2011 vaideotsuse nr 6-1/497-4 punkti tühistamiseks. Menetlusvorm Suuline menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ferroline Grupp OÜ lepinguline esindaja adv Meelis Krautmann ning vastustaja Maksuja Tolliameti volitatud esindaja Karolin Lorents. Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Ferroline Grupp OÜ kaebus.

2. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Halduskohtu menetluses on Ferroline Grupp OÜ kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 01.04.2011 vaideotsuse nr 6-1/497-4 punkti 3 tühistamiseks.

Põhja Maksuja Tollikeskus (PMTK) viis läbi Ferroline Grupp OÜ suhtes revisjoni, kontrollides ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodidel jaanuardetsember 2006. PMTK tegi 08.01.2009 maksuotsuse nr 12-5/9, millega kohustas äriühingut tasuma käibemaksu

329 833 krooni ja tulumaksu 648 507 krooni. Kaebaja esitas maksuotsuse peale PMTK-le vaide 12.02.2009, milles taotles maksuotsuse osalist kehtetuks tunnistamist. PMTK edastas vaide Maksu-ja Tolliametile 19.02.2009.

MTA 30.03.2009 vaideotsusega nr 6-1/124-4 vaie rahuldati ning asi saadeti PMTK-le uuesti otsustamiseks. PMTK tegi 17.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7485-1, millega määras tasumisele käibemaksu 185

527 krooni ja tulumaksu 365 934 krooni. Kaebaja vaidlustas vaidemenetluses nimetatud maksuotsuse MTA-s, esitades 17.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7485-1 kehtetuks tunnistamise nõude. MTA 01.04.2011 vaideotsusega nr 6-1/497-4 tunnistati PMTK 17.09.2009 maksuotsus nr 12.2- 3/7485-1 kehtetuks ning tehti PMTK-le ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud vaideotsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi järgmistel põhjustel: vaideotsusega ettekirjutuste tegemine PMTK-le asja uuesti otsustamiseks tingib revisjoni taasjätkamise olukorras, kus revisjoni tähtaeg on ebamõistlikult pikk; vaiet vaadati läbi 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva, kuigi seadusest tulenev vaide läbivaatamise tähtaeg on 30 päeva. Nimetatud aja jooksul oli vaiet läbivaataval MTA-l võimalik hinnata maksuotsust kõikides materiaalja menetlusõiguslikest aspektidest ning vajadusel koguda täiendavaid tõendeid; vaideotsusega saadeti asi uuesti otsustamiseks teist korda, mis tähendab, et maksuhaldur peab samadel asjaoludel maksusumma määramise osas võtma vastu otsuse kolmandat korda, mis on vastuolus MKS § 10 lg-s 3 sätestatud põhimõtetega.

Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: maksuhaldur on samade tehingute osas andnud kaks maksuotsust ning mõlemal korral on maksuhaldur vaideotsusega tunnistanud maksuotsused kehtetuks; maksuhaldur alustas eelnimetatud asjaolude uurimiseks revisjoni 10.12.2007 ning 12.04.2007 korraldusega nr 12.2- 3/7485-4 pikendati revisjoni tähtaega kuni 30.09.2011. Seda asjaolu kinnitab ka korraldus, millega pikendati revisjonitähtaega kuni 30.09.2011. MTA 30.03.2009 vaideotsusega nr 6-1/124-4 tehti PMTK-le ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks ning PMTK otsustas asja uuesti, määrates tasumisele kuuluvad maksusummad 17.09.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/7485-1.

MTA vaatas 17.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7485-1 peale esitatud vaiet läbi 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva. OÜ Ferroline Grupp suhtes maksurevisjon algas 10.12.2007. Käesoleva vaideotsusega ettekirjutuse tegemine asja uuesti otsustamiseks põhjustas revisjoni läbiviimise jätkamise vähemalt kuni 30.09.2011. Kaebaja leiab, et ettekirjutuse tegemisel oleks pidanud vaiet läbivaadanud MTA arvestama asjaoluga, et asja uuesti otsustamiseks saatmine tingib revisjoni jätkamise, mis on kestnud juba 3 aastat ja 3 kuud. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-3-08 sedastanud, et „kuigi Maksukorralduse seadus ei sätesta revisjoni läbiviimise pikimat lubatud tähtaega, tuleb lähtuda haldusmenetluse ja maksumenetluse põhimõtetest.

HMS § 5 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (lg 2), kusjuures menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta (lg 4). MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.“ Vaide lahendaja peab otsuse langetamisel hindama, kas tehtud otsus võib rikkuda isiku subjektiivseid õigusi.

Huvide ja hüvede konflikti korral kaaluma erinevate huvide ja hüvede olulisust arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. MKS § 148 lg 1 p 3 järgi ei ole maksuhaldur kohustatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel tegema muu hulgas ettekirjutust asja uuesti otsustamiseks. Tegemist on maksuhalduri kaalutlusotsusega. Kaalutlusõiguse teostamise nõuded sätestab MKS § 12, mille kohaselt kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

Vaideotsuses ei ole pööratud tähelepanu asjaolule, et asja uuesti otsustamiseks saatmine taaskäivitab revisjoni. MTA ei ole võtnud otsuse vastuvõtmisel seisukohta, kas revisjoni taaskäivitamine rikub kaebaja õigusi ning kas revisjoni läbiviimise tähtaeg on ebamõistliku pikkuse tõttu õigusvastane ja vastuolus MKS § 10 lg-ga 3. Järelikult ei ole maksuhaldur arvestanud ettekirjutuse tegemisel oluliste asjaolude, kaebaja õiguste kaitse tagamise kohustustega ja kaebaja põhjendatud huviga. Kaebaja on õigustatud lootma, et maksuhaldur määrab maksusummad mõistliku tähtajaga läbiviidava kontrolli käigus.

Eeltoodust tulenevalt on vaideotsuses ettekirjutuse tegemisel kaalutlusõigust ebaõigesti kohaldatud ning ei ole põhjendatud, mis õigustab niigi pikaks veninud revisjoni uuesti jätkama ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud põhimõtteid rikkuda. Vaide läbivaatamist reguleerivad MKS §-d 137-151. Tulenevalt MKS § 147 lg-st 1 vaide läbivaatamisel kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. MKS § 147 lg 2 loetleb toimingud, mida vaiet läbivaatav haldusorgan on õigustatud vaide läbivaatamisel tegema. Vaide läbivaatamise tähtaeg on 30 päeva.

Vaide täiendava uurimise vajaduse korral võib vaidet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra. Nimetatud sätetest tuleneb, et vaiet lahendav haldusorgan juhindub vaide läbivaatamisel uurimispõhimõttest ning teda on varustatud tarvilike volitustega täiendavate tõendite kogumiseks ja vaides esitatud asjaolude ning väidete täiendavaks uurimiseks. MKS § 148 lg 1 p 1 kohaselt MTA-l on õigus rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed.

Sama lõike p 3 annab vaiet lahendavale haldusorganile õiguse teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uuesti otsustamiseks. Asi saadetakse uuesti otsustamiseks tavaliselt juhtudel, kui maksuhalduril ei ole võimalik vaidemenetluses vaide läbivaatamiseks ettenähtud tähtaja jooksul uurimispõhimõttest tulenevalt asjaolusid täiendavalt uurida ja täiendavaid tõendeid koguda. Samuti kui uurimiskohustuse rakendamisel esinenud puuduste kõrvaldamiseks tuleb teha mitmeid ja mahukaid menetlustoiminguid uute asjaolude väljaselgitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Vaideotsuse tegemisel tuleb arvestada MKS § 101 lg-st 4 tuleneva nõudega, et menetlusvõi vorminõuete rikkumisele, mis ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu, kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatut. Käesolevas asjas vaadati vaie 30 päeva asemel läbi 1 aasta 5 kuu ja 13 päeva jooksul. 25.05.2010 tundis kaebuse esitaja huvi, mis on vaidest saanud. Saadetud järelepärimisele vastati, et menetlus on pooleli ja vaideotsus tuleb 22 või 23 nädal. Otsus aga tehti 2011 aasta 13. nädalal ehk 42 nädalat hiljem. Kaebaja leiab, et nimetatud asjaolude põhjal oli MTA-l piisavalt aega, et hinnata kõiki maksuotsuses ning vaides toodud väiteid, samuti analüüsida ja vajadusel koguda tõendeid selleks, et kontrollida antud maksuotsuse õiguspärasust ja põhjendatust.

Käesoleval oli juhul oli tegemist juba teise maksuotsusega, mille andmisele eelnes täiendavate asjaolude uurimine ja põhjenduste esitamine. Vaidlustatud vaideotsusest ei nähtu, et vaiet läbivaatav MTA oleks nimetatud asjaoluga arvestanud, samuti arvestanud sellega, et maksuhaldurile oli antud ükskord juba võimalus vigade parandamiseks. Kuigi ainuüksi vaide läbivaatamise tähtaeg on kaebaja õigusi rikkuv, leiab kaebaja, et vaideotsuses tehtud ettekirjutuse tegemiseks puudus õiguslik alus, kuivõrd maksuhalduril oli võimalik vaide läbivaatamiseks kulunud aja jooksul uurimispõhimõtet ja seadusest tulenevaid volitusi rakendades võtta põhjendatud seisukoht maksuotsuse andmise aluseks olevate asjaolude suhtes, kontrollides muu hulgas maksuhalduri järelduste põhjendatust kogutud tõendusteabe alusel.

Vaidlustatud vaideotsusega tehtud ettekirjutus tingib selle, et maksuhaldur hakkab otsustama sama maksuõigussuhte üle, mille põhjendamatust on maksuhaldur kinnitanud maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega kahel korral. MKS § 10 lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja leiab, et menetluse lihtsuse, kiiruse ja efektiivsuse põhimõtet on rikutud, kui maksuhaldurile saadetakse üks ja seesama küsimus otsustamiseks juba kolmandat korda.

Samuti tekitab selline menetlus haldusakti andmisel kaebajale üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Kaebaja peab jätkuvalt alluma revisjonile, aitama kaasa asjaolude selgitamisele, hoiduma takistamast revidendi tegevust. Samuti suurenevad kaebaja kulud asjaajamisele ja suhtlemisele revidendiga ning kulud õigusabile seonduvalt maksuhalduri kontrollitegevusega. Eeltoodust tulenevalt kaebaja leiab, et vaideotsuses ettekirjutuse tegemine ei ole kooskõlas MKS § 10 lg-st 3 tulenevat põhimõtetega. Kaebaja taotleb MTA 01.04.2011 vaideotsuse nr 6-1/497-4 resolutiivosa punkti 3 tühistamist ning menetluskulude hüvitamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Kaebaja väiteid vaideotsuse p 3 õigusvastasusest tuleb hinnata läbi selle, kas kaebaja tõendab ja põhjendab, et vaideotsuse p 3 rikub iseseisvalt tema subjektiivseid õigusi. MTA leiab, et vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku. MTA on seisukohal, et Ferroline Grupp OÜ-1 puudub käesolevas asjas kaebeõigus. Esiteks ei saa vaideotsus rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Teiseks ei saa kaebaja vaideotsuse p 3 vaidlustamisega saavutada taotletavat eesmärki. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

MTA on esitanud taotluse, et kohus jätaks kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel määrusega läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et kaebuse esitajal siiski on antud asjas kaebeõigus, palub MTA kaebuse lahendamisel arvestada järgmist: kaebaja on seisukohal, et revisjon on kestnud ebamõistlikult pikka aega. MTA selle seisukohaga ei nõustu. MTA möönab, et käesoleval juhul on revisjon kestnud tavapärasest pikemat aega. Siinjuures tuleb aga märkida, et revisjoni kestuse hulka ei saa lugeda vaide menetlemise aega. Maksumenetluse ja vaidemenetluse näol on tegemist täiesti erinevate menetlustega, mille ühildamine mõiste "revisjon" alla ei ole põhjendatud.

Vastustaja juhib tähelepanu, et esiteks on kaebaja eksinud revisjoni kestuse esitamisel. Tegelikkuses on revisjon 22.09.2011 seisuga kestnud 2 aastat ja 7 päeva, mitte 3 aastat ja 3 kuud, nagu väidab kaebaja. Sealjuures ei ole kaebaja millegagi põhjendanud, miks ta leiab revisjoni olevat ebamõistlikult pika. Kaebaja ei ole välja toonud, kas ja kuidas revisjoni kestus antud juhul kaebaja õigusi rikub. Ferroline Grupp OÜ ei ole selgitanud, milliseid liigselt koormavaid toiminguid või muid ebamugavusi on maksuhalduri poolt läbiviidav revisjon temale põhjustanud.

Kaebaja ei ole esitanud mitte ainsatki põhjendust talle tekkinud koormavate tagajärgede või üleliigsete kulutuste osas seoses revisjoni kestusega. Kui isik asub end kohtumenetluses aktiivselt kaitsma, peab ta tegema enda väited kontrollitavaks. Ferroline Grupp OÜ seda teinud ei ole. MTA ei nõustu kaebajaga, et vaideotsuses on ettekirjutuse tegemisel kaalutlusõigust ebaõigesti kohaldatud ning ei ole põhjendatud, mis õigustab niigi pikaks veninud revisjoni uuesti jätkama ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud põhimõtteid rikkuda. Ferroline Grupp OÜ väite õigsuse eelduseks on see, et vaideotsusega on lõplikult otsustatud maksumenetluse jätkamine.

MTA selgitas ka 15.06.2011 vastuses kohtunõudele, et asja uuesti otsustamiseks saatmine ei too vältimatu järelmina kaasa maksumenetluse jätkumist viisil, mis tingib haldusakti väljaandmise. Põhimõtteliselt on haldusorganil sellises olukorras kolm võimalust. Esiteks - haldusorgan otsustab peale asjaolude uuesti hindamist, et menetluse jätkamine ei ole põhjendatud ning teavitab otsustusest maksukohustuslast. Teiseks - haldusorgan otsustab menetlust jätkata ning peale menetlustoiminguid otsustab menetluse lõpetada. Kolmandaks - haldusorgan otsustab menetlust jätkata ning maksumenetlus lõpeb maksuotsusega.

Vaideotsuse p-ga 3 ei ole kaebajale pandud eraldi õigusi ja kohustusi. Vaideotsusega on kohustatud PMTK-d asja uuesti otsustama. Uuesti otsustamiseks saatmine iseenesest ei tingi negatiivset tulemit vaide esitaja osas. Kaebaja hinnangul rikub tema õigusi menetluse kestus. Menetluse kestuse hindamisel on määrav aga menetluse jätkamise otsustus. Eeltoodud näidetest selgub üheselt, et menetluse jätkamise otsuse tegi PMTK. See nähtub PMTK 12.04.2011. korraldusest nr 12.2-3/7485-4. Seega ei saa vaideotsuse p 3 vaidlustamine ja võimalik tühistamine takistada menetluse jätkumist.

Vaideotsuse p 3 tühistamisel tuleks kaebajal ikkagi vaidlustada menetluse jätkamine PMTK poolt. Vastustaja selgitab, et vaideotsusega saadeti asi uuesti otsustamiseks, kuna maksuotsusest nähtusid vaide menetlejale puudused, mis on võimalik maksumenetluses kõrvalda, kui PMTK otsustab maksumenetlust jätkata. Tegemist on olukorraga, kus maksuotsuses kajastatud asjaolud annavad aluse põhjendatud kahtluseks maksu määramiseks, kuid asjaolud vajasid täiendavat uurimist, et maksuhalduri seisukohta kinnitada. Lisaks ilmnes ärakuulamisõiguse rikkumise näol menetluslik puudus, mida vaide lahendaja hinnangul saabki antud asjas kõrvaldada vaid maksumenetluses.

Kokkuvõtvalt on tegemist puudustega, mis võivad, kuid ei pruugi, olla asja uuesti otsustamisel kõrvaldatavad. Siin ongi PMTK-l just otsustuskoht selles osas, kas arvestades juba kogutud tõendeid ja edaspidist uurimisvajadust on menetluse jätkamine põhjendatud või mitte. Kaebusest nähtuvad etteheited vaidemenetluse pikkusele, kuna sellest tulenevalt pikeneb ka kontrollimenetluse reaalne kestus. MTA möönab et vaidemenetlus on kestnud tavapärasest kauem ning selgitab, et see on tingitud konkreetsel juhul maksuhalduri haldussuutmatusest antud asja seaduses nimetatud tähtaja jooksul lahendada.

Kaebaja ei ole aga välja toonud mitte ainsatki konkreetset põhjendust kuidas selline menetluse pikkus tema õigusi rikub. Kaebaja ei ole välja toonud maksuhalduri koormavaid toiminguid ega kahjustavaid tagajärgi Ferroline Grupp OÜ-le. Subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluse pikkusest tulenevalt ei saa eeldada. Seda enam, et kaebaja ei ole vaidemenetluse kestel sellele ka maksuhalduri tähelepanu juhtinud. Ülaltoodule tuginevalt leiab MTA, et vaideotsuse p 3 on õiguspärane ja põhjendatud ning alused selle tühistamiseks puuduvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, selle täiendusega ja vastustaja kirjalike seletustega ning menetlusosaliste suuliste selgitustega, hinnates käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Maksu-ja Tolliameti 01.04.2011 vaideotsusega nr 6-1/497-4 tunnistati PMTK 17.09.2009 maksuotsus nr 12.2-3/7485-1 kehtetuks ning tehti PMTK-le ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Vaide menetleja asus seisukohale, et maksuotsusest nähtusid puudused, mida on võimalik maksumenetluses kõrvalda, kui PMTK otsustab maksumenetlust jätkata. Maksuotsuses kajastatud asjaolud vajasid vastustaja hinnangul täiendavat uurimist, et maksuhalduri seisukohta kinnitada. Lisaks ilmnes ärakuulamisõiguse rikkumise näol oluline menetluslik puudus, mida vaide menetleja hinnangul saab asjas kõrvaldada vaid maksumenetluses. Seega vastustaja hinnangul oli tegemist puudustega, mis võisid olla kõrvaldatavad asja uuesti otsustamisel. Kohus nõustub selles vastustajaga.

Kohus on seisukohal, et vaideotsuse alusel maksuotsuse tühistamine ja sellega kaasneva ettekirjutuse tegemine PMTK-le asja uuesti otsustamiseks ei too kaasa olukorda, kus maksuhaldur ei saa enam maksumenetluse jätkamise vajaduse üle otsustada. Maksumenetlus eripäraks on asjaolu, et maksumenetlus viiakse enamikul juhtudel läbi maksuhalduri algatusel ja menetlus lõpeb maksumaksja jaoks koormava haldusakti andmisega või siis peale tõendite kogumist maksumenetluse käigus maksu määramist ei toimu. Juhul, kui maksuotsus on vaideorgani poolt tühistatud põhjusel, et maksumenetluses on olnud puudused, mida on võimalik maksumenetluses kõrvaldada, siis on see maksuhalduri otsustada, kas ta jätkab maksumenetlust ja annab kaebaja jaoks välja koormava haldusakti või leiab peale menetlustoimingute tegemist, et menetlus tuleb lõpetada. Maksuhaldur võib kolmanda võimalusena asuda ka seisukohale, et maksumenetluse edasine jätkamine ei ole enam põhjendatud ja teavitab sellest maksukohustuslast.

Kohus leiab, et kaevatava vaideotsuse punkti 3 vaidlustamisega (tühistamisega) ei saavuta kaebaja maksumenetluse jätkumise lõpetamist. PMTK poolt läbi viidava maksumenetluse jätkumise lõpetamiseks on kaebuse esitajal võimalik vaidlustada menetluse jätkamise korraldust, mida kaebaja on ka juba teinud.

Kaebaja väidab veel, et vaideotsuses ei ole pööratud tähelepanu asjaolule, et asja uuesti otsustamiseks saatmine taaskäivitab revisjoni. MTA ei ole võtnud otsuse vastuvõtmisel seisukohta, kas revisjoni taaskäivitamine rikub kaebaja õigusi ning kas revisjoni läbiviimise tähtaeg on ebamõistliku pikkuse tõttu õigusvastane ja vastuolus MKS § 10 lg 3. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et menetluse jätkamise otsuse tegi PMTK ning vaideorgani poolt asja uuesti otsustamiseks saatmine maksuhalduri keskasutusele iseenesest ei tingi maksumenetluse jätkamist. Vastustaja on oma selgitustes kohtule möönnud, et vaidemenetlus on kestnud tavapärasest kauem maksuhalduri haldussuutmatuse tõttu asja seaduses nimetatud tähtaja jooksul lahendada, samas kaebaja ei ole kaebuses piisavalt põhjendanud, kuidas vaidemenetluse/revisjoni kestus tema õigusi rikub või milliseid koormavaid tagajärgi või ülemääraseid kulutusi talle tekitab.

Maksuhaldur oma töös muuhulgas kohaldab ka uurimispõhimõtet. MKS § 11 lg 2 ütleb, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kohus ei saa maksuhaldurile ette kirjutada, milliseid toiminguid peaks tegema või jätta tegemata vms, see on maksuhalduri diskretsioon.

MKS § 148 sätestab maksuhalduri volitused vaide läbivaatamisel, mille lõike 1 p 3 kohaselt vaide sisulise lahendamise korral on maksuhalduril õigus teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uuesti otsustamiseks. Vastustaja selgitas kohtule, miks ta valis just selle seadusest tuleneva aluse. Kohus nõustub selles vastustajaga. Kohus ei saa vastustajale ette kirjutada, millist eelloetletud alustest vaide menetleja oleks pidanud valima ning milline kohtu arvates oleks olnud kohasem, selleks halduskohtul pädevus puudub.

Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vaideorgani poolt maksuhalduri keskasutusele ettekirjutuse tegemine asja uuesti otsustamiseks ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Ferroline OÜ vaie rahuldati ning ta saavutas sellega oma eesmärgi, millest oli tingitud ka vaide esitamine,- PMTK 17.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7485-1 kehtetuks tunnistamise. Kaevatavas vaideotsuses vastustaja toob asja uuesti otsustamiseks saatmise põhjenduseks PMTK poolt Ferroline OÜ suhtes ärakuulamisõiguse rikkumise, mis on haldusmenetlusnormide oluline/jäme rikkumine, mille tagajärjeks on haldusakti kehtetuks tunnistamine, samuti viidatakse uurimispõhimõtte rikkumisele, millega võib kaasneda ebaõige otsustus ning lisaks veel maksuotsuse puudulik motiveerimine, mis on vastuolus Haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusaktile esitatavate nõuetega. Kohus leiab, et sellisel juhul ettekirjutuse tegemine asja uuesti otsustamiseks on kohane ja põhjendatud.

Kohus on eeltoodu põhjal jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud vaideotsuse punkti 3 tühistamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.

Elle Kask Kohtunik