3-11-2467/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2467 Haldusasi E.A.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – E. A., lepinguline esindaja Jelena Karzetskaja RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 122 lg 5, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur tegi 18. oktoobril 2011. a E.A.ile kui riigis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele ettekirjutuse nr 1019767229 Eesti Vabariigist lahkumiseks. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 18. oktoobrist 2011.

2. E.A. esitas 19. oktoobril 2011 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada lahkumisettekirjutuse täitmine esialgse õiguskaitse korras kuni tema poja D.-D. I. tervenemiseni ning lastele Gruusiasse sõiduks viisade või muude dokumentide vormistamiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 122 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikuks kohtueelses menetluses vaide esitamist. Lahkumisettekirjutuse vaidlustamisele ei ole ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning E. A. ei ole kohtule esitanud kaebust lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks. Taotluses mainitakse vaid, et kaebaja kavatseb seda tulevikus teha.

HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kõigepealt tuvastada oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kohtumenetluse ajal tuua kaebuse esitajale kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral osutuks ebamõistlikult raskeks või võimatuks. Kui puudub halduskohtusse esitatud kaebus (st ei ole teada, mille üle

2(2) pooled vaidlevad või kas vaidlust üldse on), ei saa kohus hinnata ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise võimalikke tagajärgi kaebajale.

Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta praegu rahuldamata.

4. Kohus selgitab, et lahkumisettekirjutuse vaidlustamise soovi korral tuleks E. A. esitada viivitamatult kaebus halduskohtusse ning taotleda vajadusel uuesti ka esialgset õiguskaitset.

Monika Laatsit