3-11-1708/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1708 Haldusasi J.S. kaebus Kaitseressursside Ameti 16. juuni 2011 otsuse nr 9-4.2/1888 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: J.S. Vastustaja: Kaitseressursside Amet RESOLUTSIOON 1. Jätta J.S. kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1. J.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Kaitseressursside Ameti 16. juuni 2011 otsuse nr 9-4.2/1888 tühistamist. Vaidlusaluse otsusega kutsuti kutsealune J.S. ajateenistusse 11. juulil 2012 väeossa 1. Janaväebrigaadi Tagalapataljon. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et elas aastatel 2001 kuni 2010 Rootsis ning tuli Eestisse 2010. aasta suvel, et asuda õppima Tallinna Ülikoolis. Kaebuse esitaja väitel ei ole Kaitsevägi temaga ajal, mil ta Rootsis elas, kordagi ühendust võtnud ning teade tema kutsealusena arvelevõtmise kohta saadeti Eestis aadressile, kus ta pole elanud juba 15 aastat. Kaebuse esitaja leiab, et just sellest tulenevalt ei ole tal olnud võimalustki õpingutega seoses ajateenistusse asumiseks ajapikendust taotleda, sest Kaitseressursside Amet võttis temaga ühendust alles pärast seda, kui ajapikenduse taotlemise aeg juba möödas oli. Kaebuse esitaja selgitab, et Kaitsevägi pole talle mistahes teavet andnud ning seetõttu ei teadnud ta, kuidas peaks toimima. VASTUSTAJA SEISUKOHT 2. Kaitseressursside Amet peab J.S. kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja viitab kaitseväeteenistuse seaduse (KVtS) § 3 lõigetele 1 ja 4, §-le 7, § 46

2 lõigetele 2 ja 3, § 39 lõigetele 2 ja 3 ning §-le 51 ning selgitab, et 13. juuni 2007 saadeti kaebuse esitajale teade kutsealusena arvelevõtmise kohta, kus selgitati ka ajapikenduse andmise aluseid. Vastustaja märgib, et nimetatud teade saadeti kaebuse esitaja rahvastikuregistrijärgsesse elukohta ning lisab, et kui kaebuse esitaja elas mujal, oleks ta pidanud taotlema rahvastikuregistris elukohaandmete muutmist ning kui ta seda ei teinud, pidi arvestama võimalusega, et temaga võidakse ühendust võtta rahvastikuregistrisse kantud aadressil. Vastustaja märgib ka seda, et välismaal elamine ei vabasta meessoost Eesti kodanikku ajateenistuskohustuse täitmisest. Mis puudutab ajateenistusse asumiseks ajapikenduse andmist, siis selgitab vastustaja, et Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt asus J.S. pärast gümnaasiumihariduse omandamist kõrgharidust omandama Tallinna Ülikoolis 3. septembril 2010 ning KVtS §-st 55 tulenevalt oleks ta ajapikenduse soovi korral pidanud vastava taotluse Kaitseressursside Ametile esitama enne 15. septembrit 2010. Viimaks selgitab vastustaja, et kutse ilmuda arstlikku komisjoni, toimetati kaebuse esitajale kätte allkirja vastu 21. aprillil 2011 ning isegi juhul kui ta tõepoolest enne ajateenistuskohustusest teadlik ei olnud, oli tal sellest ajast võimalik pöörduda selgitustaotlusega Kaitseressursside Ameti poole, et selgitada välja ajapikenduse saamise ning möödalastud menetlustähtaegade ennistamise võimalused, ent kaebuse esitaja seda ei teinud ega esitanud ühtegi tõendit ega taotlust, mis välistaks tema suhtes ajateenistusse kutsumise otsuse tegemise. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et J.S. kaebuse ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. 4. KVtS § 3 lõikes 1 sätestatakse, et meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust. Sama paragrahvi 2. ja 3. lõikest tuleneb, et Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani, kui teda ei ole kaitseväekohustuslaste registrist kustutatud, kusjuures kaitseväekohustuslased jagunevad kutsealusteks, ajateenijateks ja reservväelasteks. KVtS § 3 lõike 4 kohaselt jaguneb kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ajateenistuskohustuse ja reservteenistuskohuste täitmiseks. KVtS §-s 7 sätestatakse, et kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. Kutsealuse arvelevõtmine on reguleeritud KVtS §-s 46, mille lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et Kaitseressursside Amet võtab kutsealuse arvele kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks alates tema 17-aastaseks saamisest ning kutsealune loetakse arvelevõetuks tema isikuandmete kandmisega kaitseväekohustuslaste riiklikku registrisse. 5. Eelviidatud sätetest tuleneb, et kutsealuse staatus ning sellega seotud õigused ja kohustused tekivad meessoost Eesti kodanikule otse seadusest (KVtS § 7) tulenevalt 16- aastaseks saamisel ning kaitseväekohustuslaste riiklikku registrisse kandmisel ei ole õigustloovat tähendust. Eelviidatud KVtS § 46 ei reguleeri kaitseväeteenistuskohustuse tekkimist, vaid üksnes kutsealuste kohta arvestuse pidamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka teade, millega isikule teatatakse tema kutsealusena arvelevõtmisest (tl. 21) käsitatav haldusaktina, millest tuleneks isikule mingisugused õigused või kohustused nign sellise dokumendi kättesaamine ei mõjuta isiku kaitseväeteenistusekohustusega seotud õigusi ega kohustusi. Seega asjaolu, et Kaitseressursside Amet edastas 13. juuni 2007 teate kutsealusena arvelevõtmise kohta aadressile, kus J.S. tegelikult ei elanud, ei mõjuta mistahes viisil J.S. kaitseväeteenistuskohustust. 6. Vastustaja on siiski õigesti märkinud, et rahvastikuregistri seadusest tulenevalt on isikul kohustus hoolitseda selle eest, et rahvastikuregistrisse oleks kantud tema õiged elukoha

3 andmed ning isik peab arvestama sellega, et avalikku võimu teostavad asutused võivad saata sarnaseid teavet sisaldavaid dokumente rahvastikuregistrisse kantud aadressile. Teateid ja muid dokumente, mis vahetult ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi, ei pea haldusorgan isikule allkirja vastu kätte toimetama. Samuti ei tulene ei KVtS-ist ega ka õiguse üldpõhimõtetetst, et vahetult seadusest tuleneva kohustuse kehtimine sõltuks sellest, kas avaliku võimu organid on selle kohustuse olemasolust kohustuse subjekti eelnevalt teavitanud või mitte. 7. Teadmatus seadusest tuleneva kohustuse olemasolust ei õigusta selle kohustuse täitmata jätmist ega anna isikule õigust nõuda, et seadust tema suhtes teistmoodi kohaldataks. Kohtu hinnangul peaks kaitseväeteenistuskohustuse üldine olemus ja olulisemad põhimõtted olema teada kõigile Eesti kodanikele, ka neile, kes on pikka aega elanud välismaal. Sel juhul on isiku enda kohustus teha endale, vajadusel selgitustaotlusega pädevate haldusorganite poole pöördudes või haldusväliste asjatundjate abi kasutades selgeks selle kohustuse täitmist ning selle kohustusega seotud õigusti puudutavad asjaolud, näiteks see, kuidas toimub ajateenistusse kutsumine, milliseid isikuid ja millal ajateenistusse kutsuda saab, millised on ajateenistusse kutsumist välistavad asjaolud või millal ja millistel alustel on võimalik taotleda ajateenistusse asumiseks ajapikendust. See tähendab, et iseenesest on täiesti usutav, et kaebuse esitaja või kestahes temaga sarnases olukorras olev isik ei ole kursis sellega, millise tähtaja jooksul tuleb ülikooli õppima asumise korral esitada avaldus ajapikenduse saamiseks, ent see ei tähenda, et isik võiks sellest teadmatusest tulenevalt nõuda, et seda tähtaega tema suhtes ei kohaldataks ega anna õigust vaildustada ajateenistusse kutsumise otsust motiivil, et ta ei olnud enne selle tähtaja möödumist oma kaitseväeteenistuskohustusega kursis. 8. Nõustuda ei saa ka kaebusest nähtuva etteheitega, justkui takistaks ajateenistusse kutsumine hariduse omandamist. Ajateenistuse läbimiseks on kaebuse esitajal võimaik õpingud katkestada ning neid pärast ajateenistuse läbimist jätkata, ajateenistusse kutsumine ei too kaasa üliõpilase väljaheitmist ülikoolist ega takista muul moel hariduse omandamist. Eeltoodu tõttu tuleb kaebuse rahuldamata jätta. 9. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik