2-08-64121/39 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-64121

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-64121 Tsiviilasi AA’i hagi RS vastu ühisvara osalise jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AA (isikukood XXX elukoht XXX), tema esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, Liivalaia 13, 10118 Tallinn); Kostja RS(isikukood XXX elukoht XXX), tema esindaja jurist Meelis Krautmann (Nord Law Office OÜ, Toompuiestee 30, 10149 Tallinn). RESOLUTSIOON

I Kinnitada AA’i ja RSvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1. AA ja RS jagavad poolte ühisvara hulka kuuluva XXX külas asuv kinnistu, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr. XXX (edaspidi nimetatud Kinnistu), reaalosadeks vastavalt LL poolt 21.10.2010.a. koostatud jagamisplaani alusel teostatavatele maakorraldustoimingutele. 2. AA ja RS lõpetavad ühisomandi Uuesti kinnistule ning jagavad Uuesti kinnistu selliselt, et: 2.1. Uuesti kinnistu reaalosadeks jagamiseks Uuesti kinnistust eraldatav, 21.10.2010.a. jagamisplaanil nimetusega „O“ tähistatud moodustatav kinnistu jääb AA`i ainuomandisse ja 2.2. jagamisplaanil nimetusega “Uuesti“ tähistatud kinnistu jääb RS ainuomandisse. Pooled on kokku leppinud, et RS ainuomandisse jääv kinnistu peab olema vabastatud Kinnistut täna koormavast Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegist. 3. Alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest on kohtumääruse punktis 2.1. nimetatud Kinnistu osa AA`i ainuvalduses ning punktis 2.2. nimetatud Kinnistu osa RS ainuvalduses. Pooled kinnitavad, et nad ei ole sõlminud kolmandate isikutega mistahes kokkuleppeid, mis annaksid neile endale või kolmandatele isikutele õiguse vallata Kinnistut, raiuda Kinnistul kasvavat metsa või muul viisil Kinnistut kasutada, välja arvatud OÜ-ga V sõlmitud maarendilepingu alusel kehtivad õigused. RS kinnitab, et OÜ-ga V sõlmitud maarendilepingut ei ole peale selle sõlmimist muudetud ning see kehtib redaktsioonis nagu on esitatud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-08-64121. RS ja AA on kokku leppinud, et alates Kompromissi sõlmimisest kuuluvad OÜ-ga V sõlmitud maarendilepingust alates sellest hetkest tulenevad õigused ja kannab maarendilepingust tulenevaid kohustusi AA. OÜ-d V informeerib maarendilepingust tulenevate rendileandja õiguse ja kohustuste üleminekust kahe nädala jooksul Kompromissi sõlmimisest RS. AA annab 3 (kolme) tööpäeva jooksul üle kõik võimalikud enda valduses veel olevate, Kinnistul asuvate hoonete võtmed. 4. RS ja AA on kokku leppinud, et 12.02.2004.a. Rapla notar Kille Piibur notaribüroos sõlmitud maa müügilepingust (notari ametitoimingute raamatu registri nr. XXX) tulenev tasumata maa ostuhinna järelmaksukohustus seisuga 06.10.2011.a. jääb ainuisikuliselt AA`i kanda.

2-08-64121

2

5. Kõik Kompromissi p-des 1. ja 2. nimetatud viisil Kinnistu jagamisega seonduvad kulud kannab AA (s.h kulud mis on seotud jagamisplaani koostamise, katastrimõõdistamisega, katastritoimiku koostamisega, katastriüksuste registreerimisega maakatastris, notaritasud ja riigilõivud jms), välja arvatud võimalikud õigusabikulud kui RS soovib kasutada õigusabi. 6. RS ja AA loobuvad käesolevaga vastastikku ka kõikidest võimalikest, sealhulgas tulevikus tekkivatest rahalistest ja muudest nõuetest üksteise vastu seoses või tulenevalt Kinnistu valdamisest ja kasutamisest (sealhulgas seoses võimalike tehtud parendustega, jooksvate hoolduskulude kandmisega, kinnistu kasutamisega, sh kasutamise ja jätkuva kasutamisega Ants Saluvee poolt, tulevikus parendamise või hooldamise eesmärgil kulude kandmisega jne, jne). 7. AA ja RS on kokku leppinud, et AA`i ainuomandisse jäävad purjepaat Zoom ja mootorsõiduk Arctic Cat XXX, samuti õigus mistahes ajahetkel määratud ja/või makstud dividendidele RS ja AA´i ühisvara hulka kuulunud 58 (viiekümne kaheksalt) AS AD (registrikood XXX) nimeliselt aktsialt. 8. AA ja RS on kokku leppinud, et jagavad nõude AS AD (registrikood XXX) vastu laenu summas 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni tagastamiseks ning intressi ja muude õiguste ja kohustuste täitmiseks vastavalt RS(isikukood XXX) ja AS AD vahel 01.08.2004.a. sõlmitud lepingu punktile 5, samuti nõude AS AD (registrikood XXX) vastu RS`lt (isikukood XXX) 12.08.2004.a. alusetult saadud 51 530 (viiekümne ühe tuhande viiesaja kolmekümne) krooni tagastamiseks käesolevaga selliselt, et alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest hetkest kuulub RS`le mõlemast nõudest 50% ja AA`ile ülejäänud 50%. 9. RSja AA ühisvara hulka kuuluvad kõik vallasjad, mida ei ole nimetatud Kompromissis, jäävad selle isiku ainuomandisse, kelle valduses on vastav ese Kompromissi sõlmimise hetkel. Samuti jäävad selle isiku ainuomandisse need vallasasjad, mis kuuluvad küll teise poole lahusvara hulka, kuid asuvad Kompromissi sõlmimise hetkel tema valduses. RSja AA loobuvad käesolevaga tagasivõtmatult ka kõikidest võimalikest, sealhulgas tulevikus tekkivatest rahalistest ja muudest nõuetest üksteise vastu seoses või tulenevalt poolte ühisvara hulka kuulunud esemetega, sh tulenevalt nende valdamisest või kasutamisest jne. 10. RSja AA loevad Kompromissi sõlmimisega kogu ühisvara jagatuks ning ei oma enam vastastikku mistahes muid nõudeid peale Kompromissis nimetatute (tingimus ei kehti A.A poolt lastele makstava elatise osas ning samuti kehtiva lastega suhtluskorra täitmist). 11. Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on AA’i hagi RS vastu ühisvara osalise jagamise nõudes.

Pooled on esitanud 06.10.2011.a kohtule sõlmitud kompromisslepingu. Kompromissi sõlmimise eesmärk on lõpetada kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-08-64121 pooli rahuldaval viisil.

Hageja taotleb Harju Maakohtult TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust poole s.o 2 209,75 eurot tagastamist ja palub tagastatava riigilõivu kanda AA’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Pooled paluvad Harju Maakohtul käesolev kompromiss määrusega kinnitada ja TsMS § 430 lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-08-64121 menetlus lõpetada. Pooled paluvad kohtul kompromissi

2-08-64121

3

kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Kompromiss kehtib täitedokumendina nii hageja kui kostja kui ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o. menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas nr 2-08-64121 jäävad poolte endi kanda.

Pooled lepivad käesolevaga TsMS § 661 lg 4 alusel kokku, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks (2) päeva kompromissi osas tehtud kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kompromissi kinnitamise määrus on kohtulahendiks, mille alusel tehakse kompromissiga ettenähtud kanded kinnistusraamatusse. Vastavalt TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool s.o 2 209,75 eurot ja palub tagastatava riigilõivu kanda AA’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

2-08-64121

4

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Katrin Saar kohtunik