2-10-43599/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-43599

Tsiviilasi

KÜXXX hagi IK vastu 2 029,37 euro nõudes

Tsiviilasja hind

2 029,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Mare S

Kostja IK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista IK`ilt 2 029,37 (kaks tuhat kakskümmend üheksa eurot ja 37 senti) eurot

KÜXXXkasuks.

3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta IK`i kanda.

2. Välja mõista IK`ilt menetluskulu 579,33 (viissada seitsekümmend üheksa eurot ja 33

senti) KÜXXXkasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1398,36 euro

saamiseks. Kohus tegi 30.09.2010 võlgnikule makseettepaneku, mille esitas võlgnik

IK11.02.2011 vastuväite, milles teatab, et on nõus tasuma võla maksegraafiku alusel. Kohus

teavitas 11.02.2011 e-kirjaga avaldajat võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist.

Avaldaja esindaja esitas kohtule 28.02.2011 e-kirja, mille kohaselt ei ole kokkulepet

maksegraafiku sõlmimiseks saavutatud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

06.05.2011 esiats hageja kohtule hagaivalduse kostja vastu 2 029,37 euro nõudes. Hagiavalduse

kohaselt on kostja korteriühistu liige. Kostjal on perioodi juuni 2009 kuni aprill 2011 eest

tasumata arved summas 2 029,37 eurot.

27.06.2011 kohtule esitatud kirjalikus avalduses võttis kostja hagi õigeks. Kostja vaidleb vastu

kohtukuludele, kuna tema soovis saavutada kompromissi.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt

võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja

õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus

tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud

korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks

olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste

huvide esindamine. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile

korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva

seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele

vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt

elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja

energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui

korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, nõudes selle täitmist.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2 029,37 eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse

tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv summas 431,40 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja tasutud

õigusabi eest 220 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 220 eurot, mis

moodustub 150 eurot hagiavalduse koostamise eest, 35 eurot tagaseljaotsuse taotluse koostamise

ja 35 eurot menetluskulude aruande koostamise ja vormistamise eest. Kohtu hinnangul ei ole

õigusabikulud summas 220 eurot käesolevas asjas vajalikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei

ole nimetatud dokumentide koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks

õigusabikulude kandmist summas 220 eurot. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus

lahendab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 100 euro ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 100 eurot, maksekäsu avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja

hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 431,40 eurot, kokku 579,33 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Lukiina Vismann

kohtunik