Legislator Case Law & Legislation
2-11-36397/7 AI generated

2-11-36397/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-11-36397/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-11-36397/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
dismissal of AHV claim denial of interim relief dismissal of claim against insurer dismissal of claimant abusive contract termination refusal under eea agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-11-36397 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtuasi JJ´i hagi VJ´i vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistung 03.10.2011. a ja 11.10.2011.a. Hageja:

JJ (isikukood XXX, elukoht XXX); Menetlusosalised Kostja: VJ (isikukood XXX, elukoht XXX).

RESOLUTSIOON

1. Lahutada JJ´i (isikukood XXX) ja VJ´i (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXXaastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud kanne nr XXX.

2. Lugeda JJ´i perekonnanimeks peale abielu lahutamist „J “.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

I ASJAOLUD

1. Hageja JJ esitas 03.08.2011 a Harju Maakohtule hagi VJ´i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse ja sellele lisatud abielutunnistuse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu XXX.a Tallinnas. Hageja palub kohtul abielu lahutada, kuna poolte vahel on abielusuhted alates 2000.a novembrist lõppenud seoses poolte vahelise iseloomude kokkusobimatuse,

2 suhete normaliseerimise võimatuse ja vastastikusele arusaamisele mittejõudmise tõttu. Kostja ei soovi abielu lahutada perekonnaseisuametis, mistõttu pöördus hageja abielu lahutamiseks kohtu poole. Hageja palus pärast lahutust jätta hagejale perekonnanimi „J “.

II MENETLUSE KÄIK

2. Kohus võttis asja 17.08.2011 a määrusega menetlusse.

3. Menetlusdokumendid (hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus) ja kohtukutse on kostjale isiklikult vastavalt 22.08.2011.a ja 17.09.2011.a kätte toimetatud (tl 11 ja 27).

4. Kostja vastas hagile 09.09.2011. Vastuses teatas kostja, et ta ei vaidle abielu lahutamisele vastu, kuid vaidleb vastu hageja poolt abielusuhete lõpetamise ajas. Kostja märkis, et tegelikult lõppesid poolte vahel abielusuhted 2008.a novembris, mil pooled asusid eraldi elama. Samuti ei nõustunud kostja hageja väitega nagu kostja on keeldunud abielu kohtuvälisest lahutamisest. Lisaks eelnevale teatas kostja, et ta ei vaidle vastu, et hageja ja kostja ühine tütar Veronika J elab peale abielu lahutamist hageja juures (tl 13-15).

5. 03.10.2011.a kohtuistungist võttis osa hageja. Kostja istungilt puudumise kohta kohtul teave puudus. Hageja jäi istungil oma hagiavalduse juurde (tl 35).

6. 11.10.2011.a toimunud kohtuistungist võttis osa kostja VJ koos oma lepingulise esindajaga MSK. Kuna kohtule esitatud esindust tõendav volikiri ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 lg-s 3 sätestatule, avaldas kostja kohapeal, et MSK esindab teda käesolevas perekonnaasjas. Kostja kinnitas, et ei näe samuti mõistlikku põhjust poolte lepitamiseks ning abielusuhete taastamiseks, mis lõppesid 2008.a septembris (tl 36).

III KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

8. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud 10.10.1990.a. Poolte vahel on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Pooltel puuduvad alates 2008.a septembrist abielusuhted, st kolme (3) kalendriaasta jooksul on poolt E vahel abielusuhted puudunud, ning pooled ei pidanud võimalikuks abielusuhete taastamist. Kostja võttis hagi selgesõnaliselt õigeks ja nõustus abielu lahutamisega.

Kohus kuulanud ära pooled ja nende esindajad, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et abinõude rakendamine poolte lepitamiseks käesolevas menetluses esitatud asjaoludel, on ebamõistlik (PkS § 67 lg 3) ning poolte sõlmitud abielu tuleb lahutada.

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

IV MENETLUSKULUD

10. TsMS § 164 lg1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.

3

Fred Fisker Kohtunik