2-10-29628/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17.10. 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-29628

Tsiviilasi Hagejad: RJ(isikukood XXX) ja HJ(isikukood XXX, ühtlasi hageja RJseaduslik esindaja), hagejate elukoht XXX); XXX Kostja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur Raivo Piirla, e-post edikte@edikte.ee Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista kostja AJ´ilt alates 18.06.2010. a elatis 65.- eurot kuus hageja RJ´i (isikukood XXX) ülalpidamiseks kuni nimetatud hageja täisealiseks saamiseni (so kuni XXX.a ) või kuni elatise suuruse muutmiseni.

Elatis tuleb maksta hageja RJ´i seadusliku esindaja HJpangakontole nr XXX Swedbank. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et vahemikus 31.12.2010. a kuni 01.10.2011. a on kostja hagejale elatist tasunud. Elatise võlgnevuse täitmise lükkab kohus edasi kuni 13.01.2011. a. Alates nimetatud koopäevast toimub maksmine 32.50 euro suuruste igakuiste osamaksete kaupa kuni võlgnevuse tasumiseni. Viimane osamakse on tasaarvestuslik.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta polte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse lahendatakse kirjalikus menetluses, kui apellant ei teata vajadusest selle lahendamiseks kohtuistungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS §

187 lg 6 sätestatud tähtaegadega.

Menetlusosaliste seisukohad

18.06.2010 esitas HJ(hageja) Harju Maakohtule hagi AJ (kostja, pankrotis) vastu 3000 kroonise elatise väljamõistmiseks.

21.09.2010 esitas kostja kirjaliku vastulause hagiavaldusele, milles teatas, et on pankrotis ning seetõttu puuduvad rahalised vahendid .

6.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 2175 krooni, millele lisandus tulumaks 456 krooni

75 senti, kokku 2631 krooni 75 senti.Otsus kaevati edasi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas nimetatud otsuse ning saatis tsiviilasja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks, kus Harju Maakohtus kaasas RJ´i kaashagejaks.

Menetluse käigus vähendasid hagejad nõuet ning palusid 100.00 euro suuruse igakuise elatise kostjalt tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist välja mõista.

Kostja oli nõus 65.00 eurost elatist tasuma. Kostja väidetel on tema sissetulek nimetatust suurema elatise maksmiseks ebapiisav. Kostja suhtes on pankrot välja kuulutatud. Kostja kasvatab alaealist tütart JJ´i, kes jääks hagi rahuldamisel vähemkindlustatuks. Elatise tagasiulatuva väljamõistmisega kostja ei nõustunud.

Kohtu põhjendused

9.03.2009 määrusega kuulutas Pärnu Maakohus välja kostja pankroti (toim lk 45). Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-dele 1 ja 2 moodustab pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks. Johtuvalt eeltoodust esindas kostjat menetluses pankrotihaldur.

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Sama sätte lg 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Tsiviilasja hind on antud juhul 900 eurot, andes alust lihtmenetluseks. Hageja ning kostja seaduslik esindaja on suuliselt ära kuulatud. Kostja enda suulist ärakuulamist ei soovinud ning kohus on tema seisukoha kirjalikult välja selgitanud. Seega kohus lahendab asja lihtmenetluses.

Johtuvalt võlaperioodist tuleb kohtuotsuse tegemisel juhinduda nii kuni 30.06.2010. a kehtinud perekonnaseadusest kui ka praegu kehtivast perekonnaseadusest.

Vastavalt kuni 30.06.2010. a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4).

PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus mõista hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg

2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tsiviilkolleegium on märkinud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (tsiviilasi nr 3-2-1-3-07). Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Kehtiv minimaalne elatusraha suurus Eesti Vabariigis on 139.01 eurot.

Kostjal on kaks alaealist last, so hageja RJ ning JJ (sünni tõend toim lk 38), kusjuures mõlema lapse huve tuleb kohtuotsuse tegemisel arvestada. Seega lähtub kohus PKS §

102 lg-s 2 sätestatud juhistest. Kohus arvestab kostja vähest sissetulekut ning pankroti väljakuulutamist. Nähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest oli kostja pikemat aega töötu, mistõttu nimetamisväärne sissetulek puudus. Maikuus on kostja arvele laekunud töötasu, kuid selle suurus on 241.53 eurot. Lisaks eeltoodule on kostjal jätkuvaid probleeme tervisega (toim lk 37,38 ja 106 kuni 107).

65.- euro suurune igakuine elatis on kohtu hinnangul optimaalne. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele.

Elatise tagasiulatuv väljamõistmine perioodi ulatuses, nagu hagejad seda nõuavad, ei ole kostjale jõukohane. Küll peab kohus põhjendatuks elatis alates hagi esitamisest välja mõista. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et vahemikus 31.12.2010. a kuni 01.10.2011. a on kostja hagejale elatist tasunud vabatahtlikult. Kohus lükkab elatusraha võlgnevuse osas täitmise edasi, võimaldades ühtlasi jõukohaseid osamakseid.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, sest hagi kuulus osaliselt rahuldamisele. kohtunik Epp Haabsaar