2-10-29286/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-10-29286

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-29286 Tsiviilasi

R. OÜ hagi R. R. 333,89 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 178,12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

1. Hageja – R. OÜ (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxx xxx xxxxx xxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja – D. J. T. . Kostja – R. R. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Kirjalik eelmenetlus 13. oktoober 2011. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

1.1 Välja mõista R. R. . OÜ-u kasuks 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot 89 senti laenu, lepingutasu, võla sissenõudmise kulu ja viivise katteks.

2. Jätta menetluskulud R. R. .

2.1 Välja mõista R. R. . OÜ kasuks 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti menetluskulude katteks.

2.2 R. R. menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu

2-10-29286

2 (5) 13.10.2011. a kell 16. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. OÜ (hageja) ja R. R. ) veebikeskkonna wwwraha24.ee kaudu 26.11.2007 laenulepingu nr 210029,0291, mille alusel hageja väljastas 26.11.2007. a kostja Swedbank arveldusarvele nr 1105145500 tarbimislaenu summas 204,52 eurot, mille kostja pidi tagastama koos intressiehk lepingutasuga, mille suuruseks oli 20,45 eurot hiljemalt 26.12.2007. a. Laenu katteks on kostja hagi esitamise seisuga teinud ühe makse summas 63,91 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.1. ja hinnakirjale kohustub klient, kes ei tagasta laenu tähtaegselt, tasuma R. OÜ-le muu hulgas võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 11,31 eurot. Hageja väljastas 02.01.2008. a kostjale võlgnevuse kirjaliku meeldetuletuse. Meeldetuletustasu sisaldab võla menetlemise kulusid, mh. meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise ja postikulusid, e-kirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid. Meeldetuletustasu on oma olemuselt võla sissenõudmiseks kantud kulu. Vastavalt laenulepingu punktile 10 on laenusumma tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seoses sellega, et nimetatud viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja võib seetõttu olla kostjale ebamõistlikult koormav, vähendab hageja viivisemäära hea usu põhimõttest lähtudes krediidiasutuste poolt sarnaste laenude puhul tavaliselt kasutatava määrani 0,2% päevas ja nõuab kostjalt viivist tasumata põhinõudelt ja meeldetuletusteatiselt kogusummas 151,92 eurot. Hageja on püüdnud kostjalt võlgnevust C. E. -u kaudu (tasudes viimasele teenustasuna 5,75 eurot) kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas kostja 14.11.2010. a vastuväite. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 333,89 euro väljamõistmist, millest on tasumata laen 140,61 eurot, laenulepingutasu 20,45 eurot, võla sissenõudmise kulud 17,06 eurot, viivis laenult 140,61 eurot ning viivis võla sissenõudmise kuludelt 15,16 eurot.

2-10-29286

3 (5)

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 31.08.2011 (tl 41), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hagimaterjalide kaaskirjas hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 35).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on kostjale 31.08.2011.a isiklikult üle antud (tl 41). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 28.09.2011.a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

2-10-29286

4 (5) VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 333,89 eurot, millest on tasumata laen 140,61 eurot, laenulepingutasu 20,45 eurot, võla sissenõudmise kulud 17,06 eurot, viivis laenult 140,61 eurot ning viivis võla sissenõudmise kuludelt 15,16 eurot.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 178,12 eurot (140,61+20,45+17,06).

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 23-24) ja menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud kostja kanda jätta menetluskulusid kokku summas 63,91 eurot. Nimetatud summa koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust – 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust 15,98 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 25.05.2011. a täiendavalt riigilõivu 15,98 eurot (tl 26). Maksekäsu kiirmenetluses on tasutud 17.06.2010. a riigilõivu 750 krooni, s.o 47,93 eurot. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 63,91 euro väljamõistmise osas.

Menetluskuludelt tuleb kostjal vastavalt hageja esitatud taotlusele (tl 24) maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-10-29286

5 (5)

Lembit Käis kohtunik